Kas sa arvestad oma plaanides Jumala eesmärgiga?

HALLMÄNSAK on, nagu nimigi ütleb, hallikas laululind, keda võib näha lendamas Põhja-Ameerika lääneosa metsades. Pakaseliste talvekuude üleelamiseks kogub ja matab ta maha koguni 33 000 seemet aastas, hoides neid umbes 2500 peidupaigas. See lind on tõesti „instinktiivselt tark”, varudes toitu tulevikuks (Õpetussõnad 30:24, UM).

Inimestel on palju tähelepanuväärsem võime. Kõigist Jehoova maistest loodutest võivad ainuüksi nemad panna minevikukogemustest midagi kõrva taha ja lasta saadud õppetundidel oma tulevikuplaane mõjutada. „Inimsüdames on palju kavatsusi,” täheldas tark kuningas Saalomon (Õpetussõnad 19:21).

Siiski pole inimestel tavaliselt muud valikut kui rajada oma tulevikuplaanid eeldustele. Näiteks on sinu homsete tegevuste aluseks eeldus, et päike tõuseb ja et sina oled ikka elus. Esimene eeldus on hästi põhjendatud, teine on ebakindlam. Piiblikirjutaja Jakoobus ütles realistlikult: „Teie ... ei teagi, missugune on homme teie elu” (Jakoobuse 4:13, 14).

Jehoova Jumalal puuduvad selliseid piirid. Tema teab „algusest alates” lõppu. Tema seatud eesmärk täitub, tulgu mis tuleb. „Minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan!” teatab ta (Jesaja 46:10). Mis juhtub aga siis, kui inimeste plaanid lähevad vastuollu Jumala eesmärgiga?

Kui plaanidest jäetakse välja Jumala eesmärk

Umbes 4000 aastat tagasi võtsid Paabeli torni ehitajad nõuks tõkestada inimsoo kaugemale levimist. Nad ütlesid: „Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!” (1. Moosese 11:4).

Kuid Jumala eesmärk maakeraga oli sootuks teistsugune. Ta oli andnud Noale ja tema poegadele käsu: „Olge viljakad, teid saagu palju ja täitke maa!” (1. Moosese 9:1). Mida võttis Jumal ette seoses Paabeli mässuliste inimeste kavatsusega? Ta segas nende keele, et neil poleks võimalik üksteisega suhelda. Milline oli tulemus? „Jehoova pillutas nad sealt üle kogu maailma” (1. Moosese 11:5–8). Paabeli ehitajad said olulise õppetunni: kui inimeste plaanid lähevad lahku Jumala eesmärgist, siis „Jehoova nõu saab teoks” (Õpetussõnad 19:21). Kas sina lased niisugustel mineviku õppetundidel mõjutada oma elu?

Rikka mehe rumalus

Võib-olla sina ei pea plaani torni ehitada. Paljud tänapäeva inimesed on aga võtnud nõuks koguda oma pangakontole suur rahasumma ja hankida ainelist vara, et siis mõnusalt pensionipõlve pidada. Soov oma kätetöö vilju nautida on täiesti loomulik. „On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast,” kirjutas Saalomon (Koguja 3:13).

Meil tuleb Jehoovale aru anda, kuidas me seda andi kasutame. Ligi 2000 aastat tagasi rõhutas Jeesus seda mõtet oma jüngritele ühe tähendamissõna abil. Ta lausus: „Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud. Ja ta mõtles iseeneses nõnda: mis ma teen? Sest mul ei ole, kuhu ma koguksin oma vilja. Ja ta ütles: seda ma teen: ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun kõik oma vilja ja oma vara, ja ütlen oma hingele: hing, sul on palju vara tagavaraks mitmeks aastaks; ole nüüd rahul, söö, joo ja ole rõõmus!” (Luuka 12:16–19). Rikka mehe plaan kõlab mõistlikult, kas pole? Nii nagu artikli alguses mainitud lind hallmänsak, paistis ka see tähendamissõnas mainitud mees kandvat hoolt tulevaste vajaduste eest.

Mehe mõtteviis oli aga ekslik. Jeesus jätkas: „Aga Jumal ütles temale: sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud?” (Luuka 12:20). Kas Jeesus läks vastuollu Saalomoni tõdemusega, et töö ja töövili on Jumala and? Ei. Mis oli Jeesuse sõnade põhisisu? Ta ütles: „Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!” (Luuka 12:21).

