Tundkem rõõmu meie kaunist maast

ASTRONOOMID on oma silmaga näinud, et inimkonna kodu on kõigest pisike täpp piiritu universumi mõõtmatutes avarustes. Mitte kusagil mujal füüsilises universumis pole elu leitud. Vaid planeet Maalt võib leida selleks täpselt õiged tingimused.

Pealegi valmistab elu sellel kaunil taevakeral meile naudingut. Kui meeldiv on tunda päikesesoojust külmal päeval! Keda saaks jätta ükskõikseks maaliline päikesetõus või -loojang? Muidugi mõista pole päike mitte ainult naudingu pakkuja meie meeltele – see on vältimatult vajalik meie olemasoluks.

Loendamatute aastamiljonite jooksul on päikese gravitatsioonijõud hoidnud maakera ja teisi planeete kindlatel orbiitidel. Ja nagu lastele koolis õpetatakse, liigub kogu päikesesüsteem orbiidil ümber Linnutee galaktika keskme. Ent meie päike on vaid üks enam kui 100 miljardist üheskoos liikuvast tähest selles galaktikas.

Linnutee galaktika kuulub umbes 35 galaktikast moodustunud parve. Suuremad parved koosnevad tuhandetest galaktikatest. Tõenäoliselt poleks meie päikesesüsteem nõnda stabiilne, kui see kuuluks palju suuremasse ja tihedamasse galaktikaparve. Kuid tuleb möönda, et vähe on universumis piirkondi, mis „oleksid nii sobivad kompleksseks elutegevuseks kui meie oma”, nendivad Guillermo Gonzalez ja Jay Wesley Richards oma raamatus „The Privileged Planet”.

Kas elu olemasolu meie planeedil on pimeda juhuse produkt, „suure paugu” juhuslik tagajärg? Või ehk on elul sellel kaunil planeedil Maa mingi sügavam tähendus?

Paljud inimesed on jõudnud järeldusele, et meie koduplaneet on just nimelt elutegevuseks kavandatud.a Sajandeid tagasi juhtis heebrea poeet tähelepanu maale ja taevale, kirjutades: „Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene?” (Laul 8:4, 5). See poeet uskus, et on olemas Looja. Kas see on mõistlik järeldus ka meie teadusajastul?

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 3]

„Kaugelt vaadates kumab Maa kosmosepimeduses otsekui sinine juveel,” kirjutab teatmeteos „The Illustrated Science Encyclopedia–Amazing Planet Earth”.

[Allikaviide]

Maakera: U.S. Fish & Wildlife Service, Washington, D.C./NASA