Kogudusevanemad, õpetage teisi kandma koormat

JEHOOVA TUNNISTAJATE kogudustes on kõikjal maailmas pakiline vajadus meeste järele, kes suudavad teenida ülevaatajatena. Selleks on kolm peamist põhjust.

Esiteks viib Jehoova praegu täide oma tõotust, et „kõige väetimast [saab] vägev rahvas” (Jesaja 60:22). Tema ärateenimata lahkuse tõttu on viimase kolme aasta jooksul ristitud peaaegu miljon uut jüngrit. On vaja vastutusvõimelisi mehi, et aidata neil äsjaristitutel kristliku küpsuse suunas edeneda (Heebrealastele 6:1).

Teiseks on mõned aastakümneid vanematena teeninud mehed kõrge ea või tervisehäirete tõttu sunnitud vähendama seda töökoormat, mida nad kannavad koguduses.

Kolmandaks teenib praegu hulk innukaid kristlikke vanemaid haiglasidekomiteedes, regionaalsetes ehituskomiteedes või kokkutulekusaalide komiteedes. Mõnel juhul peavad nad saavutama tasakaalu sellega, et loobuvad vähemalt mõningatest oma kohustustest kohalikus koguduses.

Kuidas on võimalik rahuldada tungivat vajadust võimekate meeste järele? Võtmeks on väljaõpe. Piibel innustab kristlikke ülevaatajaid andma väljaõpet ustavatele meestele, „kes edaspidi kõlbavad õpetama teisigi” (2. Timoteosele 2:2, UT). Väljaõpe tähendab õpetamist selleks, et teha kedagi kõlblikuks, võimeliseks või oskuslikuks. Vaadelgem nüüd, kuidas vanemad saavad anda väljaõpet teistele kõlblikele meestele.

Järgige Jehoova eeskuju

Jeesus Kristus oli kindlasti kõlblik, võimeline ning oskuslik tegema oma tööd – ja siin pole ka midagi imestada! Teda oli õpetanud Jehoova Jumal ise. Millised asjaolud tegid selle väljaõppe nii tõhusaks? Jeesus mainis neist kolme, mis on kirjas Johannese 5:20: „Isa [1] armastab Poega ja [2] näitab talle kõik, mida ta ise teeb, ja tahab temale näidata [3] suuremaid tegusid kui need on” (meie kursiiv). Nende tegurite uurimine aitab meil väljaõppe andmist paremini mõista.

Pane tähele, et Jeesus ütles kõigepealt: „Isa armastab Poega.” Loomise koidikust alates on Jehoova ja tema Poja vahel olnud lähedased suhted. Õpetussõnad 8:30 heidab valgust neile suhetele: „Siis olin mina [Jeesus] tema [Jehoova Jumala] kõrval kui lemmiklaps, olin päevast päeva temale rõõmuks” (meie kursiiv). Jeesusel polnud kahtlustki, et Jehoova oli tema üle rõõmus. Ja Jeesus ei varjanud seda rõõmu, mida ta tundis, kui ta töötas oma Isa kõrval. On tõesti tore, kui kristlikel kogudusevanematel on soojad, siirad suhted nendega, kellele nad väljaõpet annavad!

Teine tegur, mida Jeesus mainis, on see, et Isa „näitab talle kõik, mida ta ise teeb”. Need sõnad kinnitavad seda, mida Õpetussõnades 8:30 öeldakse selle kohta, et Jeesus oli Jehoova kõrval siis, kui universum loodi (1. Moosese 1:26). Vanemad võivad jäljendada seda suurepärast eeskuju, kui nad töötavad tihedalt koos teenistusabilistega ja näitavad neile, kuidas täita ülesandeid oskuslikult. Kuid vastmääratud teenistusabilised ei ole ainsad, kes vajavad väljaõpet vastavalt oma edusammudele. Kuidas on lugu nende ustavate vendadega, kes on palju aastaid püüelnud ülevaataja ameti poole, aga keda pole ametisse määratud? (1. Timoteosele 3:1.) Vanemad peaksid andma sellistele meestele konkreetseid nõuandeid, et nad teaksid, mis valdkonnas pingutada.

