Sinu laitmatus rõõmustab Jehoova südant
„Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (ÕPET. 27:11)
1., 2. a) Millisest Saatana esitatud süüdistusest räägitakse Iiobi raamatus? b) Mis tõendab, et Saatan on teotanud Jehoovat ka veel pärast Iiobi päevi?
JEHOOVA lubas Saatanal oma ustava teenija Iiobi laitmatuse proovile panna. Selle tagajärjel kaotas Iiob oma karja, ta lapsed said surma ja teda tabas raske haigus. Iiobi laitmatust katsele pannes oli aga Saatanal meeles midagi palju rohkemat. „Nahk naha vastu, ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest,” väitis Saatan. See süüdistus tõstatas vaidlusküsimuse, mis ei piirdunud üksnes Iiobiga, vaid on ulatunud palju kaugemasse aega (Iiob 2:4).
2 Umbes 600 aastat pärast Iiobi katsumusi inspireeriti Saalomoni kirjutama: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (Õpet. 27:11). Sel ajal teotas Saatan veelgi Jehoovat. Apostel Johannes nägi talle antud nägemuses Saatanat süüdistamas Jumala teenijaid ka siis, kui ta millalgi pärast Jumala Kuningriigi rajamist aastal 1914 taevast välja visati. Isegi nüüd, selle kurja maailma viimsete päevade lõpuosas paneb Saatan endiselt proovile jumalateenijate laitmatuse (Ilm. 12:10).
3. Mida kasulikku me õpime Iiobi raamatust?
3 Uurigem nüüd lähemalt kolme tähtsat õppetundi, mida Iiobi raamat sisaldab. Esiteks, Iiobi katsumused paljastasid, kes on inimkonna tõeline vaenlane ja Jumala rahva tagakiusaja. Selleks vaenlaseks on Kurat-Saatan. Teiseks, ükskõik millised katsumused meile osaks ka saaks, võime jääda laitmatuks, kui meil on Jumalaga lähedased suhted. Kolmandaks, kui kogeme katsumusi ja meid pannakse proovile, toetab Jumal meid nagu Iiobitki. Tänapäeval teeb ta seda oma Sõna, organisatsiooni ja püha vaimu kaudu.
Pea meeles, kes on tõeline vaenlane
4. Kes on vastutav maailma praeguse olukorra eest?
4 Paljud inimesed ei usu, et Saatan üldse eksisteerib. Ja seetõttu, ehkki neid teeb murelikuks maailma olukord, ei mõista nad selle tegelikku põhjust, nimelt, et selle taga on Kurat-Saatan. Muidugi on väga paljudes kannatustes süüdi inimesed ise. Meie esivanemad Aadam ja Eeva valisid sõltumatuse oma Loojast ja kõik järgnevad põlvkonnad on tegutsenud mõtlematult. Kuid Eevat õhutas Jumala vastu mässama Kurat. Tema on see, kes on loonud ebatäiusliku ja sureva inimsoo seas maailmasüsteemi, mis on tema kontrolli all. Kuna Saatan on „selle maailma jumal”, peegeldab ka inimühiskond tema omadusi: uhkust, riiakust, kadedust, ahnust, petlikkust ja mässumeelsust (2. Kor. 4:4; 1. Tim. 2:14; 3:6; loe Jakoobuse 3:14, 15). Sellised loomujooned on põhjustanud poliitilisi ja religioosseid konflikte, vihkamist, korruptsiooni ja korratust, mis on vaid suurendanud inimkonna hädasid.
5. Mida me tahame teha hinnaliste teadmistega, mis meil on?
5 Milliseid hinnalisi teadmisi meil, Jehoova teenijatel, küll on! Meie teame, kes on vastutav maailma halveneva olukorra eest. Kas ei tunne me seetõttu kohustust osaleda kuulutustöös ja anda inimestele teada, kes meie peamine vaenlane on? Ja kas ei too meile rõõmu see, et toetame tõelist Jumalat Jehoovat ja saame rääkida teistele, kuidas ta teeb lõpu Saatanale ja inimkonna hädadele?
