Kust leida tõeseid õpetusi?
TIIBETIS keerutab üks mees palveratast, väikest silindrit, mille sees on kirjalikud palved. Mees usub, et iga rattakeerutus kordab tema palveid. Ühes ruumikas majas Indias on üks väike tuba mõeldud puudžaks – see on riitus, mille käigus võidakse mitmesugustele jumala- ja jumalannakujudele ohverdada suitsutusrohtu, lilli ja muud. Tuhandete kilomeetrite kaugusel Itaalias põlvitab ühes uhkes kirikus keegi naine Jeesuse ema Maarja ikooni ette ja palvetab, hoides käes palvehelmeid.
Vahest oled sinagi näinud, kuidas religioon mõjutab inimeste elu. „Religioon ... on olnud ja on edaspidigi kõikide ühiskondade alustugi,” öeldakse raamatus „The World’s Religions–Understanding the Living Faiths”. John Bowker, raamatu „God–A Brief History” autor märgib: „Kunagi pole eksisteerinud ühiskonda, kus poleks olnud kohta Jumalale, keda on peetud tavaliselt kõige kontrollijaks ja loojaks. See peab paika isegi neis ühiskondades, mis on taotluslikult ilmalikud.”
Tõepoolest, religioon on mõjutanud miljonite inimeste elu. Kas pole see kindel tõend selle kohta, et inimkonnal on vaimsed vajadused ja soov neid rahuldada? Oma raamatus „Gegenwart und Zukunft” viitab tuntud psühholoog dr Carl Gustav Jung inimese vajadusele kummardada kõrgemaid jõude ja ütleb, et selle „ilminguid võib näha läbi kogu inimajaloo”.
Siiski, paljud inimesed ei usu Jumalasse ega tunne mingit huvi religiooni vastu. Mõned, kes kahtlevad Jumala olemasolus või ei usu temasse üldse, on jõudnud niisugusele seisukohale peamiselt seetõttu, et religioonid, millega nemad on kokku puutunud, pole rahuldanud nende vaimseid vajadusi. Ühe definitsiooni järgi on religioon „pühendumine mingile põhimõttele; murdumatu ustavus; kohusetruudus; vaga kiindumus või poolehoid”. Selle järgi on enamik inimesi, kaasa arvatud ateistid, mingis mõttes religioossed.
Tuhandete aastate jooksul läbi kogu ajaloo on inimesed püüdnud rahuldada oma vaimseid vajadusi, mis on viinud nad paljudele radadele. Selle tulemusena on maailmas sündinud tohutu hulk erisuguseid religioosseid vaateid. Peaaegu igas religioonis usutakse mingit kõrgemat jõudu, kuid igaühel neist on isesugune arusaam sellest, kes või mis see on. Enamik usundeid rõhutab ka pääste või vabanemise tähtsust, ent nende õpetused lahknevad selles osas, mis pääste on või mida selle saamiseks tuleks teha. Kuidas niisuguses suures uskumuste rägastikus selgusele jõuda, millised õpetused on Jumalale meelepärased?