Jehoova valmistab teed

”Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama.” (MATTEUSE 24:14)

1. Mida on saavutatud kuulutustööga nii 1. kui ka 20. sajandil?

KUNA Jehoova on armastuse Jumal, soovib ta, et ”kõik inimesed õndsaks saaksid [”pääseksid”, UM] ja tõe tunnetusele tuleksid” (1. Timoteosele 2:4). Selleks on tarvis olnud rahvusvahelist kuulutus- ja õpetushoogtööd. Esimesel sajandil tegi see kuulutustöö kristliku koguduse ”tõe sambaks ja alustoeks” (1. Timoteosele 3:15). Pärast seda tuli pikk ärataganemise periood, mil tõevalgus jäi kahvatuks. Hiljutistel aegadel, ”lõpuaja” jooksul, on ”arusaamine” taas külluslikuks saanud ja andnud Piiblil põhineva igavese pääste lootuse miljonitele (Taaniel 12:4).

2. Mida on Jehoova teinud seoses kuulutustööga?

² Vaatamata sellele, et Saatan on lakkamatult üritanud Jumala eesmärki nurjata, on kuulutustöö nii 1. sajandil kui ka 20. sajandil hämmastavalt tulemusrikas olnud. See toob meelde Jesaja prohvetikuulutuse. Juudi pagendatute Juudamaale tagasipöördumise kohta 6. sajandil e.m.a. kirjutas Jesaja: ”Kõik orud ülendatagu ja kõik mäed ning künkad alandatagu: mis mätlik, saagu tasaseks, ja konarlik siledaks maaks!” (Jesaja 40:4). Samuti on Jehoova valmistanud ja tasandanud teed suurteks kuulutushoogtöödeks nii 1. kui 20. sajandil.

3. Kuidas suudab Jehoova oma eesmärgid teoks teha?

³ See ei tähenda ei seda, et Jehoova oleks hea sõnumi kuulutamise edendamiseks otseselt mõjutanud kõike maa peal toimuvat, ega ka mitte seda, et Jehoova oleks kasutanud oma ettenägemisvõimet, saamaks viimase üksikasjani teada kõike, mis hakkab aset leidma. On selge, et ta suudab tulevasi sündmusi ette näha ja neid ka kujundada (Jesaja 46:9—11). Kuid ta suudab ka reageerida sündmustele, mis on juba arenemas. Jehoova juhib oma rahvast otsekui kogenud karjane, kes oskab karja nii suunata kui ka kaitsta. Ta viib nad pääseteele, kaitstes nende vaimsust ning ajendades neid kasutama olukordi ja sündmuste arenguid, mis tulevad kasuks hea sõnumi kuulutamisele kogu maailmas (Laul 23:1—4).

Keeruline ülesanne

4., 5. Miks on hea sõnumi kuulutamine olnud pingutustnõudev ülesanne?

⁴ Nagu laeva ehitamine Noa päevil oli tohutu ettevõtmine, on Kuningriigi kuulutustöö seda olnud nii 1. sajandil kui ka tänapäeval. Ülesanne jõuda kõigi rahvasteni ükskõik millise sõnumiga on küllalt raske, kuid see ülesanne oli eriti pingutustnõudev. Esimesel sajandil oli jüngreid suhteliselt vähe. Nende juht Jeesus hukati kui väidetav mässuõhutaja. Juudi religioonil oli tugev positsioon. Jeruusalemmas seisis suurejooneline tempel. Ka Vahemere-äärsed mittejuudi religioonid olid tugeval positsioonil oma templite ja preesterkondadega. Sama lugu oli siis, kui aastal 1914 algas ”lõpuaeg” — võitud kristlasi oli vähe ja teiste religioonide toetajaid, kes väitsid end teenivat Jumalat, oli palju (Taaniel 12:9).