6., 7. a) Kellel lasub vastutus tõeliste kristlaste tagakiusamise eest? b) Kuidas me saame jäljendada Eliihut?
6 Saatan pole süüdi mitte üksnes maailma muredes, vaid ka Jumala rahva tagakiusamises. Tema kindel tahe on panna meid katsele. Jeesus Kristus ütles apostel Peetrusele: „Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu!” (Luuka 22:31). Niisiis, igaüks, kes järgib Jeesust, kogeb ühel või teisel moel katsumusi. Peetrus ütles Kuradi kohta, et ta „käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata”. Ja Paulus sõnas: „Kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga” (1. Peetr. 5:8, P 1997; 2. Tim. 3:12).
7 Kuidas me saame näidata, et peame meeles, kes on tõeline vaenlane, kui meie usukaaslast tabab mingi õnnetus? Selle asemel et temast eemale hoida, tegutseme nagu Eliihu, kes rääkis Iiobiga kui tõelise sõbraga. Me oleme oma usukaaslasele toeks võitluses meie ühise vaenlase Saatana vastu (Õpet. 3:27; 1. Tess. 5:25). Meie eesmärgiks on aidata kaasteenijal jääda laitmatuks, tulgu mis tuleb, et ta võiks niiviisi rõõmustada Jehoova südant.
8. Miks ei õnnestunud Saatanal takistada Iiobit toomast au Jehoovale?
8 Kõigepealt hävitas Saatan Iiobi karja. Need loomad olid väga väärtuslikud, võib-olla lausa tema elatis. Kuid ta kasutas neid ka jumalateenimises. Pärast seda, kui Iiob oli pühitsenud oma lapsi, „tõusis [ta] hommikul vara ja ohverdas põletusohvreid, igaühe eest ühe, sest Iiob mõtles: „Võib-olla on mu pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud.” Nõnda tegi Iiob alati” (Iiob 1:4, 5). Niisiis ohverdas Iiob Jehoovale loomi korrapäraselt. Kui aga tema katsumused algasid, polnud see enam võimalik. Tal polnud enam varandust, millega Jehoovat austada (Õpet. 3:9). Kuid ühte sai ta teha: ülistada Jehoovat oma huultega, ja seda ta ka tegi!
Loo Jehoovaga lähedased suhted
9. Mis on meile kõige väärtuslikum?
9 Ükskõik kas me siis oleme rikkad või vaesed, noored või vanad, terved või haiged, saame luua Jehoovaga lähedased suhted. See aitab meil ükskõik millistest katsumustest hoolimata püsida laitmatutena ja rõõmustada Jehoova südant. Isegi mõned sellised inimesed, kel pole olnud tõest põhjalikke teadmisi, on seisnud kindlalt Jehoova poolel ja jäänud laitmatuks.
10., 11. a) Mida tegi üks meie õde, kui ta laitmatus proovile pandi? b) Millise jõulise vastuse andis ta Saatanale?
10 Mõelgem õde Valentina Garnovskajale, ühele neist paljudest tunnistajatest Venemaal, kes hoolimata rasketest katsumustest jäid laitmatuks nagu ustav mees Iiob. Aastal 1945, kui Valentina oli umbes 20-aastane, rääkis üks vend talle Piiblist. Vend tuli paaril korral veel tagasi, kuid pärast seda ei näinud Valentina teda enam kunagi. Siiski hakkas Valentina oma naabritele tõest rääkima, mistõttu ta arreteeriti ja talle määrati kaheksa aasta pikkune karistusaeg sunnitöölaagris. Pärast vabanemist aastal 1953 hakkas ta kohe kuulutama, kuid ta vahistati jälle. Sel korral määrati talle kümneaastane karistus. Ta oli aastaid erinevates laagrites ja viidi siis üle laagrisse, kus õdedel oli Piibel. Ühel päeval üks õde näitas talle seda. Milline eriline hetk see Valentinale oli! Ta oli näinud Piiblit ainult selle venna käes, kes talle 1945. aastal kuulutas!
