Kuidas me peaksime Jehoova päeva lähenedes inimestesse suhtuma?

„Issand ei viivita tõotust täitmast, ... vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” (2. PEETRUSE 3:9)

1., 2. a) Kuidas Jehoova tänapäeval inimestesse suhtub? b) Mida me võime endalt küsida?

JEHOOVA teenijatele on antud volitus teha „jüngriteks kõik rahvad” (Matteuse 28:19). Seda ülesannet täites ja „Jehoova suurt päeva” oodates tuleb meil suhtuda inimestesse nii nagu Jumal (Sefanja 1:14). Kuidas ta inimestesse suhtub? Apostel Peetrus ütleb: „Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” (2. Peetruse 3:9). Jumal suhtub kõigisse inimestesse kui võimalikesse kahetsejatesse. Ta „tahab, et kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele tuleksid” (1. Timoteosele 2:4). Jehooval on lausa hea meel, kui mõni ’õel pöördub oma teelt ja elab’! (Hesekiel 33:11.)

² Kas meie suhtume inimestesse nii nagu Jehoova? Kas me peame temasarnaselt igast rassist ja rahvusest inimesi võimalikeks lammasteks „tema karjamaa karjas”? (Laul 100:3; Apostlite teod 10:34, 35.) Vaadelgem kahte näidet, millest ilmneb, kui tähtis on olla samasuguse hoiakuga nagu Jumal. Mõlema juhtumi puhul oli häving ähvardavalt ligidal ning Jehoova teenijatele anti sellest varem teada. Need näited on eriti tähendusrikkad meile, kes me ootame Jehoova suurt päeva.

Aabrahamil oli Jehoova suhtumine

3. Kuidas suhtus Jehoova Soodoma ja Gomorra elanikesse?

³ Esimene näide on ustava patriarhi Aabrahami ja kurjust täis linnade Soodoma ja Gomorra kohta. Kui Jehoova kuulis „hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast”, siis ei hävitanud ta neid linnu ja sealseid elanikke otsekohe. Kõigepealt ta uuris asja (1. Moosese 18:20, 21). Ta saatis Soodomasse kaks inglit, kes peatusid õiglase mehe Loti majas. Sel ööl, kui inglid saabusid, „linna mehed ... piirasid koda, niihästi noored kui vanad, kogu rahvas viimseni”, soovides inglitega homoseksuaalsetes suhetes olla. Linnaelanike rikutusest ilmnes selgelt, et nad väärisid hävingut. Ometi küsisid inglid Lotilt: „Kas sul veel keegi siin on? Oma väimehed, pojad ja tütred ja kõik, kes sul linnas on, vii siit paigast ära.” Jehoova andis võimaluse mõnedel selle linna elanikel pääseda, ent lõpuks pääsesid hävingust vaid Lott ja tema kaks tütart (1. Moosese 19:4, 5, 12, 16, 23–26).

4., 5. Miks Aabraham Soodoma elanike eest palus ning kas tema suhtumine oli kooskõlas Jehoova suhtumisega?

⁴ Mingem nüüd tagasi aega, mil Jehoova kavatses hakata Soodomat ja Gomorrat uurima. Sel ajal Aabraham anus: „Vahest on linnas viiskümmend õiget? Kas tahad siis need hävitada ega taha paigale andeks anda nende viiekümne õige pärast, kes seal on? Jäägu sinust kaugele see tegu [„sinust on mõeldamatu”, UM], et tapad õige ühes õelaga, et õigel käib käsi nagu õelalgi! Jäägu see sinu poolt tegemata [„see on sinust mõeldamatu”, UM]! Kas kõige maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?” Aabraham kasutas kaks korda väljendit ’see on sinust mõeldamatu’. Ta teadis oma kogemustest, et Jehoova ei hävita õiglasi ühes õelatega. Kui Jehoova ütles, et ta ei hävita Soodomat juhul, kui seal on „viiskümmend õiget”, siis vähendas Aabraham järk-järgult seda arvu kuni kümneni (1. Moosese 18:22–33).