Jeesus õpetas kuulajaile seda, et Jehoova tahab, et me plaane tehes Temaga arvestaksime. See rikas mees oleks võinud olla rikas Jumalas, kui ta oleks otsinud võimalusi, kuidas temasse rohkem kiinduda ning kasvada tarkuses ja armastuses. Mehe sõnadest ei kajastu, et ta oleks tundnud huvi selliste asjade vastu, ka ei jätnud ta osa vilja vaestele järelnoppimiseks ega toonud Jehoovale roaohvreid. Niisugustel vaimsetel sihtidel ja heategudel ei olnud selle rikka mehe elus kohta. Tema plaanides leidus ruumi vaid ta enda soovidele ja mugavustele.

Kas sa oled märganud, et praegusel ajal on paljude inimeste elus esmatähtsal kohal täpselt samasugused asjad kui Jeesuse kirjeldatud rikkal mehel? Olgu me heal järjel või vaesed, igaühte varitseb oht võtta kergesti omaks materialistlik mõtteviis ning lubada igapäevastel vajadustel ja soovidel varjutada vaimseid vajadusi. Mida teha, et seda lõksu vältida?

Plaanid „normaalseks” eluks

Vastupidi rikkale mehele Jeesuse tähendamissõnas ei ole sinul võib-olla raha jalaga segada. Sellegipoolest teed sa plaane. Abieluinimesed mõtlevad kahtlemata sellele, kuidas tagada perele kõik eluks hädavajalik ja anda võimaluse korral lastele ka hea põhiharidus. Vallaliste plaanid on seotud ilmselt töökoha leidmise ja hoidmisega, et mitte olla teistele koormaks. Kõige selle peale ongi väga oluline mõelda (2. Tessalooniklastele 3:10–12; 1. Timoteosele 5:8).

Ometi võib juhtuda, et elades nii-öelda normaalset elu – töötades, süües, juues –, satub inimene vastuollu Jumala tahtega. Kuidas nii? Jeesus ütles: „Nõnda nagu Noa päevad olid, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine. Sest nõnda nagu inimesed olid neil päevil enne veeuputust: sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ega saanud aru, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära; nõnda on ka Inimese Poja tulemine” (Matteuse 24:37–39).

Enne veeuputust elas suurem osa inimesi enda meelest tavalist elu. Nende probleemiks oli aga see, et nad ei pööranud tähelepanu Jumala eesmärgile hävitada ülemaailmse veeuputuse kaudu tollane kuri maailm. Kahtlemata paistis neile Noa eluviis tavatu. Kuid veeuputuse saabudes oli näha, et just Noa ja tema pere eluviis oli olnud tõesti mõistlik.

Meie päevil näitavad kõik tõendid, et me elame lõpuajal (Matteuse 24:3–12; 2. Timoteosele 3:1–5). Jumala Kuningriik „lõhub ja hävitab” varsti praeguse maailmakorra (Taaniel 2:44). Selle Kuningriigi juhtimisel saab maast paradiis. Kuningriik kõrvaldab haigused ja surma (Jesaja 33:24; Ilmutuse 21:3–5). Kõik maa asukad elavad üksmeelselt koos ja keegi ei kannata nälga (Laul 72:16; Jesaja 11:6–9).

Kuid enne, kui Jehoova tegutsema hakkab, on tema eesmärgiks, et head sõnumit Kuningriigist kuulutataks „kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile” (Matteuse 24:14). Kooskõlas Jumala eesmärgiga kuulutab umbes seitse miljonit Jehoova tunnistajat seda head sõnumit 236 maal rohkem kui 400 keeles.

Maailmale võib Jehoova tunnistajate eluviis tunduda mingis mõttes kummaline, koguni naeruväärne (2. Peetruse 3:3, 4). Nagu enne veeuputust, keerleb ka tänapäeval valdava osa inimeste elu igapäeva-askelduste ümber. Nad võivad arvata, et igaüks, kes ei ela sellist elu, mida ühiskonnas normaalseks peetakse, on tasakaalutu. Kuid lähtudes nende inimeste vaatepunktist, kes usuvad Jumala tõotustesse, on Jumala teenimisele keskendatud elu tõeliselt tasakaalukas.

Seepärast, olgu sa rikas või vaene või kusagil seal vahepeal, aeg-ajalt tasub ikka oma lähiplaanid üle vaadata. Seda tehes küsi endalt: „Kas ma arvestan oma plaanides Jumala eesmärgiga?”

[Pilt lk 11]

Kui inimeste plaanide ja Jehoova Jumala eesmärgi vahel tekib konflikt, siis saab teoks tema tahe

[Pilt lk 12]

Rikas mees Jeesuse tähendamissõnast ei pööranud plaane tehes tähelepanu Jumala eesmärgile