11 Aastal 1967 Valentina vabastati ja lõpuks ometi sai ta sümboliseerida oma pühendumist Jehoovale veeristimisega. Ta kasutas vabadust selleks, et agaralt kuulutada. Siis aga, 1969. aastal arreteeriti ta uuesti ja sel korral saadeti ta kolmeks aastaks vangi. Sellest hoolimata kuulutas Valentina edasi. Enne kui ta 2001. aastal suri, oli ta aidanud ühtekokku 44 inimesel tõe juurde tulla. Vanglates ja sunnitöölaagrites veetis ta 21 aastat. Laitmatuks jäämise nimel oli ta valmis loobuma kõigest, ka vabadusest. Oma elu lõpu poole lausus Valentina: „Mul polnud oma kodu ja kogu mu vara mahtus ühteainsasse kohvrisse. Kuid olin Jehoovat teenides õnnelik ja tundsin rahulolu.” Millise jõulise vastuse andis Valentina Saatanale, kes väitis, et katsumuste korral ei jää inimesed Jumalale ustavaks! (Iiob 1:9–11.) Pole kahtlustki, et Valentina rõõmustas Jehoova südant ja et Jehooval on hea meel tuua ülestõusmise kaudu ellu tagasi nii tema kui ka kõik teised, kes on surnud ustavana (Iiob 14:15).
12. Milline osa on armastusel meie suhetes Jehoovaga?
12 Meie sõprus Jehoovaga tugineb armastusel. Me imetleme Jumala omadusi ja püüame igati elada tema eesmärkide kohaselt. Väitku Saatan mida tahes, meie armastame Jehoovat oma vabast tahtest ja tingimusteta. Selline südamesttulev armastus annab meile jõudu jääda katsumustes laitmatuks. Jehoova omalt poolt aga ’valvab oma vagade teed’ (Õpet. 2:8; Laul 97:10).
13. Kuidas suhtub Jehoova sellesse, mis me tema jaoks teeme?
13 Isegi kui me ei suuda väga palju teha, ajendab armastus meid austama Jehoova nime. Jehoova näeb meie häid motiive ja ta ei mõista meid hukka, kui me ei suuda teha kõike, mida tahaksime. Tähtis pole mitte ainult see, mida me teeme, vaid ka see, miks me seda teeme. Ehkki Iiob oli sügavalt kurb ja ta kannatas palju, rääkis ta oma süüdistajatele, kui väga ta Jehoova teid armastab. (Loe Iiob 10:12; 28:28.) Iiobi raamatu viimasest peatükist võime lugeda sellest, et Jumala viha süttis põlema Eliifase, Bildadi ja Soofari vastu, kuna nad ei olnud rääkinud tõtt. Samas Iiobist rääkis Jehoova heakskiitvalt, nimetades teda neljal korral oma sulaseks, ja ütles, et ta paluks nende võltslohutajate eest (Iiob 42:7–9). Tegutsegem meiegi selliselt, et Jehoova võiks tunda meie üle heameelt.
Jehoova toetab oma ustavaid teenijaid
14. Kuidas Jehoova aitas Iiobil oma mõtteviisi korrigeerida?
14 Kuigi Iiob oli ebatäiuslik, jäi ta laitmatuks. Äärmise pinge all olles ei näinud ta mõnikord asju õigest vaatenurgast. Näiteks ütles ta Jehoovale: „Ma kisendan su poole, aga sa ei vasta mulle ... Sa kiusad mind oma vägeva käega.” Lisaks pani ta liiga palju rõhku enda õigustamisele, mis ilmneb tema sõnadest „Mina ei ole süüdlane” ja „Mu käes ei ole ülekohut ja ... mu palve on siiras” (Iiob 10:7; 16:17; 30:20, 21). Sellest hoolimata aitas Jehoova teda lahkelt ja esitas talle rea küsimusi, mis juhtisid tähelepanu Iiobilt ära. Samuti aitasid need Iiobil näha palju selgemini Jumala vägevust ning inimese tühisust. Iiob võttis nõu kuulda ja korrigeeris oma mõtteviisi. (Loe Iiob 40:8; 42:2, 6.)
