Sa võid oma venna võita

”Mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna võitnud.” (MATTEUSE 18:15)

1., 2. Millist praktilist nõu andis Jeesus selle kohta, kuidas käsitleda eksimusi?

KUI Jeesuse teenistuse lõpuni oli jäänud vähem kui aasta, jagas ta oma jüngritele väga olulisi õpetusi. Need on kirjas Matteuse 18. peatükis. Ta õpetas, et on tähtis olla alandlikud nagu lapsed. Edasi rõhutas ta, et me peame hoiduma panemast komistama ”ühtegi neist pisukesist” ja püüdma tagasi tuua eksinud ”pisukesi”, et nad ei läheks hukka. Seejärel andis Jeesus väärtuslikku, praktilist nõu selle kohta, kuidas kristlaste vahel erimeelsusi lahendada.

² Sulle ehk meenuvad tema sõnad: ”Kui su vend eksib sinu vastu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna võitnud. Aga kui ta sind ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, et iga asi kinnitataks kahe või kolme tunnistaja sõnaga. Aga kui ta neid ei kuula, siis ütle kogudusele; aga kui ta kogudustki ei kuula, siis ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner” (Matteuse 18:15—17). Millal me peaksime seda nõuannet rakendama ja millise hoiakuga me peaksime seda tegema?

3. Mida me peaksime üldjuhul püüdma teha, kui teised eksivad?

³ Eelmine artikkel rõhutas seda, et kuna me kõik oleme ebatäiuslikud ja kaldume eksima, tuleb meil enda kallal tööd teha, et olla andestavad. Eriti oluline on see siis, kui kaaskristlane ütles või tegi midagi, mis meid haavas (1. Peetruse 4:8). Sageli on kõige parem solvangust mitte välja teha — andestada ja unustada. Võime sellesse suhtuda kui panusesse kristliku koguduse rahu heaks (Laul 133:1; Õpetussõnad 19:11). Kuid mõnikord võid siiski tunda, et sa pead lahendama probleemi oma venna või õega, kes sulle haiget tegi. Sel juhul tuleks juhinduda Jeesuse eeltoodud sõnadest.

4. Kuidas me põhimõtteliselt võime rakendada teksti Matteuse 18:15, kui teised eksivad?

⁴ Jeesus andis nõu: ”Noomi teda nelja silma all” (meie kursiiv). Seda nõu on tark järgida. Kui tõstatad lahkelt probleemi temaga kahekesi olles, on seda tavaliselt kergem lahendada. Vend, kes tegi või ütles midagi solvavat või lahkusetut, tunnistab oma viga tõenäoliselt meelsamini, kui oled temaga omavahel. Kui teised pealt kuulaksid, võiks ebatäiuslik inimloomus panna teda süüd eitama või tehtut õigustama. Kui aga tõstatad probleemi ”nelja silma all”, võib selguda, et tegu oli hoopis vääritimõistmisega, mitte patu või pahatahtliku käitumisega. Kui te mõlemad käsitate juhtunut kui vääritimõistmist, saate selle ära lahendada, nii et tühine asi ei paisu suureks tüliküsimuseks ega mürgita teie suhet. Niisiis põhimõtet tekstis Matteuse 18:15 saab rakendada ka seoses väikeste eksimustega meie igapäevaelus.

Mida ta silmas pidas?

5., 6. Millistele pattudele viitab Matteuse 18:15 kaastekst ja miks võib nii öelda?

⁵ Kui päris täpne olla, käib Jeesuse nõuanne tõsisemate probleemide kohta. Jeesus ütles: ”Kui su vend eksib sinu vastu [”kui su vend peaks patustama”, EP 97].” Laias tähenduses hõlmab ”patt” mistahes eksimust või puudust (Iiob 2:10; Õpetussõnad 21:4; Jakoobuse 4:17). Kaastekst näitab, et antud juhul pidas Jeesus silmas rasket pattu — pattu, mis oli sedavõrd tõsine, et selle sooritajasse võidi hakata suhtuma kui ”paganasse ja tölnerisse”. Millele osutab see fraas?

