Sa suudad lõpuni vastu pidada

”Jookskem kannatlikkusega [”vastupidavusega”, UM] meile määratud võidujooksmist.” (HEEBREALASTELE 12:1)

1., 2. Mida tähendab olla vastupidav?

”KANNATLIKKUST [”vastupidavust”, UM] läheb teile tarvis,” kirjutas apostel Paulus heebrea kristlastele, kes elasid 1. sajandil (Heebrealastele 10:36). Toonitades selle omaduse tähtsust, innustas ka apostel Peetrus kristlasi: ”Osutage oma usus .. kannatlikkust [”vastupidavust”, UM]” (2. Peetruse 1:5, 6). Aga mis nimelt on vastupidavus?

² Üks kreeka-inglise leksikon defineerib kreeka verbi, mis tähendab ”vastu pidama”, sõnadega ”põgenemise asemel kohale jääma .., kindlana püsima, välja kannatama”. Kreeka nimisõna kohta, mis tähendab ”vastupidavust”, ütleb üks teatmeteos: ”See on vaimsus, mis suudab raskusi taluda mitte lihtsalt saatusele alistunult, vaid leegitseva lootusega .. See on omadus, mis hoiab mehe püsti, näoga vastu tuult. See on voorus, mis võib raskeima katse muuta auks, sest see näeb valu taga eesmärki.” Seega võimaldab vastupidavus inimesel kindlaks jääda hoolimata takistustest ja raskustest ning mitte kaotada lootust. Kes eriti seda omadust vajavad?

3., 4. a) Kellel on vaja vastupidavust? b) Miks me peame lõpuni vastu pidama?

³ Kõik kristlased osalevad piltlikult võidujooksus, mis nõuab vastupidavust. Umbes aastal 65 m.a.j. kirjutas apostel Paulus oma kaastöölisele ja ustavale reisikaaslasele Timoteosele järgmised kinnitavad sõnad: ”Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud!” (2. Timoteosele 4:7). Väljendiga ”jooksmise lõpetanud” võrdles Paulus oma kristlikku elu võidujooksuga, kus on kindlaksmääratud rada ja finišijoon. Selleks ajaks lähenes Paulus võidukalt oma jooksu lõpule ja ootas kindlal meelel tasu kättesaamist. Ta jätkas: ”Nüüd on minule tallele pandud õiguse pärg, mille Issand, õige kohtumõistja, mulle annab tol päeval” (2. Timoteosele 4:8). Paulus oli kindel, et ta saab tasu, sest ta oli lõpuni vastu pidanud. Kuidas on lugu meie ülejäänutega?

⁴ Et ergutada neid, kes on jooksu alustanud, kirjutas Paulus: ”Jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist” (Heebrealastele 12:1). Kristlastena me alustame seda vastupidavust nõudvat jooksu siis, kui me ennast Jeesuse Kristuse kaudu Jehoova Jumalale pühendame. Hea algus jüngriksolemise teel on tähtis, kuid lõppkokkuvõttes läheb arvesse see, kas me ka finišijoone ületame. Jeesus kuulutas: ”Kes otsani vastu peab, see pääseb!” (Matteuse 24:13). Tasu, mis ootab neid, kes jooksu edukalt lõpetavad, on igavene elu! Seega tuleb meil, siht silme ees, lõpuni vastu pidada. Mis aitab meil selle sihini jõuda?

Õige toitumine on hädavajalik

5., 6. a) Millele tuleb meil tähelepanu pöörata, et võiksime elu võidujooksus vastu pidada? b) Millistest vaimsetest toiduvarudest tuleb meil jõudu ammutada ja miks?

