Lugejate küsimusi

Miks on Laulude raamatul mitmes piiblitõlkes erisugune numeratsioon?

Esimene kogupiibel, milles on peatüki- ja salmijaotus, on prantsuskeelne tõlge, mille andis välja Robert Estienne 1553. aastal. Ent ilmselt oli Laulude raamat juba palju varem jagatud osadeks, sest tegemist on paljude inimeste koostatud üksikute psalmide ehk laulude kogumikuga.

Nähtavasti suunas Jehoova kõigepealt Taavetit koostama laulude kogumikku, et seda avalikul jumalakummardamisel kasutada (1. Ajaraamat 15:16–24). Arvatakse, et preestri ja „vilunud ümberkirjutaja” Esra teeneks on Laulude raamatu kokkupanek selle lõplikul kujul (Esra 7:6, UM). Niisiis võib järeldada, et Laulude raamat koostati üksikutest lauludest.

Kõnes, mille pidas apostel Paulus Antiookia (Pisiidia) sünagoogis oma esimesel misjonireisil, tsiteeris ta Laulude raamatut ja ütles: „Nagu ka teises laulus on kirjutatud: „Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sind!” ” (Apostlite teod 13:33). Ka tänapäeva Piiblites esinevad need sõnad teise laulu seitsmendas salmis L 2:7. Ent mitmes piiblitõlkes on paljude laulude numeratsioonis erinevusi. Põhjus on selles, et mõni tõlge põhineb heebreakeelsel masoreetsel tekstil, samal ajal kui teised põhinevad kreekakeelsel Septuagintal – heebreakeelse teksti tõlkel, mis lõpetati teisel sajandil e.m.a. Näiteks ladinakeelses Vulgatas, millest on tõlgitud paljud katoliku Piiblid, kasutatakse Septuagintas olevat laulude numeratsiooni, samal ajal kui Uue Maailma Tõlkes ja teistes järgitakse heebreakeelse teksti oma.

Millised on siis erinevused? Heebreakeelses tekstis on kokku 150 laulu. Septuagintas aga on liidetud üheks Laulud 9 ja 10, samuti Laulud 114 ja 115. Lisaks on nii Laul 116 kui ka Laul 147 jagatud kaheks lauluks. Kuigi koguarv jääb samaks, on laulude numeratsioon Septuagintas alates Laulust 10 kuni Lauluni 146 heebreakeelse tekstiga võrreldes ühe võrra tagapool. Hästi tuntud Laul 23 on seega Laul 22 Douay Version’is, mis järgib ladinakeelse Vulgata numeratsiooni, mis omakorda on võetud Septuagintast.

Ka salminumbrid võivad mõne laulu eri tõlgetes erinevad olla. Miks? Sest osa tõlkeid peab kinni, osa mitte „juudi tavast arvestada pealdist esimese salmina”, ütleb McClintocki ja Strongi „Cyclopedia”. Kui pealkiri või pealdis on pikk, loetakse see tegelikult tihtilugu kaheks salmiks ja vastavalt sellele kasvab ka salmide arv selles laulus.