⁶ Jeesuse jüngrid, kes neid sõnu kuulsid, teadsid, et nende kaasmaalased ei seltsi paganatega (Johannese 4:9; 18:28; Apostlite teod 10:28). Ja kindlasti hoidsid nad eemale maksukogujatest ehk tölneritest — meestest, kes olid küll juudi soost, kuid olid hakanud inimesi ebaausalt kohtlema. Seega, kui päris täpne olla, viitab Matteuse 18:15—17 rasketele pattudele, mitte pelgalt isiksustevahelistele solvangutele ja torgetele, mida saab lihtsalt andestada ja unustada (Matteuse 18:21, 22).a

7., 8. a) Mis laadi patud tuleb viia kogudusevanemate ette? b) Milliseid patte on võimalik lahendada kahe kristlase vahel kooskõlas kirjakohaga Matteuse 18:15—17?

⁷ Seaduse all nõudsid mõned patud midagi enamat kui solvatud isiku andeksandi. Teotusest, ususalgamisest, ebajumalateenistusest ning seksuaalset laadi pattudest, nagu hooramine, abielurikkumine ja homoseksualism, tuli teatada vanematele (või preestritele), kes siis neid patte käsitlesid. Sama peab paika ka kristlikus koguduses (3. Moosese 5:1; 20:10—13; 4. Moosese 5:30; 35:12; 5. Moosese 17:9; 19:16—19; Õpetussõnad 29:24). Kuid pane tähele, et patte, millest Jeesus rääkis, oli võimalik lahendada kahe isiku vahel. Näiteks, ajendatuna vihast või kadedusest laimab keegi oma ligimest. Kristlane kohustub lepingu alusel tegema ära mingi töö teatud kindlate ehitusmaterjalidega kindlaks kuupäevaks. Mõni teine lubab raha tagasi maksta kindla graafiku alusel või kindlaks kuupäevaks. Kolmas annab oma ausõna, et kui tööandja ta välja õpetab, ei hakka ta (isegi kui ta peaks tööd vahetama) temaga võistlema ega püüa tema kliente endale saada mingi kokkulepitud aja jooksul või kindlas piirkonnas.b Kui vend ei pea oma sõna ega kahetse süüd mõnes taolises olukorras, siis on kindlasti tegu tõsise väärteoga (Ilmutuse 21:8). Ometi saab selliseid väärtegusid lahendada kahe asjaosalise vahel.

⁸ Kuidas sa püüaksid sellist olukorda lahendada? Jeesuse antud juhist on sageli käsitatud kolme sammuna. Vaadelgem igaühte neist eraldi. Selle asemel et suhtuda neisse kui rangetesse õiguslikesse protseduuridesse, püüa mõista nende tuuma ning ära kunagi kaota silmist oma armastavat eesmärki.

Püüa oma venda võita

9. Mida me peaksime meeles pidama, kui tahame toimida vastavalt kirjakohale Matteuse 18:15?

⁹ Jeesus alustas: ”Kui su vend eksib sinu vastu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna võitnud.” On selge, et sellist sammu ei astuta lihtsalt kahtluse puhul. Sul peaks olema tõendeid või konkreetset informatsiooni, mille abil saaksid aidata oma vennal mõista, et ta tegi väärteo ning peab asjad korda seadma. On hea teha seda kiiresti, et probleem ei süveneks ning vale hoiak talle sisse ei juurduks. Ja ära unusta, et probleemi üle pikalt mõtisklemine võib ka sulle kahju teha. Kuna arutelu saab toimuma teie kahe vahel, ära räägi sellest enne teistele, et leida poolehoidu või tõsta eneseväärtustunnet (Õpetussõnad 12:25; 17:9, UM). Miks? Oma eesmärgi pärast.