⁵ Kas Jehoova oleks võtnud kuulda Aabrahami palveid, kui need poleks tema suhtumisega kooskõlas olnud? Kindlasti mitte. Aabraham kahtlemata teadis Jehoova seisukohta ja nõustus sellega, sest ta oli „Jumala sõber” (Jakoobuse 2:23). Kui Jehoova suunas oma tähelepanu Soodomale ja Gomorrale, oli ta valmis Aabrahami palvetega arvestama. Miks? Sest meie taevane Isa „ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele”.

Joona suhtus inimestesse hoopis teisiti

6. Kuidas Niinive elanikud Joona teadaandele reageerisid?

⁶ Teiseks vaadelgem, mis juhtus Joonaga. Selles näites oli hävingule määratud linnaks Niinive. Prohvet Joona pidi kuulutama, et selle linna kurjus on tõusnud Jehoova „palge ette” (Joona 1:2). Niinive koos oma eeslinnadega oli suur linn – selle läbikäimiseks kulus „kolm päevateekonda”. Kui Joona lõpuks ülesande vastu võttis ja Niinivesse läks, kuulutas ta kõikjal: „Veel nelikümmend päeva ja Niinive hävitatakse!” Selle peale „Niinive mehed uskusid temasse, kuulutasid paastu ja riietusid kotiriidesse”. Isegi Niinive kuningas kahetses (Joona 3:1–6).

7. Kuidas suhtus Jehoova Niinive elanike meeleparandusse?

⁷ Nende reageering oli täiesti teistsugune kui Soodoma elanikel! Kuidas Jehoova suhtus Niinive elanike meeleparandusse? Joona 3:10 ütleb: „Jumal kahetses kurja, mis ta oli lubanud neile teha, ega teinud seda mitte.” Jehoova kahetses selles mõttes, et ta muutis oma plaane Niinive elanike suhtes, kuna need muutsid oma käitumist. Jumala mõõdupuud ei muutunud, kuid Jehoova muutis oma otsust, kui ta nägi Niinive elanike meeleparandust (Malakia 3:6).

8. Miks muutus Joona pahuraks?

⁸ Kui Joona jõudis arusaamisele, et Niinivet ei hävitatagi, siis kas ta nägi olukorda Jehoova silmade läbi? Ei, sest Piibel ütleb: „See oli Joonale väga vastumeelt ja ta viha süttis põlema.” Mida Joona tegi? Ülestähendus annab teada: „Ta palus Jehoovat ning ütles: „Oh Jehoova! Eks olnud see minugi sõna, kui ma olin alles kodumaal? Sellepärast ma tahtsingi eelmisel korral põgeneda Tarsisesse, sest ma teadsin, et sina oled armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja et sa kahetsed kurja!” ” (Joona 4:1, 2). Joona teadis Jehoova omadusi. Siiski muutus prohvet sel korral pahuraks ega suhtunud meelt parandanud Niinive elanikesse nii nagu Jumal.

9., 10. a) Millise õppetunni andis Jehoova Joonale? b) Miks võib arvata, et lõpuks suhtus Joona Niinive elanikesse samamoodi nagu Jehoova?

⁹ Joona läks Niinivest välja, ehitas lehtmajakese ja istus selle varjus, „et näha, mis linnaga juhtub”. Jehoova lasi ühel pudelkõrvitsataimel kasvada nii suureks, et see pakkus varju Joonale. Järgmisel päeval taim aga närbus. Kui Joona selle peale vihastas, ütles Jehoova: „Kas sul on õigus vihastuda kiikajonipuu [„pudelkõrvitsa”, UM] pärast? ... aga mina ei peaks armu andma Niinivele, sellele suurele linnale, kus on enam kui kaksteist korda kümme tuhat inimest, kes ei oska vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel, ja palju lojuseid!” (Joona 4:5–11). Millise õppetunni sai küll Joona Jehoova suhtumise kohta inimestesse!

