Kas Jehoova nõuab meilt liiga palju?
”Mida nõuab Jehoova sinult muud kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid osadust ja käiksid hoolsasti ühes oma Jumalaga?” (MIIKA 6:8)
1. Mis võib olla põhjus, miks mõned ei teeni Jehoovat?
JEHOOVA nõuab midagi oma rahvalt. Kuid olles lugenud ülaltoodud sõnu, mis on tsiteeritud Miika raamatust, võid sa järeldada, et Jumala nõuded on mõistlikud. Sellegipoolest ei teeni paljud meie Suurt Loojat, ja mõned, kes teda kunagi teenisid, on lakanud seda tegemast. Miks? Sest nad arvavad, et Jumal tahab meie käest liiga palju. Kas see on tõsi? Või on ehk probleem inimese suhtumises sellesse, mida Jehoova nõuab? Üks ajalooline jutustus aitab sellest aru saada.
2. Kes oli Naaman ja mida käskis Jehoova prohvet tal teha?
2 Süüria väepealikku Naamanit vaevas pidalitõbi, ning talle anti teada, et Iisraelis on Jehoova prohvet, kes võiks ta terveks ravida. Niisiis võttis Naaman oma saatjaskonnaga ette teekonna Iisraeli ja jõudis lõpuks Jumala prohveti Eliisa kodu juurde. Selle asemel et tulla majast välja auväärset külalist tervitama, saatis Eliisa oma teenri, et see ütleks Naamanile: ”Pese ennast Jordanis seitse korda, siis paraneb su ihu ja sa saad puhtaks!” (2. Kuningate 5:10).
3. Miks keeldus Naaman esialgu tegemast seda, mida Jehoova soovitas?
3 Kui Naaman oleks nõustunud Jumala prohveti esitatud nõudega, oleks ta paranenud vastikust haigusest. Kas nõudis siis Jehoova temalt liiga palju? Tegelikult mitte. Kuid Naaman ei kavatsenud teha seda, mida Jehoova oli nõudnud. ”Eks ole Damaskuse jõed Abana ja Parpar paremad kui kõik Iisraeli veed?” protesteeris ta. ”Kas ma nendes ei või ennast pesta ja puhtaks saada?” Seda öelnud, lahkus Naaman raevunult (2. Kuningate 5:12).
4., 5. a) Millise tasu sai Naaman sõnakuulelikkuse eest ja kuidas ta selle peale reageeris? b) Mida me nüüd uurima hakkame?
4 Milles seisnes Naamani probleem tegelikult? Asi polnud selles, et seda nõuet oli liiga raske täita. Naamani teenrid ütlesid taktitundeliselt: ”Kui prohvet oleks nõudnud sinult midagi suurt, kas sa siis oleksid jätnud tegemata? Seda enam siis nüüd, kui ta sulle ütles: Pese ennast, siis sa saad puhtaks!” (2. Kuningate 5:13, EP 97). Probleem oli Naamani suhtumises. Ta arvas, et teda polnud koheldud väärilise lugupidamisega ja et tal paluti teha midagi, mida tema pidas ilmselt mõttetuks ja alandavaks. Kuid Naaman võttis oma teenrite taktitundelist nõuannet kuulda ja kastis ennast seitse korda Jordani jõkke. Kujutle ta rõõmu, kui ”tema ihu paranes pisikese poisi ihu sarnaseks ja ta sai puhtaks”! Ta oli väga tänulik. Lisaks teatas Naaman, et sellest ajast peale ei kummarda ta ühtegi muud jumalat peale Jehoova (2. Kuningate 5:14—17).
5 Kogu inimajaloo jooksul on Jehoova soovinud, et inimesed tegutseksid kooskõlas mitmesuguste määrustega. Me kutsume sind uurima mõningaid neist. Kui sa seda teed, küsi endalt, kuidas sa oleksid reageerinud, kui Jehoova oleks selliseid asju sinult nõudnud. Hiljem uurime, mida Jehoova nõuab meilt tänapäeval.