10. Mis aitab meil oma venda võita?

¹⁰ Sinu eesmärk peaks olema oma venda võita, mitte aga karistada, alandada või hävitada. Kui ta tõesti on halva teoga hakkama saanud, on ohus tema suhted Jehoovaga. Kahtlemata soovid sa, et ta jääks sinu kristlikuks vennaks. Tõenäoliselt saavutad paremaid tulemusi siis, kui jääd teie omavahelises vestluses rahulikuks, väldid karme sõnu ja süüdistavat tooni. Kui te sel viisil armastuse vaimus kohtute, pidage meeles, et olete mõlemad ebatäiuslikud, patused inimesed (Roomlastele 3:23, 24). Kui ta saab teada, et sa pole teda taga rääkinud ning tahad siiralt teda aidata, võib lahendus tulla kergesti. Selline lahke, selge lähenemisviis peegeldab tarkust — eriti siis, kui ilmneb, et mõlemad on mingil määral süüdi, või kui selgub, et probleem tulenes vääritimõistmisest (Õpetussõnad 25:9, 10; 26:20; Jakoobuse 3:5, 6).

11. Mida me võime teha siis, kui patustanu ei võta meid kuulda?

¹¹ Kui sa aitad tal mõista, et ta tegi tõsise väärteo, võib see ajendada teda tehtut kahetsema. Siiski tuleb arvestada ka sellega, et uhkus võib teda takistada seda tegemast (Õpetussõnad 16:18; 17:19). Seega, kui ta kohe alguses oma süüd ei tunnista ega kahetse, tasub veidi oodata, enne kui asja edasi ajada. Jeesus ei öelnud: ”Mine ja noomi teda ainult üks kord.” Kuna tegemist on patuga, mille te võiksite lahendada, proovi veel minna tema juurde Galaatlastele 6:1 vaimus ja nelja silma all. Sul võib olla edu. (Võrdle Juuda 22, 23.) Kuid mida teha siis, kui oled veendunud, et su vend on teinud pattu, aga ei võta sind kuulda?

Otsi abi küpsetelt inimestelt

12., 13. a) Milline on Jeesuse juhise kohaselt teine samm väärteo käsitlemisel? b) Mida tasuks seda sammu tehes meeles pidada?

¹² Kas sa tahaksid, et teised kiiresti loobuksid sinuga vaeva nägemast, kui oled teinud tõsise väärteo? Kindlasti mitte. Nii näitas ka Jeesus, et sa ei peaks pärast esimest sammu lakkama püüdmast oma venda võita ning aidata tal jääda üksmeelseks sinu ja teistega, kes teenivad Jumalat talle meelepärasel viisil. Jeesus näitas, milline on teine samm: ”Aga kui ta sind ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks, et iga asi kinnitataks kahe või kolme tunnistaja sõnaga.”

¹³ Ta käskis võtta enesega ”veel üks või kaks”. Ta ei öelnud, et pärast esimese sammu astumist on sul vabadus arutada probleemi paljude teistega, pöörduda sellega reisiva ülevaataja poole või kirjutada sellest vendadele. Ehkki sa ise võid väärteos täiesti kindel olla, pole seda tegelikult veel täielikult kinnitatud. Kindlasti ei taha sa levitada valet informatsiooni ning sedasi laimajaks saada (Õpetussõnad 16:28; 18:8; UM). Kuid Jeesus ometi käskis võtta enesega veel üks või kaks. Miks? Ja kes need võiksid olla?