¹⁰ Pole kirja pandud, kuidas Joona reageeris, kui Jumal ütles, et ta annab armu Niinive elanikele. On aga selge, et prohvet parandas oma suhtumist meelt parandanud niinivelastesse. Võime seda järeldada sellest, et Jehoova lasi Joonal selle inspireeritud ülestähenduse kirja panna.

Milline on sinu suhtumine?

11. Kuidas Aabraham tänapäeva inimestesse tõenäoliselt suhtuks?

¹¹ Tänapäeval me seisame silmitsi ühe teise hävinguga – Jehoova suurel päeval hävitatakse praegune kuri süsteem (Luuka 17:26–30; Galaatlastele 1:4; 2. Peetruse 3:10). Kuidas suhtuks Aabraham inimestesse, kes elavad selles maailmas, mis varsti hävib? Väga tõenäoliselt oleks ta mures nende pärast, kes pole „kuningriigi evangeeliumit” veel kuulnud (Matteuse 24:14). Aabraham palus korduvalt Jumalat seoses sellega, et võib-olla on Soodomas veel mõned õiglased inimesed. Kas meie oleme mures inimeste pärast, kes hülgaksid Saatana võimu all oleva maailma teod, kui neile vaid antaks võimalus kahetseda ja Jumalat teenida? (1. Johannese 5:19; Ilmutuse 18:2–4.)

12. Miks võib meil kergesti tekkida Joona hoiak inimeste suhtes, keda teenistuses kohtame, ning mida me võime selles osas ette võtta?

¹² On kohane igatseda kurjuse lõppu (Habakuk 1:2, 3). Ometi võib väga kergesti tekkida Joona suhtumine, nii et me ei tunne enam muret inimeste pärast, kes võiksid kahetseda. See peab eriti paika siis, kui kohtame Kuningriigi sõnumit kuulutades pidevalt inimesi, kes on ükskõiksed, vaenulikud või isegi sõjakad. Võib juhtuda, et me ei pööra enam tähelepanu neile, keda Jehoova tahab sellest kurjast asjade süsteemist veel koguda (Roomlastele 2:4). Kui me end põhjalikult läbi uurides avastame, et meil on kas või natukenegi sellist hoiakut, nagu oli Joonal algul Niinive elanike vastu, siis palvetagem, et võiksime suhtuda inimestesse nii nagu Jehoova.

13. Miks me võime öelda, et Jehoova on mures tänapäeva inimeste pärast?

¹³ Jehoova tunneb muret nende pärast, kes pole teda veel teenima hakanud, ning ta kuulab oma pühendunud teenijate palveid (Matteuse 10:11). Näiteks võib ta ’muretseda õiguse’ vastuseks nende palvetele (Luuka 18:7, 8). Lisaks sellele täidab Jehoova kindlaksmääratud ajal kõik oma tõotused ja eesmärgid (Habakuk 2:3). Sealhulgas tähendab see, et ta puhastab maa kõigest kurjusest, nagu ta hävitas ka Niinive pärast seda, kui selle elanikud hakkasid jälle kurja tegema (Nahum 3:5–7).

14. Mida me peaksime Jehoova suurt päeva oodates tegema?

¹⁴ Kas me ootame kannatlikult ja oleme hõivatud Jehoova tahte täitmisega, kuni ta oma suurel päeval selle kurja asjade süsteemi kõrvaldab? Me ei tea täpselt, kui laialdaselt on vaja teha kuulutustööd, enne kui tuleb Jehoova päev, kuid me teame, et enne lõppu kuulutatakse Kuningriigi head sõnumit kogu asustatud maa peal nii kaua, kui tema seda heaks arvab. Ja kindlasti me peaksime olema huvitatud sellest, et „rikkused” saaks kokku kogutud, sest Jehoova täidab jätkuvalt oma koda toredusega (Haggai 2:7).