Mida nõudis Jehoova minevikus
6. Mida paluti esimesel inimpaaril teha ja kuidas oleksid sina selliste juhendite puhul toiminud?
6 Jehoova andis esimesele inimpaarile Aadamale ja Eevale juhendi kasvatada lapsi, alistada maa ja valitseda loomade üle. Meest ja ta naist õnnistati ka avara pargitaolise koduga (1. Moosese 1:27, 28; 2:9—15). Kuid oli ka üks piirang. Nad ei tohtinud süüa teatud puust, ühest Eedeni aia paljude viljakandvate puude hulgas (1. Moosese 2:16, 17). Kas pole tõsi, et neilt ei nõutud liiga palju? Kas sulle poleks meeldinud täita seesugust ülesannet väljavaatega elada igavesti täiuslikult tervena? Kuigi aeda ilmus kiusaja, kas poleks sa tema väidet tagasi lükanud? Ja kas pole sa nõus, et Jehooval oli õigus kehtestada see ainus lihtne piirang? (1. Moosese 3:1—5)
7. a) Millise ülesande sai Noa ja millist vastupanu ta koges? b) Kuidas sa suhtud sellesse, mida Jehoova nõudis Noalt?
7 Hiljem käskis Jehoova Noal ehitada laeva, et säilitada elu ülemaailmse veeuputuse ajal. Pidades silmas laeva hiiglaslikke mõõtmeid, polnud see kerge töö, ja arvatavasti kogeti selle tegemisel suurt naeruvääristamist ja vaenulikkust. Kuid milline eesõigus oli see Noale, et ta sai päästa oma pere ning lisaks veel hulgaliselt loomi! (1. Moosese 6:1—8, 14—16; Heebrealastele 11:7; 2. Peetruse 2:5) Kui sulle oleks antud selline ülesanne, kas sa oleksid teinud kõvasti tööd selle täitmiseks? Või oleksid sa järeldanud, et Jehoova nõuab sinult liiga palju?
8. Mida paluti Aabrahamil teha ja mida kujutas see, et ta sellega nõustus?
8 Jumal palus Aabrahamil teha midagi väga rasket, kui ta ütles talle: ”Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morija maale ning ohverda ta seal põletusohvriks” (1. Moosese 22:2). Kuna Jehoova oli tõotanud, et tollal lasteta Iisak saab järglase, pandi proovile Aabrahami usk Jumala võimesse äratada Iisak taas ellu. Kui Aabraham üritas Iisakit ohverdada, säästis Jumal noore mehe elu. See juhtum kujutas piltlikult seda, et Jumal toob omaenda Poja ohvriks inimkonna eest ja äratab ta hiljem uuesti ellu (1. Moosese 17:19; 22:9—18; Johannese 3:16; Apostlite teod 2:23, 24, 29—32; Heebrealastele 11:17—19).
9. Mis näitab, et Jehoova ei nõudnud Aabrahamilt liiga palju?
9 Mõned võivad arvata, et Jehoova Jumal nõudis Aabrahamilt liiga palju. Aga kas see oli nii? Kas tõesti on see armastusetu, kui meie Looja, kes suudab ka surnud ellu äratada, soovib, et me oleksime talle kuulekad, isegi kui peaksime seetõttu ajutiselt surmaunne suikuma? Jeesus Kristus ja tema esimesed järelkäijad nii ei arvanud. Nad olid valmis Jumala tahet täites kogema füüsilist vägivalda, koguni surma (Johannese 10:11, 17, 18; Apostlite teod 5:40—42; 21:13). Kui olukord seda nõuaks, kas oleksid sa valmis samaks? Mõtle mõningatele asjadele, mida Jehoova nõudis neilt, kes olid nõus saama tema rahvaks.