⁵ Jeesus oli hoiatanud oma järelkäijaid, et neid hakatakse taga kiusama. Ta ütles: ”Siis antakse teid viletsusse ja teid tapetakse ja te olete kõigi rahvaste [viha] all minu nime pärast” (Matteuse 24:9). Lisaks neile probleemidele pidid kristlased eriti neil ”viimseil päevil” leidma end elamas ”rasketel aegadel” (2. Timoteosele 3:1). Selle töö suurus, tagakiusamine ja rasked ajad on muutnud kuulutamise pingutustnõudvaks ja keeruliseks. Selleks on olnud tarvis suurt usku.

6. Millise kinnituse andis Jehoova oma rahvale tema töö õnnestumise kohta?

⁶ Kuigi Jehoova teadis, et tuleb raskusi, teadis ta ka seda, et mitte miski ei suuda seda tööd peatada. Selle õnnestumist ennustati tuntud ettekuulutuses, mis on tähelepanuväärselt täitunud nii 1. kui ka 20. sajandil: ”Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas” (Matteuse 24:14, meie kursiiv).

7. Kui ulatuslik oli kuulutustöö 1. sajandil?

⁷ Täis usku ja püha vaimu, asusid Jumala teenijad 1. sajandil täitma neile antud ülesannet. Kuna Jehoova on olnud nendega, on nad saavutanud palju suuremat edu, kui nad oleksid osanud lootagi. Umbes 27 aastat pärast Jeesuse surma, ajal, mil Paulus kirjutas koloslastele, võis ta hea sõnumi kohta öelda, et seda on ”kuulutatud kõigele loodule taeva all” (Koloslastele 1:23). Sellesarnaselt kuulutatakse 20. sajandi lõpu eel head sõnumit 233 maal.

8. Millistes oludes on paljud hea sõnumi vastu võtnud? Too näiteid.

⁸ Viimastel aastakümnetel on miljonid hea sõnumi vastu võtnud. Paljud on teinud seda ebasoodsates oludes — sõdade, keelustamise ja ränga tagakiusamise aegadel. See oli nii ka 1. sajandil. Kord peksti Paulust ja Siilast julmalt keppidega ning heideti vangi. Kui ebatõenäoline sellises olukorras kedagi jüngriks teha! Ent Jehoova kasutas seda olukorda just selle tegemiseks. Paulus ja Siilas vabastati ning vangivalvur koos oma perega sai usklikuks (Apostlite teod 16:19—33). Sellised kogemused näitavad, et hea sõnumi levikut ei saa takistada need, kes sellele vastupanu osutavad (Jesaja 54:17). Sellegipoolest pole kristluse ajalugu koosnenud vaid lakkamatutest raskustest ja tagakiusamisest. Koondagem nüüd tähelepanu mõningatele soodsatele asjaoludele, mis on aidanud tasandada teed hea sõnumi edukaks kuulutamiseks nii 1. kui ka 20. sajandil.

Religioosne õhkkond

9., 10. Kuidas tekitas Jehoova hea sõnumi kuulutamise vastu ootust 1. ja 20. sajandil?

⁹ Mõtle ülemaailmsete kuulutushoogtööde ajastusele. Mis puutub olukorda 1. sajandil, siis prohvetikuulutus 70 aastanädala kohta, mis on kirjas Taaniel 9:24—27, osutas aastale, mil Messias pidi ilmuma — aastale 29 m.a.j. Kuigi 1. sajandil elanud juudid ei mõistnud sündmuste täpset ajakava, ootasid nad tol ajal Messiat (Luuka 3:15). Prantsuskeelne ”Manuel Biblique” ütleb: ”Inimesed teadsid, et Taanieli raamatus määratletud seitsekümmend aastanädalat hakkasid otsa saama; keegi polnud üllatunud, kui Ristija Johannes kuulutas, et Jumala kuningriik on lähedale jõudnud.”

