Pikema elu otsinguil
”Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli! Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää mitte püsima!” (Iiob 14:1, 2)
ISEGI tänapäeval söandaksid vähesed sellele mõtisklusele elu lühiduse üle vastu vaielda, olgugi et see pandi kirja umbes 3500 aastat tagasi. Inimesed pole mitte kunagi olnud rahul sellega, et elu parimad aastad nii kiiresti mööduvad ning et nad seejärel vananevad ja surevad. Seetõttu on ajaloo jooksul välja pakutud hulganisti elu pikendamise meetodeid.
Iiobi ajal sõid egiptlased loomade seemnesarju, lootes asjata sel moel oma noorust tagasi saada. Üks alkeemia peamisi eesmärke keskajal oli luua eliksiir, mis elu pikendaks. Paljud alkeemikud uskusid, et kunstlikult toodetud kuld annab surematuse ning et kuldnõudelt söömine pikendab eluiga. Muistse Hiina taoistid arvasid, et nad võivad muuta keha keemiat, kasutades selliseid tehnikaid nagu meditatsioon, hingamisharjutused ja dieet, ning sel viisil surematuse saavutada.
Hispaania maadeuurija Juan Ponce de León on tuntud oma lakkamatute nooruse lätte otsingute poolest. Üks 18. sajandil elanud arst soovitas oma raamatus ”Hermippus Redivivus”, et noori neitseid tuleks kevadisel ajal väikeses ruumis hoida ja nende hingeõhk pudelitesse koguda ning seda siis elupikendava nõiajoogina kasutada. Mõistagi ei andnud ükski neist meetodeist mingeid tulemusi.
Tänapäeval, mil on möödunud 3500 aastat ajast, mil Mooses Iiobi lausutud sõnad kirja pani, on inimene käinud kuu peal, leiutanud auto ja arvuti ning avastanud aatomid ja rakud. Ent hoolimata kõigist taolistest tehnoloogilistest edusammudest võib siiski öelda, et meil on ”lühikesed elupäevad ja palju tüli”. On tõsi, et arenenud riikides on inimese keskmine eeldatav eluiga viimase sajandi jooksul märgatavalt tõusnud. Kuid see on peamiselt paranenud arstiabi, tõhusamate hügieenimeetmete ja parema toitumise tulemus. Kui mõelda inimese eluea pikkusele 19. sajandi keskel ja 1990ndate aastate algul, siis Rootsis näiteks tõusis meeste keskmine eluiga selle ajavahemiku jooksul 40 aastalt 75-le ning naiste keskmine eluiga 44 aastalt 80-le. Kuid kas tähendab see seda, et inimese tugev soov kauem elada on täitunud?
Ei tähenda, sest ehkki mõnel maal elavad inimesed kõrge vanuseni, on siiski kehtivad sõnad, mis Mooses kaua aega tagasi kirja pani: ”Meie elupäevi on seitsekümmend aastat, ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, .. need mööduvad kiiresti ja me läheme lennates ära!” (Laul 90:10.) Kas lähitulevikus on oodata selles vallas mingit muutust? Kas inimesed võiksid elada märkimisväärselt kauem? Järgmises artiklis võetakse need küsimused arutluse alla.