Jehoova Seadus Iisraelile
10. Kes tõotasid teha kõik, mida Jehoova käskis, ja mis neile anti?
10 Aabrahami järglased, kes põlvnesid tema pojast Iisakist ja pojapojast Jaakobist ehk Iisraelist, said Iisraeli rahvaks. Jehoova päästis iisraellased Egiptuse orjusest (1. Moosese 32:29; 46:1—3; 2. Saamueli 7:23, 24). Peagi pärast seda tõotasid nad teha, mida iganes Jumal neilt soovib. Nad ütlesid: ”Me teeme kõik, mis Jehoova on öelnud!” (2. Moosese 19:8). Kooskõlas iisraellaste sooviga lasta Jehooval ennast juhtida, andis ta sellele rahvale rohkem kui 600 seadust, mille hulgas oli ka kümme käsku. Aja jooksul said need Moosese kaudu antud Jumala seadused tuntuks lihtsalt Seaduse ehk käsuõpetusena (Esra 7:6; Luuka 10:25—27; Johannese 1:17).
11. Mis oli Seaduse üks eesmärk ja millised on mõned määrused, mis aitasid seda saavutada?
11 Seaduse üks eesmärk oli kaitsta iisraellasi kasulike määruste kaudu, mis sätestasid käitumise taolistes valdkondades nagu seksuaalmoraal, äritehingud ja laste eest hoolitsemine (2. Moosese 20:14; 3. Moosese 18:6—18, 22—24; 19:35, 36; 5. Moosese 6:6—9). Reeglid kehtestati selle kohta, kuidas kohelda nii kaasinimesi kui ka loomi (3. Moosese 19:18; 5. Moosese 22:4, 10). Nõuded, mis käisid iga-aastaste pühade ja Jumala teenimisega seotud kogunemiste kohta, aitasid kaitsta rahvast vaimses mõttes (3. Moosese 23:1—43; 5. Moosese 31:10—13).
12. Mis oli Seaduse peamine eesmärk?
12 Seaduse peamist eesmärki mainis apostel Paulus, kes kirjutas: ”See on üleastumiste pärast juurde lisatud seniks, kui tuleb sugu [”Seeme”, UT], kellele oli antud tõotus” (Galaatlastele 3:19). Seadus tuletas iisraellastele meelde, et nad on ebatäiuslikud. Seega on loogiline, et nad vajasid täiuslikku ohvrit, mis võiks nende patud täielikult kõrvaldada (Heebrealastele 10:1—4). Niisiis oli Seadus mõeldud selleks, et valmistada rahvast võtma vastu Jeesust, kes oli Messias ehk Kristus. Paulus kirjutas: ”Seadus [on] olnud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust” (Galaatlastele 3:24, EP 97).
Kas Jehoova Seadus oli koormav?
13. a) Kuidas suhtusid Seadusse ebatäiuslikud inimesed ja miks? b) Kas Seadus oli ka tegelikult koormav?
13 Kuigi Seadus oli ”püha ja õige ja hea”, pidasid paljud seda koormavaks (Roomlastele 7:12). Kuna Seadus oli täiuslik, ei suutnud iisraellased täita selle kõrgeid norme (Laul 19:8). See ongi põhjus, miks apostel Peetrus nimetas seda ”ikkeks, mida meie esiisad ega meie ei ole suutnud kanda” (Apostlite teod 15:10). Muidugi polnud Seadus iseenesest koormav ja sellest kinnipidamine tuli rahvale kasuks.
14. Millised on mõned näited, millest ilmneb, et Seadus täitis iisraellastele väga kasulikku eesmärki?
14 Näiteks ei pandud varast Seaduse järgi vangi, vaid ta pidi tegema tööd, et maksta kahekordselt või rohkemgi kinni see, mille ta oli varastanud. Seega ei kandnud tema ohver mingit kahju ega pandud töökate inimeste õlule ka vanglasüsteemi ülalpidamise koormat (2. Moosese 21:37; 22:2, 3, 6). Ohtlikud toidud olid keelatud. Sealiha, kui seda pole hästi läbi keedetud või küpsetatud, võib kanda trihhinelloosi, ja jäneseliha kaudu võib levida tulareemia (3. Moosese 11:4—12). Samuti oli Seadus kaitseks sellega, et see keelas puutuda surnukehasid. Kui inimene puutus korjust, pidi ta pesema nii ennast kui ka oma riideid (3. Moosese 11:31—36; 4. Moosese 19:11—22). Väljaheited tuli maha matta, kaitsmaks inimesi pisikute leviku eest, mille olemasolu avastasid teadlased alles viimastel sajanditel (5. Moosese 23:14).