¹⁰ Milline on olukord tänapäeval? Tähelepanuväärne sündmus oli Jeesuse troonimine taevas, mis tähistas tema juuresoleku algust Kuningriigi väes. Piibli ettekuulutused näitavad, et see leidis aset aastal 1914 (Taaniel 4:10—14). Ka selle sündmuse lähenemine täitis tänapäeval mõned usuinimesed ootusega. See ootus ilmnes ka siiraste piibliuurijate hulgas, kes hakkasid 1879. aastal andma välja seda ajakirja pealkirjaga ”Siioni Vahitorn ja Kristuse Juuresoleku Teataja”. Seega lõid usulised ootused nii 1. sajandil kui ka tänapäeval soodsa õhkkonna hea sõnumi kuulamiseks.a

11. Millised usulised alused olid rajatud, mis aitasid kaasa hea sõnumi kuulutamisele?

¹¹ Veel üks tegur, mis aitas kaasa kristlaste tööle mõlemal ajajärgul, oli see, et paljud inimesed olid Pühakirjaga tuttavad. Esimesel sajandil asusid juudi kogukonnad laiali kõigi ümberkaudsete rahvaste hulgas. Neil kogukondadel olid sünagoogid, kus rahvas käis korrapäraselt koos, et kuulata Pühakirja lugemist ja arutamist. Seega võisid algkristlased jätkata ehitamist usulistele teadmistele, mis inimestel juba olemas olid (Apostlite teod 8:28—36; 17:1, 2). Praeguse ajajärgu algupoolel ümbritses Jehoova rahvast paljudes maades sarnane õhkkond. Piibel oli laialdaselt saadaval kõigis ristiusumaailma valdustes, eriti just protestantlikes maades. Seda loeti paljudes kirikutes; miljonitel oli omaenda eksemplar. Piibel oli inimestel juba olemas, kuid nad vajasid abi, et seda mõista.

Seadusest tulenev kasu

12. Kuidas pakkus Rooma seadus tavaliselt kaitset 1. sajandil?

¹² Kristlikule kuulutustööle on sageli tulnud kasuks valitsuste kehtestatud seadused. Rooma impeerium valitses maailma 1. sajandil ja selle kirjalikud seadused avaldasid igapäevaelule tohutut mõju. Need seadused pakkusid kaitset ja algkristlastele tuli see kasuks. Näiteks tänu sellele, et Paulus apelleeris Rooma õigusele, sai ta vanglast vabaks ja pääses peksmisest (Apostlite teod 16:37—39; 22:25, 29). Vihje Rooma õigussüsteemile aitas vaigistada vihast rahvahulka Efesoses (Apostlite teod 19:35—40). Kord pääses Paulus Jeruusalemmas vägivallast, kuna ta oli Rooma kodanik (Apostlite teod 23:27). Hiljem võimaldas Rooma õigus tal keisri ees seaduslikult oma usku kaitsta (Apostlite teod 25:11). Kuigi mitmed keisrid valitsesid türannidena, võimaldasid 1. sajandil valitsenud seadused tavaliselt ”head sõnumit kaitsta ja seaduslikult kinnitada” (Filiplastele 1:7, UM).

13. Kuidas on seadused meie ajal kuulutustööle sageli kasuks tulnud?

¹³ See peab paljudes maades paika ka tänapäeval. Kuigi on tulnud ette ka neid, kes ’teevad kurja seaduse varju all’, tunnustavad enamiku maade kirjalikud seadused usuvabadust kui põhiõigust (Laul 94:20). Mõistes, et Jehoova tunnistajad ei ohusta ühiskondlikku korda vähimalgi määral, on paljud valitsused meid seaduslikult tunnustanud. Ameerika Ühendriikides, kus on tehtud suur osa tunnistajate trükitööst, on olemasolevad seadused võimaldanud pidevalt juba 120 aastat anda välja ajakirja ”Vahitorn”, mida loetakse kogu maailmas.

Rahu ja sallivuse perioodid

14., 15. Kuidas soodustasid suhteliselt stabiilsed ühiskondlikud olud kuulutustööd 1. sajandil?

