Lugejate küsimusi
Jesaja 53. peatükis on kuulus prohvetiennustus Messia kohta. Salm 10 ütleb Suure Piibli järgi: „Jehoova soov oli teda lõhki litsudes haigeks teha.” Kuidas seda mõista?
On kerge taibata, miks Jesaja 53:10 kohta küsimusi võib tekkida. Tõelised kristlased ei mõtle, et meie kaastundlik ja hell Jumal sooviks kedagi lõhki litsuda või haigeks teha. Piibel annab alust uskuda, et Jumal ei tunne rõõmu süütute piinamisest (5. Moosese 32:4; Jeremija 7:30, 31). Sajandite jooksul on Jehoova aeg-ajalt küll lubanud kannatusi põhjustel, mis on kooskõlas tema tarkuse ja armastusega, kuid kindlasti ei põhjustanud ta ise oma kallile Pojale Jeesusele kannatusi. Mida selle salmiga siis tegelikult mõeldakse?
Võime selle salmi mõttest paremini aru saada, kui vaatleme salmi tervikuna ning paneme tähele sõna „soov” kahte esinemisjuhtu. Jesaja 53:10 (SP) ütleb: „Jehoova soov oli teda lõhki litsudes haigeks teha; kui ta oma hinge saab süüohvriks andnud, siis näeb ta sugu ja pikendab oma päevi; ja tema käe läbi läheb õnneks, mida Jehoova soovib.”
Piibli üldine sõnum näitab, et salmi lõpus mainitud „Jehoova soov” keskendub tema eesmärgi täideviimisele Kuningriigi kaudu. Selle teoga mõistab Jehoova õigeks oma suveräänsuse ning võimaldab sõnakuulelikul inimkonnal vabaneda päritud patust – oma pattudest (1. Ajaraamat 29:11; Laul 83:19; Apostlite teod 4:24; Heebrealastele 2:14, 15; 1. Johannese 3:8). Kõige võtmetegur on see, et Jumala Poeg pidi inimeseks saama ja lunastusohvri tooma. Nagu teame, koges Jeesus selle käigus kannatusi. Piibel räägib, et ta „õppis ... sõnakuulmist sellest, mida ta kannatas”. Seega tulid kannatused talle kasuks (Heebrealastele 5:7–9).
Jeesus teadis ette, et tal tuleb seoses oma ülla teoga ka mõningast piina taluda. See ilmneb tema sõnadest Johannese 12:23, 24: „Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks! Tõesti, tõesti ma ütlen teile: kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!” Jah, Jeesus teadis, et ta peab laitmatuks jääma kuni oma piinarikka surmani. Jutustus jätkab: „„Nüüd on mu hing ehmunud! Ja mis ma pean ütlema? Isa, päästa mind sellest tunnist! Aga sellepärast ma olen tulnud sellesse tundi! Isa, austa oma nime!” Siis tuli hääl taevast: „Mina olen juba austanud ja austan veel!”” (Johannese 12:27, 28; Matteuse 26:38, 39).
See kontekst aitab meil Jesaja 53:10 kirjakohta mõista. Jehoova teadis hästi, et tema Poeg mingis mõttes purustatakse. Kuid pidades silmas seda suurepärast ja kaugeleulatuvat head lõpptulemust, soovis Jehoova seda, mida Jeesus pidi kogema. Selles mõttes oli Jehooval ’soov’ Messias ’lõhki litsuda’. Ka Jeesus omalt poolt soovis teha seda, mis oli tema võimuses, ja viia lõpule selle, mille ta viiski. Tõesti, nagu Jesaja 53:10 (SP) lõpuosa ütleb, ’läks tema käe läbi õnneks, mida Jehoova soovib’.