15. Mis sai iisraellastele koormavaks?
15 Seadus ei nõudnud rahvalt liiga palju. Kuid seda ei saa öelda meeste kohta, kes võtsid endale Seaduse tõlgendaja rolli. Nende kehtestatud reeglite kohta märgib teos ”A Dictionary of the Bible”, mille toimetaja on James Hastings: ”Igat Piibli käsku ümbritses väiksemate määruste võrgustik. [— — —] Nii püüti kõikmõeldavad juhtumid Seaduse alla viia ja halastamatu loogikaga reguleerida rusikareeglite järgi kõiki inimese tegevusi. [—] Südametunnistuse hääl suruti maha; Jumala sõna elav vägi muudeti jõuetuks ja lämmatati selleväliste reeglite hulga all.”
16. Mida ütles Jeesus usujuhtide koormavate reeglite ja pärimuste kohta?
16 Jeesus Kristus kritiseeris teravalt usujuhte, kes kehtestasid massiliselt reegleid: ”Nad seovad kokku raskeid ja ränki koormaid ja panevad neid inimeste õlgadele, aga ise nad ei taha sõrmegagi neid liigutada” (Matteuse 23:2, 4). Ta osutas sellele, et nende endi tehtud koormavad reeglid ja pärimused, kaasa arvatud keerukad puhastusrituaalid, tegid ”Jumala sõna tühjaks” (Markuse 7:1—13; Matteuse 23:13, 24—26). Kuid juba enne seda, kui Jeesus maa peale tuli, tõlgendasid Iisraeli usujuhid vääriti seda, mida Jumal tegelikult nõuab.
Mida Jehoova tegelikult nõuab
17. Miks polnud Jehoova rahul põletusohvritega, mida tõid ustavusetud iisraellased?
17 Prohvet Jesaja kaudu ütles Jehoova: ”Ma olen küllastunud teie põletusohvrite jääradest ja nuumveiste rasvast! Värsside, tallede ja sikkude veri ei meeldi mulle!” (Jesaja 1:10, 11). Miks polnud Jumalale meelepärased ohvrid, mida ta ise oli Seaduses tuua käskinud? (3. Moosese 1:1—4:35) Sest rahvas kohtles teda lugupidamatult. Seetõttu manitses ta iisraellasi: ”Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast! Õppige tegema head, nõudke õigust, laitke rõhujat, tehke vaeselelapsele õigust, lahendage lesknaiste kohtuasju!” (Jesaja 1:16, 17). Kas ei aita see meil mõista, mida Jehoova oma teenijatelt ootab?
18. Mida Jehoova iisraellastelt tegelikult nõudis?
18 Jeesus näitas, mida Jumal tegelikult soovib. Ta tegi seda siis, kui temalt küsiti: ”Missugune käsk on suur käsuõpetuses?” Jeesus vastas: ”Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest. See on suur ja esimene käsk. Aga teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast. Neis kahes käsus on kogu käsuõpetus ja prohvetid koos!” (Matteuse 22:36—40; 3. Moosese 19:18; 5. Moosese 6:4—6). Sama mõtte esitas prohvet Mooses, kui ta küsis: ”Mida nõuab Jehoova, su Jumal, sinult muud kui et sa kardaksid Jehoovat, oma Jumalat, käiksid kõigil tema teedel ja armastaksid teda, ja et sa teeniksid Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, et sa peaksid Jehoova käske ja seadusi?” (5. Moosese 10:12, 13; 15:7, 8).