¹⁴ Kuulutustööle on tulnud kasuks ka suhtelise rahu perioodid. Kuigi Jeesus ennustas täpselt, et vaadeldavatel ajajärkudel ”rahvas tõuseb rahva vastu”, on vahepeal olnud ka vaikseid aegu, mis on võimaldanud intensiivselt Kuningriiki kuulutada (Matteuse 24:7). Esimesel sajandil elasid kristlased Pax Romana ehk Rooma rahu ajal. Üks ajaloolane kirjutas: ”Rooma oli Vahemere-äärse maailma rahvad nii täielikult alistanud, et ta tegi lõpu ajale, mil nad peaaegu vahet pidamata sõdisid.” See stabiilne olukord avas algkristlastele võimaluse reisida suhteliselt turvaliselt kogu Rooma maailmas.

¹⁵ Rooma impeerium püüdis ühendada rahvad oma tugeva käe alla. See poliitika edendas lisaks reisimisele, sallivusele ja ideede vahetusele ka arusaama rahvusvahelisest vendlusest. Raamatus ”Teekond tsivilisatsioonini” (”On the Road to Civilization”) öeldakse: ”[Rooma] impeeriumi ühtsus tegi olukorra [kristliku kuulutustöö seisukohast] soodsaks. Lammutatud olid rahvuslikud tõkked. Rooma kodanik oli maailmakodanik. [—] Pealegi oli riigis, kus oli arenenud idee üleüldisest kodakondsusest, mõistetav religioon, mis õpetas kõigi inimeste vendlust.” (Võrdle Apostlite teod 10:34, 35; 1. Peetruse 2:17.)

16., 17. Mis on olnud ajendiks rahutaotlustele nüüdisajal ja millisele järeldusele on paljud inimesed jõudnud?

¹⁶ Kuidas on lugu meie ajal? 20. sajand on olnud kõige hävitavamate sõdade tunnistajaks, mis on toimunud kogu ajaloo jooksul, ning mõnel maal möllavad edasi regionaalsed sõjad (Ilmutuse 6:4). Sellegipoolest on olnud ka suhtelise rahu perioode. Maailma suurriigid pole üksteisega otseselt sõdinud juba rohkem kui 50 aastat. See olukord on suurel määral aidanud kaasa hea sõnumi kuulutamisele neis maades.

¹⁷ Õudused, mis on kaasnenud 20. sajandi sõdadega, on pannud paljud inimesed mõistma vajadust maailmavalitsuse järele. Hirm maailmasõja ees ajendas moodustama nii Rahvasteliidu kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (Ilmutuse 13:14). Mõlema organisatsiooni väidetav eesmärk on olnud edendada rahvusvahelist koostööd ja rahu. Inimesed, kes tunnevad selle järgi vajadust, osutavad sageli soodsat vastukaja heale sõnumile maailmavalitsusest — Jumala Kuningriigist, mis toob tõelise ja kestva rahu.

18. Milline suhtumine religiooni on soosinud kuulutustööd?

¹⁸ Kuigi kristlasi on aeg-ajalt metsikult taga kiusatud, on nii 1. kui ka 20. sajandil olnud usulise sallivuse perioode (Johannese 15:20; Apostlite teod 9:31). Roomlased võtsid vabalt omaks ning kohandasid oma vallutatud rahvaste jumalaid ja jumalannasid. Professor Rodney Stark kirjutas: ”Rooma tagas paljudes valdkondades usuvabaduse sellisel määral, mida võis taas kohata alles pärast Ameerika revolutsiooni.” Nüüdisajal on inimesed paljudes maades muutunud avatumaks teistsugustele vaadetele, mille tulemusena nad on valmis kuulama Piibli sõnumit, mida pakuvad Jehoova tunnistajad.