⁵ Kreeka linna Korintose lähedal oli paik, kus vanal ajal peeti kuulsaid Isthmose mänge. Kahtlemata teadis Paulus, et Korintose vennad on tuttavad seal peetavate sportlike ja muud laadi võistlustega. Toetudes nende teadmistele, tuletas ta neile meelde seda elu võidujooksu, milles nemad osalevad: ”Eks te tea, et need, kes võidu jooksevad, jooksevad küll kõik, aga võiduanni saab üks? Jookske nõnda, et teie selle saate!” Paulus rõhutas, et on tähtis püsida jooksurajal ja pürgida edasi kuni finišini. Aga mis pidi aitama neil seda teha? ”Iga võidujooksja on kasin [”näitab üles enesevalitsemist”, UM] kõigis asjus,” lisas ta. Jah, need, kes võistlesid muistsetel mängudel, allutasid end rangele treeningkavale, jälgisid hoolega, mida nad söövad ja joovad, ning tegid kõike režiimi järgi, et vaid võita (1. Korintlastele 9:24, 25).

⁶ Kuidas on lugu selle jooksuga, mida kristlased on alustanud? ”Et sa võiksid elu võidujooksus vastu pidada, tuleb sul pöörata tähelepanu oma vaimsele toitumisele,” ütleb üks Jehoova tunnistajate kogudusevanem. Pane tähele, millist vaimset toitu on andnud meile Jehoova, ”Jumal, kes annab vastupidavust” (Roomlastele 15:5, UM). Meie peamine vaimse toidu allikas on tema Sõna Piibel. Kas ei peaks me pidama kinni heast Piibli lugemise kavast? ”Ustava ja mõistliku sulase” kaudu on Jehoova varustanud meid ka ajakohaste ajakirjadega ”Vahitorn” ja ”Ärgake!” ning muude Piiblil põhinevate väljaannetega (Matteuse 24:45). Nende hoolas uurimine tugevdab meid vaimselt. Jah, me peame isiklikuks uurimiseks aega võtma — ’sobivat aega välja ostma’ (Efeslastele 5:16, UM).

7. a) Miks ei peaks me rahulduma vaid sellega, et tunneme peamisi kristlikke õpetusi? b) Kuidas me võime ’pürgida edasi küpsuse poole’?

⁷ Et kristlikul jüngriksolemise teel püsida, tuleb meil ”algõpetusest” kaugemale jõuda ja ’pürgida edasi küpsuse poole’ (Heebrealastele 6:1, UM). Seega me peame arendama huvi tõe ”laiuse ja pikkuse ja kõrguse ja sügavuse” vastu ning tarvitama toiduks ’tahket rooga, mis on täisealiste jaoks’ (Efeslastele 3:18; Heebrealastele 5:12—14). Võtame näiteks neli usaldusväärset jutustust Jeesuse maisest elust — Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumi. Neid evangeeliume hoolikalt uurides võime lisaks Jeesuse tegude ja isiksuse tundmaõppimisele saada teada ka selle, milline oli tema mõtteviis, mis ajendas teda neid tegusid tegema. Siis me võime omandada ”Kristuse meele” (1. Korintlastele 2:16).

8. Kuidas aitavad kristlikud koosolekud meil elu võidujooksus vastu pidada?

⁸ Paulus manitses kaasusklikke: ”Pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele. Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat” (Heebrealastele 10:24, 25). Millist julgustust kristlikud koosolekud küll pakuvad! Ning kui kosutav on olla koos armastavate vendade ja õdedega, kes on meist huvitatud ja soovivad aidata meil lõpuni vastu pidada! Me ei saa endale lubada seda, et suhtuksime kergemeelselt sellesse Jehoova armastavasse korraldusse. Saagem hoolsa isikliku uurimise ja korrapäraselt koosolekutel käimise kaudu ”mõtteviisi poolest .. täisealiseks” (1. Korintlastele 14:20).

Pealtvaatajad ergutavad sind

9., 10. a) Kuidas võivad pealtvaatajad olla innustuseks vastupidavust nõudva jooksu ajal? b) Mis on Heebrealastele 12:1 mainitud ”suur pilv tunnistajaid .. meie ümber”?