14. Kelle sa võiksid enesega võtta, kui astud teise sammu?

¹⁴ Sa püüad võita oma venda — aidata tal mõista, et ta tegi pattu, ning ergutada teda kahetsusele, et ta võiks olla rahujalal sinu ja Jumalaga. Seepärast oleks hea, kui need ”üks või kaks” oleksid süüteo tunnistajad. Võib-olla olid nad juures, kui see toimus, või ehk on neil usaldusväärset informatsiooni selle kohta, mida tehti (või jäeti tegemata) mingis äriasjas. Kui selliseid tunnistajaid pole, peaks nendel, kelle sa kaasa võtad, olema kogemusi vaidlusaluses küsimuses, et nad oleksid pädevad kindlaks tegema, kas tegu on tõesti väärteoga. Lisaks sellele võivad nad hiljem — kui selleks peaks vajadus tekkima — olla tunnistajateks sellele, mis öeldi, kinnitada fakte, mis esitati, ja pingutusi, mis tehti (4. Moosese 35:30; 5. Moosese 17:6). Seega nad pole lihtsalt erapooletud vahekohtunikud; nende roll on aidata võita sinu ja nende venda.

15. Miks võib kristlikest kogudusevanematest abi olla, kui peame astuma teise sammu?

¹⁵ Pole põhjust arvata, et endaga tohib võtta üksnes mehi, kes on kogudusevanemad. Teisest küljest võib aga küpsetest meestest, kes on kogudusevanemad, tõepoolest abi olla nende heade vaimsete omaduste tõttu. Sellised vanemad on ”otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põudses paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal” (Jesaja 32:1, 2). Neil on kogemusi, kuidas arutleda vendade ja õdedega ning neid parandada. Eksinul jällegi on mõjuvaid põhjusi usaldada neid ”ande inimeste näol” (Efeslastele 4:8, UM; 4:11, 12).c Kui rääkida asjast selliste küpsete inimeste juuresolekul ja palvetada koos nendega, võib see luua täiesti uue õhkkonna ja lahendada probleemi, mis näis olevat lahendamatu. (Võrdle Jakoobuse 5:14, 15.)

Viimane pingutus teda võita

16. Milline on kolmas samm, mille Jeesus ära näitas?

¹⁶ Kui teine samm probleemi ei lahenda, siis kolmanda sammuga on kindlasti seotud koguduse ülevaatajad. ”Aga kui ta neid [ühte või kahte] ei kuula, siis ütle kogudusele; aga kui ta kogudustki ei kuula, siis ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner.” Mida see hõlmab?

17., 18. a) Milline eeskuju aitab meil mõista, mida tähendab ’öelda kogudusele’? b) Kuidas me selle sammu tänapäeval astume?

¹⁷ Me ei tõlgenda seda kui juhist teatada patust või väärteost terve koguduse tavapärasel või spetsiaalsel kogunemisel. Jumala Sõna aitab meil mõista, kuidas on kohane toimida. Pane tähele, mida tuli teha muistses Iisraelis sellega, kes oli süüdi mässamises, liigsöömises ja purjutamises: ”Kui kellelgi on kangekaelne ja tõrges poeg, kes ei kuule oma isa ja ema sõna, ja kuigi nad teda karistavad, ei kuula ta neid ometi mitte, siis võtku ta isa ja ema ning viigu tema ta linna vanemate juurde ta asukoha väravasse ja nad öelgu tema linna vanemaile: ”See meie poeg on kangekaelne ja tõrges, ta ei kuule meie sõna, ta on kõlvatu ja joodik!” Siis visaku kõik ta linna mehed ta kividega surnuks” (5. Moosese 21:18—21, meie kursiiv).

¹⁸ Selle mehe patte ei kuulnud ega vaaginud kogu rahvas või kogu tema suguharu. Sellega tegelesid hoopis tunnustatud ”vanemad” kui koguduse esindajad. (Võrdle 5. Moosese 19:16, 17, kus riiuasi viidi ”preestrite ja neil päevil olevate kohtumõistjate ette”.) Samuti on ka tänapäeval. Kui on vaja astuda kolmas samm, siis vanemad, kes esindavad kogudust, käsitlevad seda asja. Nende eesmärk on seesama — võita kristlikku venda, kui see üldse võimalik on. See eesmärk ilmneb sellest, et nad toimivad ausalt, ei tee ennatlikke järeldusi ega ole erapoolikud.