Tehnika roll

19. Kuidas kasutasid algkristlased koodeksit?

¹⁹ Lõpuks pane tähele, kuidas Jehoova on võimaldanud oma rahval saada kasu tehnika arengust. Kuigi algkristlased ei elanud kiirete tehnoloogiliste edusammude ajajärgul, siiski üks saavutus, mille nad kasutusele võtsid, oli koodeks ehk lehtedega raamat. Koodeks asendas tülika kirjarulli. Raamat ”Koodeksi sünd” (”The Birth of the Codex”) ütleb: ”Erinevalt sellest, kui aeglaselt ja vaevaliselt asendas koodeks kirjarulli ilmalikus kirjanduses, paistab, et kristlased võtsid koodeksi omaks kohe ja kõikjal.” Samuti ütleb see teatmeteos: ”Kristlased kasutasid 2. sajandil koodeksit nii laialdaselt, et selle kasutuselevõtt pidi toimuma tublisti enne aastat 100 m.a.j.” Koodeksit oli hõlpsam kasutada kui kirjarulli. Kirjakohti võis kiiremini üles leida. See aitas kindlasti algkristlasi, kes nagu Paulus mitte üksnes ei selgitanud Pühakirja, vaid ka ”tõestas[id] viidete abil” seda, mida nad õpetasid (Apostlite teod 17:2, 3, UM).

20. Kuidas on Jumala rahvas kasutanud nüüdisaegset tehnikat seoses ülemaailmse kuulutustööga ja miks?

²⁰ Meie sajandil on hämmastavaid tehnoloogilisi edusamme tehtud. Ülikiired trükipressid on aidanud teha võimalikuks piiblilise kirjanduse samaaegse väljaandmise paljudes keeltes. Tänapäevane tehnika on muutnud kiiremaks Piibli tõlkimisel tehtava töö. Veoautod, rongid, laevad ja lennukid võimaldavad piiblilist kirjandust transportida kiiresti üle kogu maakera. Telefonid ja faksid on muutnud kiirkommunikatsiooni tegelikkuseks. Jehoova on oma vaimu kaudu ajendanud oma teenijaid, et nad selle tehnika kasutusse võtaksid, edendamaks hea sõnumi levitamist kogu maailmas. Nad ei kasuta neid saavutusi soovist tunda ja rakendada kõike, mis on selles maailmas viimane sõna. Esmalt ja peamiselt on nad huvitatud hoopis sellest, mis aitab neil kõige tõhusamalt täita oma kohustust kuulutada.

21. Milles me võime kindlad olla?

²¹ ”Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas,” ennustas Jeesus (Matteuse 24:14). Nii nagu algkristlased nägid selle ettekuulutuse täitumist, näeme ka meie tänapäeval seda tohutus ulatuses. Vaatamata selle töö suurusele ja keerukusele on head sõnumit kuulutatud ning kuulutatakse ka praegu soodsatel ja ebasoodsatel aegadel, muutuvate seaduste ja hoiakute tingimustes, sõja ja rahu ajal ning oludes, kus tehakse igasuguseid tehnoloogilisi edusamme. Kas ei täida see sind aukartusega Jehoova tarkuse ja hämmastava ettenägelikkuse ees? Me võime täiesti kindlad olla, et kuulutustöö viiakse lõpule vastavalt Jehoova ajakavale ja et tema armastav eesmärk saab teoks õiglaste inimeste õnnistuseks. Nad pärivad maa ja jäävad sinna elama igavesti (Laul 37:29; Habakuk 2:3). Kui me viime oma elu kooskõlla Jehoova eesmärgiga, võime nende hulgas olla (1. Timoteosele 4:16).

[Allmärkus]

Mõtteid kordamiseks

◻ Miks on hea sõnumi kuulutamine olnud pingutustnõudev ülesanne?

◻ Kuidas on kristlaste tööle tulnud kasuks valitsuste korraldused ja suhteliselt stabiilsed ühiskondlikud olud?

◻ Milliste tulevaste sündmuste kohta annab meile kinnituse see, et Jehoova on õnnistanud kuulutustööd?