⁹ Ent hoolimata sellest kui hea ettevalmistusega üks jooksja ka poleks, võib rajal juhtuda mõndagi, mis võib teda takistada. ”Te jooksite hästi; kes on teid takistanud olemast tõele sõnakuulelikud?” küsis Paulus (Galaatlastele 5:7). Ilmselt sattusid mõned Galaatia kristlased halba seltskonda ja see hajutas nende tähelepanu elu võidujooksus. Teisest küljest võib toetus ja innustus, mida pakuvad teised, muuta jooksmisel vastupidamise kergemaks. See sarnaneb paljus mõjuga, mida võistluse pealtvaatajad võivad mängijatele avaldada. Entusiastlikud rahvahulgad tõstavad pinget, mis hoiab võistlejate motivatsiooni algusest lõpuni. Pealtvaatajate ergutushüüded, millele sageli lisandub vali muusika ja plaksutamine, võivad anda võistlejatele uut jõudu, mida nad finiši eel vajavad. Tõesti, kaasaelavad pealtvaatajad võivad jooksjatele positiivset mõju avaldada.

¹⁰ Kes aga on pealtvaatajad elu võidujooksus, millele kristlased on asunud? Olles Heebrealastele 11. peatükis nimetanud ustavaid Jehoova tunnistajaid, kes elasid enne Kristust, kirjutas Paulus: ”Sellepärast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie ümber, .. jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist” (Heebrealastele 12:1). Võttes appi kõnekujundi pilvest, ei kasutanud Paulus seda kreeka sõna, mis käib selgete piirjoontega pilve kohta, millel on kindel suurus ja kuju. Selle asemel kasutas ta sõna, mis leksikograaf William E. Vine’i järgi ”tähistab taevast katvat pilvist, vormitut massi”. On selge, et Paulus pidas silmas suurt hulka tunnistajaid, keda on nii palju, et nad moodustavad otsekui pilvemassi.

11., 12. a) Kuidas võivad enne Kristust elanud ustavad tunnistajad meid nii-öelda ergutada, et oleksime joostes vastupidavad? b) Kuidas me võime ”suure pilve tunnistajate” eeskujust rohkem kasu saada?

¹¹ Kas saavad enne Kristust elanud tunnistajad olla sõnasõnaliselt pealtvaatajad tänapäeval? Kindlasti mitte. Nad kõik on surmaunes ja ootavad ülestõusmist. Kuid nad ise olid oma eluajal edukad jooksjad ja nende eeskuju elab edasi Piibli lehekülgedel. Kui me uurime Pühakirja, võivad need ustavad hakata elama meie meeles ja nii-öelda ergutada meid jätkama jooksu kuni finišini (Roomlastele 15:4).a

¹² Näiteks, kui me satume kiusatusse maailma pakutavate võimaluste tõttu, kas ei ajendaks meid õiges suunas edasi liikuma mõtisklemine selle üle, kuidas Mooses hülgas Egiptuse hiilguse? Kui katsumus, mida kogeme, tundub ränk, innustab meid kindlasti usuproovides mitte alla andma see, kui peame meeles rasket katset, millega seisis silmitsi Aabraham, kui tal kästi tuua ohvriks oma poeg Iisak. See, mil määral too ”suur pilv tunnistajaid” meid sel viisil ergutab, sõltub sellest, kui selgelt me neid oma vaimusilmas näeme.

13. Kuidas ergutavad nüüdisaegsed Jehoova tunnistajad meid jätkama elu võidujooksu?

¹³ Meid ümbritseb ka väga palju praegusi Jehoova tunnistajaid. Millist suurepärast usueeskuju on andnud nii võitud kristlased kui ka suurde rahvahulka kuuluvad mehed ja naised! (Ilmutuse 7:9.) Me võime lugeda aeg-ajalt nende elulugusid sellest ajakirjast ja muudest Vahitorni ühingu väljaannetest.b Kui mõtiskleme nende usu üle, innustab see meid lõpuni vastu pidama. Ja kui imeline on kogeda lähedaste sõprade ning sugulaste toetust, kes ka ise ustavalt Jehoovat teenivad! Jah, neid on palju, kes ergutavad meid jätkama elu võidujooksu.

