„Tulge minu juurde ... ja mina kosutan teid”

’Sõna kuulutamine’ toob kosutust

TA OLI täiuslik mees, kes täitis tähtsat ülesannet. Tema õpetusmeetodid olid nii tõhusad, et „rahvahulgad hämmastusid tema õpetusest” (Matteuse 7:28). Ta oli ka väsimatu jutlustaja. Tema aeg, energia ja muud ressursid kulusid põhiliselt Jumala Kuningriigi kuulutamisele. See oli Jeesus Kristus, kes võrratu kuulutaja ja õpetajana reisis risti-põiki läbi oma kodumaa (Matteuse 9:35).

Jeesuse esmatähtsaks ülesandeks oli kuulutada „kuningriigi evangeeliumi” oma kaasaegsetele ja valmistada oma jüngreid ette tegema sedasama tööd kogu maailmas (Matteuse 4:23; 24:14; 28:19, 20). Kas kuulutustöö ülesande kaalukus ja pakilisus ning selle tohutu ulatus peaks Jeesuse ebatäiuslikke ja piirangutega järelkäijaid rusuma?

Üldsegi mitte! Kui Jeesus oli õpetanud oma jüngreid paluma „lõikuse Issandalt”, Jehoova Jumalalt, rohkem töötegijaid, saatis ta jüngrid inimesi õpetama (Matteuse 9:38; 10:1). Siis kinnitas ta, et jüngri kohustuste täitmine – kaasa arvatud kuulutustöö tegemine – toob tõelist kosutust ja lohutust. Ta ütles: „Tulge minu juurde ... ja mina kosutan teid” (Matteuse 11:28, UM).

Rõõmuallikas

Kui kaastundlik, armastav ja hea kutse see küll on! See väljendab Jeesuse hella hoolt oma järelkäijate vastu. Tema jüngrid leiavad kosutust, kui täidavad oma ülesannet kuulutada head sõnumit Jumala Kuningriigist. See toob neile tõelist rõõmu ja rahulolu (Johannese 4:36).

Ammu enne Jeesuse maa peal olekut rõhutas Pühakiri, et Jumala püha teenistuse üheks iseloomustavaks jooneks peab olema rõõm. Seda oli selgelt näha lauliku sõnadest, kes laulis: „Hõisake Jehoovale kõik ilmamaad! Teenige Jehoovat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega” (Laul 100:1, 2). Praegusel ajal tunnevad kõigist rahvastest inimesed rõõmu Jehoovast ja nende ülistusväljendused on nagu võiduka sõjaväe rõõmuhõisked. Need, kes on Jehoovale tõeliselt pühendunud, tulevad tema palge ette „hõiskamisega”. See on kindlasti sobilik, sest Jehoova on „õnnelik Jumal”, kes tahab, et tema teenijad leiaksid temale pühendumisest rõõmu (1. Timoteosele 1:11, UM).

Kosutatud kuulutajad

Kuidas on see võimalik, et pingeline kuulutustöö ei tekita tüdimust, vaid mõjub kosutavalt? Jehoova töö tegemine oli Jeesusele nagu jõudu andev toit. Ta ütles: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema töö” (Johannese 4:34).

Nõndasamuti leiavad agarad nüüdisaja kristlikud kuulutajad rõõmu, kui nad ’kuulutavad sõna’ (2. Timoteosele 4:2). Keskealine kristlik naine Connie, kes teeb iga kuu rohkem kui 70 tundi kuulutustööd, sõnab: „Pärast kuulutamist on mu süda rahul ja mul on hea olla, isegi kui ma olen päeva lõpuks väsinud.”

Mis saab siis, kui inimesed ei suhtu Kuningriigi sõnumisse hästi? Connie jätkab: „Ükskõik millist vastukaja inimesed ka ei avaldaks, pole mul kunagi tulnud kahetseda, et kuulutama läksin. Lisaks teadmisele, et teen seda, mis meeldib Jehoovale, on minu meelest ka väga tore rääkida tõest, sest kui ma seda teen, muutub Piibli imeline lootus minu südames järjest tugevamaks.”

Teised leiavad, et kui nad aitavad inimestel Jumalat täpselt tundma õppida, annab see nende enda elule mõtte. Noor naine Meloney, kes kuulutab iga kuu korrapäraselt üle 50 tunni, märgib: „Kuulutustöö on kosutav, sest see annab mu elule suuna ja eesmärgi. Kui ma kuulutamas käin, jäävad isiklikud mured ja igapäevased pinged tagaplaanile.”

Veel üks innukas Jehoova tunnistaja, Millicent kommenteerib: „Kuulutustöö muudab väärtuslikuks kõik need päevad, mil ma käin inimestele rääkimas Jumala eesmärgist inimkonnaga ja selgitamas, kuidas maa peale paradiis taastatakse. See aitab mul iga päev Jehoovat enda jaoks reaalsena hoida ning annab mulle sellist rahu ja seesmist rõõmu, mida ei ole võimalik saada mingil muul kombel.”

Kosutatud kuuljad

Kristlik teenistus on Kuningriigi kuulutajatele kindlasti kosutav ja ka need, kes eluandva sõnumi vastu võtavad, leiavad sellest lohutust. Kuigi üks Portugali kooliõpetaja oli nunnade ja preestrite käe all õppinud, tundis ta, et kirik ei suuda rahuldada tema vaimseid vajadusi. Tema piibliainelised küsimused jäid ikka vastuseta. Kui üks Jehoova tunnistaja hakkas temaga regulaarselt Piiblit uurima, sai ta iga korraga Pühakirjast järjest paremini aru. Õpetaja oli vaimustuses. „Ootasin pikisilmi oma kolmapäevaseid uurimisi, mil mu küsimused said üksteise järel veenva Piiblil põhineva vastuse,” ütles ta. Praegu on see naine Jehoova pühendunud teenija ja nüüd kosutab temagi teisi Piibli tõega.

Seega on selge, et Jehoova tunnistajad ei ole rusutud oma kuulutustöö ülesande kaalukuse ega ülemaailmse territooriumi määratu suuruse pärast. Ka apaatsus ja vastuseis pole suutnud kustutada nende entusiasmi. Nad on Kuningriigi kuulutustööle tarmukalt keskendunud ja levitavad inimestele head sõnumit kõikjal, kust neid võib leida – veoautode peatuspaigas Ameerika Ühendriikides (pilt 1), Korea lennujaamas (pilt 2), Andides (pilt 3) või Londoni turul (pilt 4). Jeesuse nüüdisaegsed järelkäijad teevad rõõmuga seda rahuldustpakkuvat tööd kogu maailmas. Ning oma sõnade kohaselt on Jeesus andnud neile kosutust ning kasutanud neid ka paljude teiste kosutamisel (Ilmutuse 22:17).