19. Kuidas püüdsid iisraellased näida pühadena, aga mida Jehoova neile ütles?
19 Hoolimata oma pahategudest, tahtsid iisraellased näida pühadena. Kuigi Seadus nõudis paastumist ainult lepituspäeval, hakkasid nemad paastuma sageli (3. Moosese 16:30, 31, Suur Piibel). Kuid Jehoova noomis neid: ”Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke jutad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked? Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?” (Jesaja 58:3—7).
20. Mille tõttu hurjutas Jeesus religioosseid silmakirjatsejaid?
20 Neil endi meelest õiglastel iisraellastel oli samasugune probleem nagu religioossetel silmakirjatsejatel, kellele Jeesus ütles: ”Te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ja jätate kõrvale, mis on tähtsaim käsuõpetuses, õigluse ja halastuse ja ustavuse! Seda tuleks teha, aga teist mitte jätta tegemata” (Matteuse 23:23; 3. Moosese 27:30). Kas ei aita Jeesuse sõnad meil mõista, mida Jehoova meilt tegelikult nõuab?
21. Kuidas võttis prohvet Miika kokku selle, mida Jehoova meilt nõuab ja mida mitte?
21 Et selgitada, mida Jehoova meilt nõuab ja mida mitte, küsis Jumala prohvet: ”Millega pean ma tulema Jehoova ette, kummardama kõrge Jumala ette? Kas pean tulema ta ette põletusohvritega, aastaste mullikatega? Ons Jehooval hea meel tuhandeist jääradest, kümneist tuhandeist õlijõgedest? Kas pean andma oma esmasündinu üleastumise eest, ihuvilja oma hinge patu eest? Tema on andnud sulle teada, inimene, mis hea on! Ja mida nõuab Jehoova sinult muud kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid osadust ja käiksid hoolsasti ühes oma Jumalaga?” (Miika 6:6—8).
22. Mida soovis Jehoova konkreetselt neilt, kes elasid Seaduse all?
22 Niisiis, mida nõudis Jehoova konkreetselt neilt, kes elasid Seaduse all? Muidugi pidid nad armastama Jehoova Jumalat. Lisaks ütles apostel Paulus: ”Kõik käsk [”Seadus”, UM] on täidetud ühes sõnas, nimelt selles: ”Armasta oma ligimest nagu iseennast!”” (Galaatlastele 5:14). Samuti ütles Paulus kristlastele Roomas: ”Kes teist armastab, on käsu täitnud. .. armastus [on] käsu täitmine” (Roomlastele 13:8—10).
Seda pole liiga palju
23., 24. a) Miks ei peaks meile kunagi tunduma, et Jehoova käsib meil liiga palju teha? b) Mida me järgmisena vaatlema hakkame?
23 Kas ei avalda meile muljet see, milline armastav, tähelepanelik, halastav Jumal on Jehoova? Tema ainusündinud Poeg Jeesus Kristus tuli maa peale selleks, et tõsta esile Jumala armastust — et anda inimestele teada, kui hinnalised nad on Jehoovale. Näitlikustades Jumala armastust, ütles Jeesus tagasihoidlike varblaste kohta: ”Ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata.” Edasi tegi ta järelduse: ”Ärge siis kartke! Teie olete enam väärt kui palju varblasi” (Matteuse 10:29—31, EP 97). Kindlasti ei peaks meile kunagi tunduma, et seda on liiga palju, kui peame tegema, mida iganes soovib selline armastav Jumal!
24 Kuid mida nõuab Jehoova meilt tänapäeval? Ja miks paistab mõnele tunduvat, et Jumal nõuab liiga palju? Uurides neid küsimusi, peaksime suutma mõista, miks on see imeline eesõigus, kui võime teha kõike, mida Jehoova soovib.
Kas sa oskad vastata?
◻ Miks ehk hoiduvad mõned Jehoovat teenimast?
◻ Kuidas on Jehoova nõuded aastate jooksul muutunud?
◻ Milliseid eesmärke täitis Seadus?
◻ Miks pole seda liiga palju, mida Jehoova meilt nõuab?
[Pilt lk 18]
Inimeste kehtestatud reeglid, nagu näiteks keerukad puhastusrituaalid, on teinud Jumala teenimise koormavaks