15., 16. Kuidas aitab Jehoova oma teenijaid nüüdisajal?
15 Jehoova juhatab lahkelt, kuid kindlakäeliselt ka oma nüüdisaja teenijaid. Lisaks võime heameelt tunda paljude asjade üle. Näiteks tõi Jeesus Kristus oma elu lunastusohvriks, tänu millele võime oma patud andeks saada. Samuti võivad meil olla selle ohvri alusel Jumalaga lähedased suhted, ehkki me oleme ebatäiuslikud (Jak. 4:8; 1. Joh. 2:1). Kui meid tabavad katsumused, siis me palume Jumalalt, et tema vaim meid toetaks ja tugevdaks. Peale selle on meil ka täispiibel ning kui me loeme seda ja mõtiskleme loetu üle, oleme valmis usukatsetele vastu astuma. Uurimine aitab mõista vaidlusküsimusi, mis puudutavad Jumala ülemvõimu õiguspärasust ja inimese laitmatust.
16 Samuti on väga vajalik kuuluda ülemaailmsesse vennaskonda, keda Jehoova „ustava ja mõistliku sulase” kaudu vaimse toiduga varustab (Matt. 24:45–47). Umbes 100 000-s Jehoova tunnistajate koguduses toimuvatel koosolekutel saame juhatust ja jõudu, et seista vastu võimalikele usukatsetele. Seda kinnitab Saksamaal elava koolitüdruku Sheila juhtum.
17. Too näide selle kohta, kui tähtis on järgida juhtnööre, mida Jehoova organisatsioon meile tänapäeval annab.
17 Ühel päeval jäi Sheila klass mõneks ajaks omapead. Tema klassikaaslased otsustasid proovida tähestikulauaga ennustada. Sheila lahkus kohe klassist ja kui ta hiljem kuulis, mis juhtus, oli tal hea meel, et ta oli seda teinud. Mõned klassikaaslased olid tundnud deemonite kohalolu ja olid põgenenud paanikas. Mis oli aidanud Sheilal langetada otsust kiiresti klassist lahkuda? Ta selgitab: „Vahetult enne seda juhtumit oli kuningriigisaalis koosolekul räägitud, kui ohtlik on kasutada tähestikulauda. Seega ma teadsin, mida pean tegema. Tahtsin rõõmustada Jehoovat, nagu on öeldud Piiblis kirjakohas Õpetussõnad 27:11.” Kui hea, et Sheila oli tol korral koosolekul ja kuulas tähelepanelikult, mida seal räägiti!
18. Mida oled sina otsustanud teha?
18 Otsustagem igaüks järgida juhendeid, mida saame Jumala organisatsioonilt. Kui käime koosolekutel, loeme Piiblit, uurime piiblilisi väljaandeid, palvetame ja seltsime küpsete kristlastega ning teeme seda kõike korrapäraselt, saame vajalikku juhatust ja tuge. Jehoova soovib, et oleksime võidukad, ja ta on veendunud, et me jääme ka edaspidi ustavaks. Kui suur au on ülistada Jehoova nime, püsida laitmatuna ja rõõmustada tema südant!
Kas sa mäletad?
• Millise olukorra ja milliste katsumuste eest on Saatan vastutav?
• Mis on meile kõige väärtuslikum?
• Millel tugineb meie sõprus Jehoovaga?
• Kuidas toetab Jehoova meid tänapäeval?
[Pilt lk 8]
Kas sa tunned kohustust jagada hinnalisi teadmisi, mis sul on?
[Pilt lk 9]
Me võime aidata kaaskristlastel jääda laitmatuks
[Pilt lk 10]
Valentina oli laitmatuse nimel valmis loobuma kõigest