Lugejate küsimusi

Muistse Iisraeli kuningas Saalomon muutus vanas eas Jumalale ustavusetuks. Kas sellest võib järeldada, et teda ei äratata üles? (1. Kuningate 11:3–9.)

Piibel mainib nimeliselt mõningaid jumalateenijaid, kes tõenäoliselt äratatakse üles. Samas ei ütle Piibel otseselt, kas seal mainitud iga üksikisik äratatakse üles või mitte. (Heebrealastele 11:1–40.) Sellest, mis otsuse Jumal Saalomoni kohta võib langetada, annab aga aimu see, kui võrrelda tema surma mõne ustava jumalateenija omaga.

Pühakiri räägib vaid kahest võimalikust surmaseisundist: ajutine olematus või igavene surm. Need, kes ei vääri ülesäratamist, heidetakse Gehennasse (eestikeelses Piiblis „põrgu”) ehk „tulejärve”, mis tähendab Piiblis igavest surma (Matteuse 5:22; Markuse 9:47, 48; Ilmutuse 20:14). Nende hulgas on esimene inimpaar Aadam ja Eeva, äraandja Juudas Iskariot ning need, kes surid Jumala kohtumõistmise tagajärjel, nagu Noa päevade inimesed ning Soodoma ja Gomorra elanikud.a Need aga, kes on ülestõusmise väärilised, lähevad inimkonna ühisesse hauda ehk surmavalda, mis on Piibli algkeeltes še’ool ja hai’des. Piibel ütleb selliste inimeste tuleviku kohta: „Meri andis tagasi need surnud, kes temas olid, ja surm ja surmavald andsid tagasi surnud, kes neis olid, ja igaühele mõisteti kohut tema tegude järgi” (Ilmutuse 20:13).

Need ustavad, kellest räägib Heebrealastele 11. peatükk, on seega surmavallas ja ootavad ülestõusmist. Nende hulgas on Jumala ustavad sulased Aabraham, Mooses ja Taavet. Vaadelgem nüüd, mida räägib Piibel nende surma kohta. Jehoova ütles Aabrahamile: „Sina ise aga lähed rahuga oma vanemate juurde, sind maetakse heas vanuses” (1. Moosese 15:15). Jehoova ütles Moosesele: „Vaata, sa lähed magama oma vanemate juurde” (5. Moosese 31:16). Saalomoni isa Taaveti kohta ütleb Piibel: „Taavet läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna” (1. Kuningate 2:10). Väljend „läks magama oma vanemate juurde” on üks viis öelda, et inimene läks surmavalda.

Mis sai pärast surma Saalomonist? Piibel vastab: „Aega, mis Saalomon Jeruusalemmas valitses kogu Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat. Siis Saalomon läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma isa Taaveti linna” (1. Kuningate 11:42, 43). Siit on mõistlik järeldada, et Saalomon on surmavallas ja ootab ülesäratamist.

Seega nähtub, et ülesäratamislootus on ka paljudel teistel, kelle kohta Piibel ütleb otse, et ta „läks magama oma vanemate juurde”. Tegelikult öeldakse nõnda paljude ustavusetute kuningate kohta, kes valitsesid pärast Saalomoni. See polegi nii uskumatu kui võib tunduda, sest „tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine” (Apostlite teod 24:15). Loomulikult, alles pärast seda, kui on üles äratatud „kõik, kes on haudades”, saame täpselt teada, kes väärisid ülestõusmist (Johannese 5:28, 29). Seega ei tasu dogmaatiliselt oletada, kas mõni muistne jumalateenija äratatakse üles või mitte, vaid tuleks oodata ja usaldada Jehoova täiuslikku otsust.

[Allmärkus]