Vali tempot arukalt

14., 15. a) Miks on tähtis arukalt tempot valida? b) Miks me peaksime eesmärkide seadmisel mõistlikud olema?

¹⁴ Joostes pikka maad, näiteks maratoni, peab jooksja arukalt tempot valima. ”Kui alustad liiga kiiresti, võib see lõppeda ebaõnnestumisega,” ütleb ajakiri ”New York Runner”. ”Tõenäoliselt lõpeb see kas pika pingutusega viimastel miilidel või katkestamisega.” Üks maratonijooksja meenutab: ”Loengul, kus ma käisin jooksuks valmistudes, hoiatas kõneleja selgelt: ”Ära aja taga kiiremaid jooksjaid. Jookse omaenda tempoga. Vastasel korral sa kurnad ennast ära ja võid välja langeda.” Selle nõuande järgimine aitas mul jooksu lõpuni vastu pidada.”

¹⁵ Elu võidujooksus peavad Jumala teenijad ennast jõuliselt pingutama (Luuka 13:24). Kuid jünger Jakoobus kirjutas: ”Tarkus, mis on ülalt on .. leplik [”mõistlik”, UM]” (Jakoobuse 3:17). Kuigi teiste hea eeskuju võib innustada meid tegema rohkem, aitab mõistlikkus meil seada endale realistlikke eesmärke, mis vastavad meie võimetele ja oludele. Pühakiri tuletab meile meelde: ”Igaüks katsugu läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele [”võrreldes end teise inimesega”, UM]; sest igaüks kandku oma koormat” (Galaatlastele 6:4, 5).

16. Kuidas aitab tagasihoidlikkus meil oma tempot valida?

¹⁶ Tekstis Miika 6:8 esitatakse meile järgmine mõtlemapanev küsimus: ”Mida nõuab Jehoova sinult muud kui et sa .. käiksid hoolsasti [”tagasihoidlikult”, UM] ühes oma Jumalaga?” Tagasihoidlikkuse juurde kuulub teadlikkus oma piiridest. Kas on halvenev tervis või kõrge vanus seadnud piiranguid sellele, mida me suudame Jumala teenistuses korda saata? Ärgem sellest masendugem. Jehoova on rahul meie pingutuste ja ohvritega, mis vastavad sellele, ”kuidas jõud kannab, mitte üle jõu” (2. Korintlastele 8:12; võrdle Luuka 21:1—4).

Hoia pilku tasul

17., 18. Mille silmaspidamine aitas Jeesusel pidada vastu piinapostil?

¹⁷ Osutades Korintose kristlaste vajadusele elu võidujooksus vastu pidada, mainis Paulus veel ühte Isthmose mängude tahku, mis vääris nende tähelepanu. Neil mängudel võistlejate kohta kirjutas Paulus: ”Nemad [jooksevad] küll selleks, et saavutada kaduvat pärga, aga meie, et saavutada kadumatut pärga. Sellepärast ma ei jookse nagu pimedast peast, ma ei võitle nõnda nagu see, kes tuult peksab” (1. Korintlastele 9:25, 26). Neil muistseil mängudel sai võitja autasuks männiokstest või muudest taimedest või koguni kuivatatud metsikust sellerist valmistatud pärja — see oli tõesti ”kaduv pärg”. Mis aga ootab ees kristlasi, kes lõpuni vastu peavad?

¹⁸ Viidates meie Eeskujule Jeesusele Kristusele, kirjutas apostel Paulus: ”Ta pidas vastu piinapostil tema ette seatud rõõmu pärast, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala trooni paremale poole” (Heebrealastele 12:2, UM). Jeesus pidas vastu oma inimelu lõpuni, kuna ta vaatas piinapostist kaugemale oma tasu poole, mille hulka kuulub rõõm selle üle, mis ta on saanud teha Jehoova nime pühitsemiseks ja inimpere lunastamiseks surmast ning see, et ta võib valitseda Kuninga ja Ülempreestrina siis, kui ta annab sõnakuulelikele inimestele tagasi lõputu elu paradiisis maa peal (Matteuse 6:9, 10; 20:28; Heebrealastele 7:23—26).

