Ebavõrdsuse nuhtlus nüüdisajal
”Meie jaoks on endastmõistetavad need tõed, et kõik inimesed on loodud võrdseks, et nende Looja on õnnistanud neid teatud võõrandamatute õigustega, mille hulgas on õigus elule, vabadusele ja õnne taotlemisele.” (Iseseisvusdeklaratsioon, vastu võtnud Ameerika Ühendriigid 1776. aastal)
”Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma õigustelt. (Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, vastu võtnud Prantsuse Assamblee 1789. aastal)
”Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt.” (Inimõiguste ülddeklaratsioon, vastu võtnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 1948. aastal)
POLE kahtlustki, et igatsus võrdsuse järele on inimeste hulgas üleüldine. Kuid inimeste võrdsuse idee pidev rõhutamine näitab juba iseenesest, et kahjuks pole võrdsust siiamaani veel suudetud saavutada.
Kas võib keegi tõsiselt väita, et 20. sajandi lõpul on olukord paranenud? Kas kõik Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 185 liikmesriigi kodanikud on tõepoolest sündinud võrdsete õigustega, nagu on väidetud?
Kuigi inimeste võrdsuse idee võib olla ”endastmõistetav”, pole kõigi inimeste õigused ”elule, vabadusele ja õnne taotlemisele” kaugeltki mitte võrdsed. Missugusest võrdsest õigusest elule saaks rääkida näiteks laste puhul, kui Aafrikas on üks arst 2570 inimese, Euroopas aga 290 inimese kohta? Kas on tegemist võrdsete õigustega vabadusele ja õnne taotlemisele, kui Indias kasvab umbes kolmandik poistest ja kaks kolmandikku tütarlastest üles kirjaoskamatuna, samas kui näiteks Jaapanis, Saksamaal ja Suurbritannias on haridus tagatud praktiliselt igale lapsele?
Kas Kesk-Ameerika maade elanikud, kelle keskmine aastasissetulek on 1380 dollarit, võivad nautida elus ”väärikust ja õigusi” nii nagu Prantsusmaa elanikud, kelle keskmine sissetulek aastas on 24990 dollarit? Milline võrdsus valitseb Aafrika ja Põhja-Ameerika vastsündinud tütarlaste vahel, kui esimeste eeldatav eluiga on 56 aastat, teistel aga 79 aastat?
Ebavõrdsus ilmneb paljudes valdkondades ja kõik need ilmingud on ebameeldivad. Ebavõrdne elatustase ja ebavõrdsed võimalused saada arstiabi ning haridust on vaid mõned näited. Vahel röövivad poliitilised, rassilised ja religioossed erinevused inimestelt nende väärikuse ja vabaduse. Nii et kuigi võrdsusest räägitakse palju, elame kõik ikkagi maailmas, kus valitseb ebavõrdsus. See on otsekui nuhtlus, mille tõttu inimesed igal ühiskonna tasandil kannatavad. Ebavõrdsus põhjustab palju valu vaesuse, haiguste, harimatuse, töötuse ja diskrimineerimise näol.
”Kõik inimesed on loodud võrdseks.” Kui vaimustav mõte! Kahjuks on tegelikkus hoopis teistsugune.
[Pildi allikaviide lk 3]
UN PHOTO 152113/SHELLEY ROTNER