Hea suhtlemine — õnneliku abielu võti
Aastal 1778 patenteeris Robert Barron lamemuukluku, millel põhinevad tänapäeva võtmelukud. Selle tööpõhimõte seisneb selles, et ühe võtmega saab kaks lukus asetsevat metallosa korraga üles tõsta, võimaldades avada ukse.
SAMAMOODI sõltub ka edukas abielu abielumehe ja —naise koostööst. Selleks et avada õnneliku abielu kallihinnaliste rõõmude uks, on aga oluline hea suhtlemine.
Mida hea suhtlemine hõlmab
Mida hea suhtlemine hõlmab? Üks sõnaraamat defineerib suhtlemist kui ”mõtete, arvamuste või info edastamist või vahetamist kõne, kirja või žestide teel”. Seega hõlmab suhtlemine tunnete ja mõtete jagamist. Ja hea suhtlemine kätkeb asju, mis on ülesehitavad, kosutavad, vooruslikud, kiiduväärsed ja lohutavad (Efeslastele 4:29—32; Filiplastele 4:8).
Hea suhtlemise teevad võimalikuks usaldus ja üksteisemõistmine. Need omadused saavutatakse, kui abielule vaadatakse kui eluaegsele sidemele ning kui abielulepingust hoitakse otsusekindlalt kinni. Kommenteerides sellist suhet, kirjutas 18. sajandi esseist Joseph Addison: ”Kaks inimest, kes kogu inimsoo hulgast on valinud teineteise välja eesmärgiga olla vastastikku lohutajateks ja veeta koos aega, on sisuliselt lubanud kummagi puuduste ja vooruste juures kuni oma elu lõpuni olla hea huumorimeelega, lahked, taktitundelised, andestavad, kannatlikud ja rõõmsad.” Kui õnnelik on küll selline liit! Ja need kalliskivisarnased omadused võivad kaunistada ka sinu abielu, kuna need võib omandada hea suhtlemise kaudu.
Hea suhtlemise takistused
Enamik paare astub abiellu optimistlikult, isegi eufooriaga. Kuid peagi paljude eufooria haihtub ja optimism lööb kõikuma. Kindlustunne võib asenduda kibestumusega, kus ühtlasi on frustratsiooni, viha, vaenulikkust, isegi tugevat vastumeelsust. Abielust saab siis vaid kannatuste rada — ”kuni surm meid ükskord lahutab”. Et parandada või alal hoida head suhtlemist, mis on tarvilik õnnelikuks abieluks, tuleb seega ületada mõningad takistused.
Tõsine takistus hea suhtlemise juures võib olla kartus selle ees, kuidas abikaasa mingile informatsioonile või esitatavale soovile reageerib. Näiteks võib hirm hülgamise ees tekkida siis, kui inimene saab teada, et tal on arenemas mingi tõsine puue. Kuidas võib selline inimene selgitada oma abikaasale, et eesootav protseduur muudab tugevasti tema välimust või teovõimet? Sel puhul on avameelne suhtlemine ja hoolikas tuleviku planeerimine tähtsam kui kunagi varem. Suulised kinnitused selle kohta, et teist jätkuvalt armastatakse, ja sage helluse osutamine räägivad isiklikust huvist, mis võib kaasa aidata tõeliselt rahuldustpakkuvale abielule. Abielus peaks kõige ilmekamalt väljenduma see, mis on kirjas õpetussõnas: ”Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” (Õpetussõnad 17:17).
Vimmapidamine on teine takistus heale suhtlemisele. On tabavalt öeldud, et õnnelik abielu on kahe hea andestaja liit. Et sellele kirjeldusele vastata, peaks abielupaar kogu hingest järgima apostel Pauluse praktilist soovitust: ”Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle” (Efeslastele 4:26). Selle nõuande rakendamine selle asemel, et pidada viha või vimma, nõuab kindlasti suhtlemisel alandlikkust. Õnnelikus abielus ei lase partnerid vihal, riiul või vimmal alalõpmata enda üle võitu saada (Õpetussõnad 30:33). Nad püüavad jäljendada Jumalat, kes ei pea viha (Jeremija 3:12). Jah, nad annavad teineteisele südamest andeks (Matteuse 18:35).
Vaieldamatu tõke igasuguse suhtlemise juures on vaikimine. See võib hõlmata sünget ilmet, sügavaid ohkeid, masinlikku tegevust ja ühepoolset keeldu kõnelda. Abikaasa, kes sel moel käitub, näitab, et miski valmistab talle meelepaha. Ent kui oma tunded siiralt ja meeldivalt kuuldavale tuua, parandab see abielu palju enam kui vaikimine ja tusatsemine.
