Lugejad küsivad ...

Kas Jumal peab üht rassi teistest paremaks?

▪ Ei pea. Piibel ütleb selgesti: „Jumal ei ole erapoolik, vaid iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes teda kardab ja teeb, mis on õige” (Apostlite teod 10:34, 35).

Jumala vaatepunkt selles asjas on palju ülevam ebatäiuslike inimeste omast. Paljud inimesed arvavad, et üks rass (tavaliselt nende enda oma) on teistest kõrgem. Seesugune eelarvamuslikkus peegeldab Charles Darwini seisukohta. Ta kirjutas: „On vägagi tõenäoline, et millalgi tulevikus ... hävitavad tsiviliseeritud rassid metslaslikud rassid maa pealt ära.” Kahjuks ongi paljud langenud niisuguste inimeste ohvriks, kes peavad enda rassi teistest kõrgemaks.

Ent kas kellelgi on tegelikult alust arvata, et tema rass on teistest parem? Näiteks, kas teadlased on tõestanud, et mõned rassid on geneetiliselt kõrgemad, teised alamad? Kinnitust on leidnud hoopis vastupidine fakt. Geneetik ja Oxfordi professor Bryan Sykes ütleb: „Kindlapiiriliseks etniliseks või rassiliseks klassifikatsiooniks puudub igasugune geneetiline alus. ... Minult küsitakse alailma, kas on olemas kreeklase DNA-d või itaallase geeni, aga loomulikult midagi sellist pole. ... Me oleme väga lähedases suguluses.”

Niisugused avastused ühtivad sellega, mida võib lugeda Pühakirjast. Piibel õpetab, et Jumal lõi vaid ühe mehe ja naise, ning neist põlvnevad kõik ülejäänud inimesed (1. Moosese 3:20; Apostlite teod 17:26). Jumala silmis eksisteerib seega kõigest üks rass – inimrass.

Jehoova ei omista vähimatki tähtsust inimese nahavärvile või näojoontele. Ta peab tähtsaks midagi muud – meie piltlikku südant, seda millised inimesed me seesmiselt oleme. Ta ütleb: „Inimesed hindavad teisi välimuse järgi, aga mina hindan inimesi selle järgi, mis on nende südames” (1. Saamueli 16:7, „Contemporary English Version”). See on tõesti väga hingekosutav tõsiasi. Miks võib nii öelda?

Paljud inimesed, olenemata nende rassist, pole rahul sellega, kuidas nad välja näevad. Ent oma välimuse osas ei saa me suurt midagi muuta. Seevastu oma mõtteid ja tundeid, mis on palju tähtsamad kui välimus, me saame muuta (Koloslastele 3:9–11). Kui oleme enda vastu ausad, võime märgata, et kipume pidama oma rassi esindajaid teistest pisut paremaks või siis halvemaks. Kuna kumbki seisukoht ei vasta Jumala omale, tuleks meil enda kallal tõsiselt tööd teha, et niisugustest tunnetest oma südames lahti saada (Laul 139:23, 24).

Kui püüame näha ennast ja teisi nii, nagu Jehoova näeb, võime olla kindlad tema abis. Tema Sõna tuletab meile meelde: „Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole” (2. Ajaraamat 16:9). Need sõnad vastavad tõele, ükskõik mis rassi keegi ka ei kuuluks.