Meie suhtumist näitavad teod

15. Mis võib kasvatada meie hindamist kuulutustöö vastu?

¹⁵ Võib-olla me elame kohas, kus kuulutustöösse eriti hästi ei suhtuta, ning meil pole ka võimalik kolida paika, kus on suurem vajadus Kuningriigi kuulutajate järele. Oletagem, et meie territooriumilt võib enne lõppu veel kümme õiglast inimest leida. Kas me tunneme, et need kümme on väärt otsimist? Jeesusel oli „hale meel” inimestest, „sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matteuse 9:36). Kui uurime Piiblit ning loeme hoolikalt „Vahitorni” ja „Ärgake!” artikleid, saame paremini aru maailma olukorrast. See omakorda paneb meid hea sõnumi kuulutamist rohkem hindama. Ja meie hindamist „ustava ja mõistliku sulase” kaudu välja antud piiblilise kirjanduse vastu on näha sellest, et see ajendab meid veel kindlameelsemalt kuulutama tihti läbitöötatud territooriumil (Matteuse 24:45–47; 2. Timoteosele 3:14–17).

16. Kuidas me saame oma teenistust tõhusamaks muuta?

¹⁶ Mure inimeste pärast, kes veel võivad eluandvat Piibli sõnumit kuulda võtta, ajendab meid nende poole pöördumiseks erisuguseid aegu ja meetodeid proovima. Kas meile tundub, et paljud inimesed pole kodus sel ajal, kui me üritame neid külastada? Kui nii, siis võib-olla saame teenistust tõhustada, muutes oma kuulutustöö aegu ja kohti. Kalamehed lähevad kalale sel ajal, kui kala näkkab kõige paremini. Kas meie võiksime teha midagi sarnast seoses vaimse kalapüügiga? (Markuse 1:16–18.) Miks mitte proovida kuulutada õhtul või anda tunnistust telefoni teel, kui see on seadusega lubatud. Mõned on leidnud, et head „kalastamiskohad” on parkimisplatsid, veoautode peatuspaigad, bensiinijaamad, äritänavad ja aiamaad. Kui kasutame võimalusi eraviisil tunnistuse andmiseks, tõendab seegi, et meil on samasugune suhtumine nagu Aabrahamil.

17. Kuidas me saame julgustada misjonäre ja teisi täisajalisi teenijaid?

¹⁷ Miljonid inimesed pole veel kuulnud Kuningriigi sõnumit. Kas me saame lisaks kuulutustööle väljendada oma hoolt nende eest isegi kodust lahkumata? Kas me näiteks tunneme mõnda misjonäri või täisajalist teenijat? Kui tunneme, võiksime neid julgustada näiteks nii, et saadame neile tänukirju. Kuidas ilmneb selles mure kõigi inimeste pärast? Meie julgustus ja kiitus võib tugevdada misjonäride tahet jääda oma ülesande juurde ja aidata veel paljudel inimestel tõde tundma õppida (Kohtumõistjate 11:40). Võime ka palvetada misjonäride eest ja inimeste eest, kes teistes maades tõe järele janunevad (Efeslastele 6:18–20). Veel üks viis teiste eest hoolitsemiseks on teha rahalisi annetusi Jehoova tunnistajate ülemaailmse töö toetuseks (2. Korintlastele 8:13, 14; 9:6, 7).

Kas sul on võimalik kolida?