Näiteks võib mõni teenistusabiline olla oma ülesandeid täites usaldusväärne, täpne ja kohusetundlik. Ta võib ka hea õpetaja olla. Mitmeski mõttes võib ta koguduses palju head tööd teha. Kuid ehk ta ei mõista, et ta kaldub olema kalk oma suhetes kaaskristlastega. Vanematel on vaja ilmutada ’tarka tasadust’ (Jakoobuse 3:13). Kas poleks armastusväärne, kui vanem räägiks teenistusabilisega ja tooks probleemi selgelt välja, esitaks konkreetseid näiteid ning annaks talle paranemiseks praktilisi soovitusi? Kui vanem jälgib hoolega, et tema nõuanne oleks „soolaga soolatud”, võetakse see tõenäoliselt hästi vastu (Koloslastele 4:6). Muidugi teeb teenistusabiline vanema töö palju kergemaks, kui ta on avatud ja vastuvõtlik kõigile nõuannetele (Laul 141:5).

Mõnes koguduses annavad vanemad teenistusabilistele pidevalt praktilist väljaõpet. Näiteks võtavad nad võimekaid teenistusabilisi endaga kaasa, kui nad külastavad haigeid ja eakaid. Nii saavad teenistusabilised karjasetöö kogemusi. Muidugi on ka palju sellist, mida teenistusabiline saab ise teha, et oma vaimset kasvu edendada. (Vaata allolevat kasti, mis kannab pealkirja „Mida teenistusabilised saavad teha”.)

Kolmas tegur, mis tegi Jeesuse väljaõppe nii tõhusaks, oli see, et talle väljaõpet andes pidas Jehoova silmas tema tulevast edenemist. Jeesus ütles Isa kohta, et ta näitab Pojale „suuremaid tegusid kui need on”. Maa peal saadud kogemused võimaldasid Jeesusel arendada omadusi, mis osutusid talle vajalikuks tulevaste ülesannete täitmisel (Heebrealastele 4:15; 5:8, 9). Näiteks, millise kaaluka ülesande küll saab Jeesus lähiajal – ta äratab ellu miljardid inimesed, kes on praegu surnud, ja hakkab nende üle kohut mõistma! (Johannese 5:21, 22.)

Kui kogudusevanemad tänapäeval teenistusabilistele väljaõpet annavad, peaksid nad pidama silmas tulevasi vajadusi. Kuigi võib tunduda, et praeguste vajaduste jaoks on piisavalt vanemaid ja teenistusabilisi, mis saab siis, kui moodustatakse uus kogudus? Või kui moodustatakse mitu kogudust? Viimase kolme aasta jooksul on kogu maailmas moodustatud rohkem kui 6000 uut kogudust. Milline suur hulk vanemaid ja teenistusabilisi on vaja selleks, et hoolitseda nende uute koguduste eest!

Vanemad, kas te järgite Jehoova eeskuju, arendades lähedasi isiklikke suhteid meestega, kellele te väljaõpet annate? Kas te näitate neile, kuidas nad peaksid oma tööd tegema? Kas te peate silmas tulevasi vajadusi? Kui te järgite Jehoova eeskuju selles, kuidas ta on õpetanud Jeesust, toob see paljudele rikkalikke õnnistusi.

Ära karda delegeerida

Võimekad vanemad, kes on harjunud täitma korraga paljusid kaalukaid kohustusi, võivad tunda mõningast vastumeelsust delegeerida oma autoriteeti teistele. Nad on ehk üritanud seda varem teha, kuid tulemused pole olnud rahuldavad. Seetõttu võib neil tekkida suhtumine, et „kui sa tahad, et miski oleks hästi tehtud, pead sa selle ise ära tegema”. Aga kas see suhtumine on kooskõlas Jehoova tahtega, nagu see väljendub Pühakirjas, et vähemkogenud mehed peaksid saama väljaõpet kogenenumatelt? (2. Timoteosele 2:2.)

