6. eksiarvamus: pühakujud ja ikoonid on Jumalale meelepärased

Kust on see eksiarvamus pärit?

„Algkristlased ei kasutanud Jumala teenimisel pühapilte ega -kujusid ... [Need] võeti kirikus tarvitusele 4. ja 5. sajandil põhjendusega, et nende kaudu õppivat võhikud kristlust paremini tundma kui jutlusi kuulates või raamatuid lugedes.” (McClintocki ja Strongi „Cyclopedia of Biblical, Theological, and Ecclesiastical Literature”, 4. kd, lk 503, 504.)

Mida ütleb Piibel?

„Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida” (2. Moosese 20:4, 5). Apostel Johannes kirjutas kristlastele 1. sajandil: „Armsad lapsed, hoiduge ebajumalatest” (1. Johannese 5:21).

Kas pühakujud ja -pildid on pelgalt abivahendid, pöördumaks austavalt isikute poole, keda need kujutavad, nagu väidavad kirikud? „Algselt võis kujudel ja piltidel ju olla põhiliselt didaktiline [õpetav] ja dekoratiivne otstarve; vähemalt nii nende kasutamist õigustati. Kuid peagi said neist harda austuse objektid. Eriti peab see paika ikoonide puhul, mis said ida õigeusu kiriku silmapaistvaks tunnuseks,” ütleb „The Encyclopedia of Religion”. Ent prohvet Jesaja esitas aruka küsimuse: „Kellega te ... võrdlete Jumalat ja missuguse kujutise võiksite temast teha?” (Jesaja 40:18, P 1997).

Vaata võrdluseks piiblikohti: Jesaja 44:13–19; Apostlite teod 10:25, 26; 17:29; 2. Korintlastele 5:7