See, kui abikaasat tähelepanelikult või üldse ei kuulata, on samuti tõke, mille peab lähedastes abielusuhetes hea suhtlemise nimel ületama. Võib-olla me oleme liiga väsinud või lihtsalt liiga hõivatud selleks, et võtta kokku oma vaimne ja emotsionaalne jõud, mida on vaja, et teineteist hoolikalt kuulata. Vaidlus võib tõusta vääritimõistmisest — millestki, milles üks pool arvas end olevat selgelt väljendanud, kuid mida teine väidab end esimest korda kuulvat. Endastmõistetavalt on sellistes raskustes süüdi puudulik suhtlemine.
Kuidas arendada head suhtlemist
Väga tähtis on võtta aega selleks, et armastavalt ja ülesehitavalt suhelda. Mõned kulutavad nii palju aega teleri ees teiste inimeste elu vaatamiseks, et neil enda elu tarvis seda suurt üle ei jää. Seepärast on televiisori väljalülitamine hea suhtlemise edendamiseks tihtipeale vajalik samm.
Nii nagu on olemas õige aeg rääkida, on ka aeg vaikida. Üks tark mees ütles: ”Igale asjale on määratud aeg .. aeg vaikida ja aeg rääkida.” Samuti on olemas õiged sõnad. ”Sõna õigel ajal — küll see on hea!” märgib üks õpetussõna (Koguja 3:1, 7; Õpetussõnad 15:23). Niisiis mõtle, millal on parim aeg rääkida oma mureküsimusest või väljendada seda, mis on südamel. Küsi endalt: kas mu abikaasa on väsinud või on ta puhanud ja värske? Kas see asi, millega ma tema poole pöörduda tahan, võib ta endast välja viia? Milliseid sõnu pani mu abikaasa minu kõnes pahaks, kui me viimati sel teemal rääkisime?
On hea meeles pidada, et inimene reageerib kõige soodsamalt siis, kui ta näeb, kuidas koostöö ja soovile vastutulek talle endale kasuks tuleb. Kui abikaasade vahele on tekkinud pingeid, võib üks neist ehk tunda soovi öelda: ”See asi on häirinud mind ja me teeme selle asja korda kohe!” Muidugi sõltub täpne sõnastus olukorrast, kuid ehk oleks parem öelda midagi sellist: ”Kallis, ma olen mõelnud selle üle, millest me juba varem rääkisime, ja ka sellele, kuidas seda olukorda lahendada.” Milline pöördumine sinu kaasale tõenäoliselt rohkem meeldiks?
Jah, väga tähtis on see, kuidas midagi öeldakse. Apostel Paulus kirjutas: ”Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga soolatud” (Koloslastele 4:6). Püüa rääkida nii, et su hääletoon ja sõnavalik väljendaksid armulikkust. Pea meeles, et ”sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele” (Õpetussõnad 16:24).
Mõnede abielupaaride puhul võib millegi kallal kodus koos töötamine luua soodsa õhkkonna suhtlemiseks. Selline ühistegevus edendab koostöövaimu ja lubab samal ajal kasutada aega ülesehitavaks vestluseks. Teiste abielupaaride puhul on aga vaikselt omavahel olemine, ilma et tehtaks mingit tööd, parem ja soodsam aeg heaks suhtlemiseks.
Sageli võib rohkesti õppida, kui panna tähele, kuidas suhtlevad isekeskis hästi sobivad abielupaarid. Mis on teinud neid sellisteks? Kõige tõenäolisemalt on nendevaheline harmoonia ja suhtlemise sundimatus nende endi pingutuste, kannatlikkuse ja armastava tähelepanelikkuse tulemus. Ka nemad pidid arvatavasti palju õppima, sest õnnelikud abielud ei sünni iseenesest. Kui oluline on seega arvestada oma partneri seisukohta, mõista tema vajadusi ja vaigistada võimalikku pinevat olukorda lahke sõnaga (Õpetussõnad 16:23). Kui sa oled abielus, tööta selle kallal, et olla kaasa, kellega on meeldiv koos elada ja kelle käest on kerge vabandust paluda. See aitab kindlasti muuta su abielu õnnelikuks.
Jehoova Jumal tahab, et inimesed tunneksid rõõmu õnnelikust ja kestvast abielust (1. Moosese 2:18, 21). Ometi on võti nende käes, kes abielu on sõlminud. Õnneliku abielu ukse saab aga avada siis, kui kaks armastavat inimest teevad selle nimel koos tõsiselt tööd ja kui mõlemad omandavad hea suhtlemise kunsti.
[Pilt lk 22]
Teleri väljalülitamine jätab enam aega suhtlemiseks
[Pildid lk 23]
Hea suhtlemine aitab köita südamed kestva armastuse sidemega