Kas sa tead?
Miks oli healõhnaline õli, mille Maarja valas Jeesuse peale, nii kallis?
Mõni päev enne Jeesuse surma võttis Laatsaruse õde Maarja „alabasternõu ehtsa ja kalli nardisalviga” ning võidis Jeesuse pead ja jalgu (Markuse 14:3–5; Matteuse 26:6, 7; Johannese 12:3–5; P 1997). Nii Markuse kui Johannese jutustuses öeldakse, et see õli oli väärt 300 teenarit, mis oli tavalise töölise ligikaudne aastapalk.
Kust oli see kallis aromaatne õli pärit? Piiblis mainitud nardiõli arvatakse olevat valmistatud väikesest lõhnavast taimest (Nardostachys jatamansi), mis kasvab Himaalaja mäestikus. Kallist nardiõli segati tihti mõne odavama komponendiga või isegi võltsiti. Ent nii Markus kui Johannes kasutavad väljendit ’ehtne nardisalv’. Fakt, et see healõhnaline õli oli nii kallis, annab alust arvata, et see võis olla pärit kaugelt Indiast.
Miks öeldakse Markuse jutustuses, et Maarja „murdis alabasternõu katki”? Alabasternõu tehti tavaliselt kitsa kaelaga, mida oli lihtne tihedalt sulgeda, et väärtuslik aroom ei pääseks välja. Alan Millard kirjutab raamatus „Discoveries From the Time of Jesus” järgmist: „Pole raske ette kujutada, kuidas naine selle [alabasternõu kaela] õhinal katki murdis, võtmata aega pudeli suu avamiseks, ning kogu healõhnalise õli kohe välja valas.” See selgitab ka, miks „maja sai täis salvi lõhna” (Johannese 12:3). Maarja tegi tõepoolest väga kalli kingituse, kuid see oli kõigiti kohane. Miks? Kuna ta oli Jeesusele sügavalt tänulik, et see mõni aeg tagasi tema armsa venna Laatsaruse surnuist üles äratas (Johannese 11:32–45).
Kas üks või kaks Jeerikot?
Nii Matteus, Markus kui ka Luukas jutustavad imetervendamisest, mis leidis aset Jeeriko linna lähedal (Matteuse 20:29–34; Markuse 10:46–52; Luuka 18:35–43). Kui Matteus ja Markus ütlevad, et Jeesus tegi selle imeteo, kui ta „Jeerikost välja läks”, siis Luukas ütleb, et see toimus, kui ta „Jeerikole lähenes” (meie kursiiv).
Kas Jeesuse ajal oli olemas üks või kaks Jeerikot? Raamat „Bible Then & Now” vastab: „Uue Testamendi aegne Jeeriko oli ehitatud umbes poolteist kilomeetrit vanast linnast lõuna poole. Herodes Suur oli rajanud sinna oma talvepalee.” Seda tõsiasja kinnitab ka raamat „Archaeology and Bible History”, kus öeldakse: „Jeesuse-aegne Jeeriko oli kaksiklinn. ... Vana juudi linn paiknes umbes poolteise kilomeetri kaugusel rooma linnast.”
Niisiis võis Jeesus teha selle imeteo juudi linnast lahkudes ja rooma linnale lähenedes või vastupidi. Igal juhul aitab tolleaegse olukorra tundmine seda näilist vasturääkivust selgitada.
[Pilt lk 31]
Alabasterpudel aroomiõli jaoks
[Allikaviide]
© Réunion des Musées Nationaux/Art Resource, NY