19. Millele me peaksime keskenduma, kui me liigume edasi kristlikul jüngriksolemise teel?

¹⁹ Mõtle rõõmule, mis on seatud meie ette, kui püsime kristliku jüngriksolemise teel. Jehoova on andnud meile väga rahuldustpakkuva töö kuulutada head sõnumit Jumala Kuningriigist ja levitada teistele elupäästvaid teadmisi Piiblist (Matteuse 28:19, 20). Kui hea meel on meil küll leida kedagi, kes on huvitatud tõelisest Jumalast, ja aidata tal alustada elu võidujooksu! Ja hoolimata sellest, kuidas reageerivad inimesed, kellele me kuulutame, on see eesõigus, et võime teha tööd, mis on seotud Jehoova nime pühitsemisega. Kui me selles teenistuses vastu peame, hoolimata ükskõiksusest või vastupanust, mida osutavad need, kes elavad meie kuulutustöö territooriumil, on meil hea meel, et võime rõõmustada Jehoova südant (Õpetussõnad 27:11). See suurepärane tasu, mida ta meile tõotab, on igavene elu. Millist rõõmu see küll toob! Meil tuleb neid õnnistusi silmas pidada ja jooksurajal püsida.

Kui lõpp läheneb

20. Kuidas võib elu võidujooks lõpu lähenedes raskemaks minna?

²⁰ Elu võidujooksus tuleb meil võidelda oma peamise vaenlase Kurat-Saatana vastu. Kui me lõpule läheneme, üritab tema lakkamatult meid komistama panna või takistada (Ilmutuse 12:12, 17). Ja pole kerge tegutseda ustavate, pühendunud Kuningriigi kuulutajatena, pidades silmas sõdasid, näljahädasid ja taude ning kõiki muid raskusi, mis tähistavad ”lõpuaega” (Taaniel 12:4; Matteuse 24:3—14; Luuka 21:11; 2. Timoteosele 3:1—5). Pealegi võib lõpp aeg-ajalt tunduda olevat kaugemal, kui me arvasime, eriti kui me alustasime jooksu aastakümnete eest. Kuid Jumala Sõna kinnitab meile, et lõpp tuleb. Jehoova ütleb, et see ei jää hiljaks. Lõpp paistab juba (Habakuk 2:3; 2. Peetruse 3:9, 10).

21. a) Mis teeb meid tugevaks, kui jätkame elu võidujooksu? b) Milles me peame lõpu lähenedes kindlameelsed olema?

²¹ Niisiis, et elu võidujooksus edukad olla, tuleb meil ammutada jõudu kõigest, mida Jehoova on armastavalt andnud meie vaimseks toitmiseks. Me vajame ka kogu julgustust, mida võib meile pakkuda korrapärane läbikäimine meie kaasusklikega, kes samuti osalevad selles jooksus. Isegi kui tee peal ette tulevad rängad tagakiusamised ja ettenägemata juhtumid peaksid meie jooksu raskemaks tegema, võime lõpuni vastu pidada, sest Jehoova annab meile ”üliväga suure väe” (2. Korintlastele 4:7). Kui rahustav on küll teada, et Jehoova soovib, et me võidukalt finišini jõuaksime! Olgem siis otsusekindlad, ’joostes vastupidavusega meie ette seatud võidujooksu’, tehes seda täiesti veendunult, et ”me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi” (Heebrealastele 12:1, UM; Galaatlastele 6:9).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Miks me peame lõpuni vastu pidama?

◻ Milliseid Jehoova korraldusi me ei tohi unarusse jätta?

◻ Miks on tähtis oma tempot arukalt valida?

◻ Milline rõõm ootab meid ees, kui me jooksu jätkame?

[Pilt lk 18]

Ammuta julgustust kristlikelt koosolekutelt