19. Mida püüavad teha kogudusevanemad, kellele on antud ülesandeks asja käsitleda?

¹⁹ Nad kaaluvad hoolsalt fakte ja kuulavad ära tunnistajad, tegemaks kindlaks, kas patt on tõepoolest aset leidnud (või leiab veelgi). Nad tahavad kaitsta kogudust moraalse laostumise ja maailma vaimu eest (1. Korintlastele 2:12; 5:7). Kuna nad vastavad Pühakirjas koguduse ülevaatajatele esitatud nõuetele, püüavad nad ’niihästi manitseda terves õpetuses kui ka kummutada vasturääkijate väited’ (Tiitusele 1:9). Jääb vaid loota, et eksinu pole nagu iisraellased, kelle kohta Jehoova prohvet kirjutas: ”Kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulnud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis ei olnud mulle meelepärane!” (Jesaja 65:12).

20. Mida tuleks Jeesuse sõnade kohaselt teha siis, kui patustanu keeldub vanemaid kuulda võtmast ja ei kahetse?

²⁰ Suhteliselt vähestel juhtudel patustaja ilmutab siiski sellist hoiakut. Kui see on nii, siis Jeesuse juhis on selge: ”Ta olgu sinu meelest nagu pagan ja tölner.” Issand ei käskinud olla patustanu vastu ebainimlik või püüda talle mingil moel haiget teha. Apostel Paulus ütleb päris otsesõnu, et kahetsematu patustaja tuleks kogudusest välja heita (1. Korintlastele 5:11—13). Isegi nii võib lõpuks jõuda eesmärgile ja patustanu võita.

21. Milline võimalus on avatud sellele, kes on kogudusest välja heidetud?

²¹ Et see tõesti on võimalik, sellele osutab Jeesuse tähendamissõna kadunud pojast. Kui patustanud poeg oli oma isakoja armastavast õhkkonnast mõnda aega eemal olnud, ”ta keskenes endasse [”tuli mõistusele”, UM]” (Luuka 15:11—18). Paulus kirjutas Timoteosele, et mõned eksinud võivad aja jooksul ”kaineneda ja vabaneda kuradi paelust” (2. Timoteosele 2:24—26). Me loodame väga, et igaüks, kes tuleb kahetsematu patustamise tõttu kogudusest eemaldada, tunnetab oma kaotuse suurust — tunneb puudust nii Jumala heakskiidust kui ka lojaalsete kristlaste südamlikust seltskonnast ja nendega suhtlemisest — ning tuleb mõistusele.

22. Kuidas me siiski veel võime oma venna võita?

²² Jeesus ei pidanud paganaid ja tölnereid lootusetult kadunuteks. Üks viimaste hulgast, Matteus Leevi, kahetses oma teguviise, järgis siiralt Jeesust ja valiti koguni apostliks (Markuse 2:15; Luuka 15:1). Seega, kui patustanu tänapäeval ”kogudustki ei kuula” ning sellest välja heidetakse, näitab aeg, kas ta kahetseb ja õgvendab teerajad oma jalgadele. Kui ta seda teeb ning jälle kuulub kogudusse, tunneme suurt rõõmu, et oleme oma venna tõeliste jumalasulaste sekka tagasi võitnud.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Milliste pattude kohta Matteuse 18:15—17 eelkõige käib?

◻ Mida me peaksime meeles pidama, kui meil tuleb astuda esimene samm?

◻ Kes võivad meid aidata, kui me peame astuma teise sammu?

◻ Kes on seotud kolmanda sammuga ja kuidas me siiski veel võime oma venna võita?

[Pilt lk 18]

Juudid hoidsid maksukogujatest eemale. Matteus pöördus oma teedelt ja järgis Jeesust

[Pilt lk 20]

Tüliküsimus laheneb sageli ”nelja silma all”