18. Mida on mõned kristlased teinud, et oma kodumaal Kuningriigi huvisid edendada?

¹⁸ Need, kes on kolinud kohta, kus on suurem vajadus Kuningriigi kuulutajate järele, on kogenud oma ennastohverdavate pingutuste tõttu õnnistusi. Teised tunnistajad on aga oma kodumaale jäädes õppinud ära uue keele, et anda vaimset abi sisserändajatele. Sellised pingutused on ära tasunud. Näiteks seitse tunnistajat, kes aitavad hiinlasi ühes Texase osariigi linnas USAs, võisid 2001. aasta mälestusõhtul rõõmu tunda 114 kohaletulnud inimese üle. Kristlased, kes sellistele gruppidele toeks on, leiavad, et nende põllud on lõikuseks valmis (Matteuse 9:37, 38).

19. Mida on soovitav teha, kui sul on plaan kolida välismaale eesmärgiga edendada Kuningriigi kuulutustööd?

¹⁹ Võib-olla on sinul ja su perel võimalik kolida sellisesse kohta, kus on suurem vajadus Kuningriigi kuulutajate järele. Kõigepealt on muidugi tark ’istuda maha ja arvata kulu’ (Luuka 14:28). Eriti peab see paika siis, kui on plaan kolida välismaale. Igaühel, kes sellist võimalust kaalub, oleks hea endalt küsida näiteks järgmisi küsimusi: kas ma suudan oma peret materiaalselt toetada? Kas on võimalik saada sobiv viisa? Kas ma juba räägin selle maa keelt või kas ma olen valmis seda õppima? Kas ma olen arvestanud sealse kliima ja kultuuriga? Kas ma saan olla selle maa kaasusklikele tõepoolest „kosutavaks toeks” või olen ma neile hoopis koormaks? (Koloslastele 4:10, 11, UM.) Et saada teada, kui suur vajadus on selles riigis, kuhu sa kavatsed kolida, on alati sobiv kirjutada Jehoova tunnistajate harubüroole, kes juhib sellel maal kuulutustööd.a

20. Kuidas on üks noor kristlane teeninud oma kaasusklikke ja teisi inimesi ühel võõral maal?

²⁰ Üks kristlik vend, kes on saanud kaasa lüüa kuningriigisaalide ehitustel Jaapanis, kuulis, et Paraguays on vajadus oskustööliste järele, kes aitaksid ehitada üht saali Jehoova kummardamise jaoks. See vallaline ja noorusjõudu täis vend kolis Paraguaysse ja töötas sellel projektil kaheksa kuud ainsa täisajalise teenijana. Sealoleku ajal õppis ta hispaania keelt ja juhatas koduseid piibliuurimisi. Ta nägi, et sel maal on vajadus Kuningriigi kuulutajate järele. Ta pöördus küll Jaapanisse tagasi, kuid peagi läks ta uuesti Paraguaysse ja aitas inimesi sinnasamasse kuningriigisaali kutsuda.

21. Mis peaks olema meie elus peamine ja kuidas me peaksime suhtuma inimestesse, kui ootame Jehoova suurt päeva?

²¹ Jumal hoolitseb selle eest, et kooskõlas tema tahtega tehtaks kuulutustööd täiel määral. Praegu tõttab ta lõpliku vaimse lõikustööga (Jesaja 60:22). Osalegem siis Jehoova päeva oodates innukalt lõikustööl ja suhtugem inimestesse nii, nagu seda teeb meie armastav Jumal.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Kuidas me peaksime Jehoova päeva oodates inimestesse suhtuma?

• Kuidas suhtus Aabraham õiglastesse inimestesse, kes võisid Soodomas elada?

• Kuidas suhtus Joona kahetsevatesse niinivelastesse?

• Kuidas me näitame, et suhtume Jehoova sarnaselt inimestesse, kes pole head sõnumit veel kuulnud?

[Pilt lk 16]

Aabraham suhtus inimestesse nii nagu Jehoova

[Pilt lk 17]

Joona hakkas suhtuma meelt parandanud Niinive elanikesse samamoodi kui Jehoova

[Pildid lk 18]

Mure inimeste pärast ajendab meid kuulutama head sõnumit erisugustel aegadel ja viisidel