Apostel Paulus oli pettunud, kui üks tema reisikaaslastest, Johannes Markus, jättis Pamfüülias oma ülesande täitmise pooleli ja läks koju tagasi (Apostlite teod 15:38, 39). Kuid Paulus ei lasknud sellel ebaõnnestumisel ennast takistada andmast väljaõpet teistele. Ta valis teise noore mehe Timoteose ja andis talle väljaõpet misjonitöös.a (Apostlite teod 16:1–3.) Beroias kohtasid need misjonärid nii ränka vastupanu, et Paulusel polnud mõtet sinna edasi jääda. Seepärast jättis ta uue koguduse küpse vanema venna Siilase ja Timoteose hoolde (Apostlite teod 17:13–15). Kahtlemata õppis Timoteos Siilaselt palju. Hiljem, kui Timoteos oli valmis suuremat vastutust kandma, saatis Paulus ta Tessaloonikasse sealset kogudust julgustama (1. Tessalooniklastele 3:1–3).

Pauluse ja Timoteose suhted ei olnud ametlikud ega külmad. Nende vahel oli südamlik side. Kui Paulus kirjutas Korintose kogudusele, nimetas ta Timoteost, keda ta kavatses sinna saata, „armsaks ja ustavaks pojaks Issandas”. Ta lisas: „[Timoteos] tuletab teile meelde minu teed [„meetodeid”, UM] ... Kristuses Jeesuses” (1. Korintlastele 4:17). Timoteos oli vastuvõtlik väljaõppele, mida Paulus talle andis, ja sai seetõttu kõlblikuks täitma oma ülesandeid. Paljud noored vennad on saanud võimekateks teenistusabilisteks, vanemateks või isegi reisivateks ülevaatajateks, kuna nad on lasknud end õpetada heatahtlikel vanematel meestel, kes on neist tõeliselt huvitatud, nagu Paulus oli Timoteosest.

Vanemad, andke teistele väljaõpet!

On ilmselge, et prohvetiennustus Jesaja 60:22 täitub tänapäeval. Jehoova teeb „kõige väetimast vägeva rahva”. Et see rahvas võiks jääda „vägevaks”, peab see olema hästi organiseeritud. Vanemad, miks mitte kaaluda võimalusi, kuidas anda lisaväljaõpet pühendunud meestele, kes on selleks kõlblikud? Võite kindlad olla, et iga teenistusabiline teab hästi, milles kõiges ta peaks ennast parandama, et edeneda. Ja teie, ristitud vennad, võtke võimalikult palju sellest isiklikust tähelepanust, mida teile osutatakse. Haarake kinni võimalusest parandada oma oskusi ja teadmisi ning omandada kogemusi. Kindlasti õnnistab Jehoova sellist armastava abi osutamise programmi (Jesaja 61:5).

[Allmärkus]

[Kast lk 30]

Mida teenistusabilised saavad teha

Kuigi vanemad peaksid teenistusabilistele väljaõpet andma, on ka teenistusabilistel endil võimalik teha palju selleks, et vaimselt edeneda.

–Teenistusabilised peaksid täitma oma ülesandeid hoolega ja usaldusväärselt. Nad peaksid arendama ka häid uurimisharjumusi. Edenemine sõltub märkimisväärselt palju uurimisest ja õpitu ellurakendamisest.

–Kui teenistusabiline valmistub kristlikul koosolekul kõnet esitama, ei peaks ta kõhklema küsida võimekalt vanemalt soovitusi, kuidas seda materjali esitada.

–Teenistusabiline võib ka paluda, et kogudusevanem jälgiks, kuidas ta piiblilist kõnet esitab, ja annaks nõu, mida saaks teha paremini.

Teenistusabilised peaksid vanemate käest nõu küsima, selle vastu võtma ja ellu rakendama. Sel viisil saab nende edenemine „ilmseks kõikidele” (1. Timoteosele 4:15).