Kas sa tead?

Mida tähendavad Jeesuse sõnad Saulusele „Sul läheb raskeks, kui sa astla vastu pidevalt takka üles lööd”? (Apostlite teod 26:14.)

▪ Piibli aegadel kasutasid põllumehed kündmisel loomade juhtimiseks astelt. Astel kujutas endast umbes kahe ja poole meetri pikkust keppi, mille ühes otsas oli metallist teravik. Kui loom astla vastu takka üles lõi, tegi ta endale haiget. Kepi teine ots oli peitlikujuline ja sellega sai adra küljest mulda, savi või taimi eemaldada.

Mõnikord kasutati astlaid relvadena. Muistse Iisraeli kohtumõistja ja sõdalane Samgar tappis härjaastlaga 600 vilistit (Kohtumõistjate 3:31).

Pühakirjas on astelt mainitud ka piltlikus tähenduses. Näiteks kirjutas kuningas Saalomon, et targa inimese sõnad on „otsekui astlad”, mis torgivad kaaslast tagant, et ta õigeid otsuseid langetaks (Koguja 12:11).

Ka ülesäratatud Jeesus kasutas astlaga seotud kõnekujundit, kui ütles kristlaste tagakiusajale Saulusele, et see lõpetaks „astla vastu” takka üles löömise. See kujund maalib silme ette pildi kangekaelsest loomast, kes peremehe sundimisele vastu hakkab. Saulus toimis targalt ja võttis Jeesuse nõu kuulda. Ta muutis oma elu ning temast sai apostel Paulus.

Kuidas esimese sajandi juudid öösel aega mõõtsid?

▪ Esimese sajandi juutidel oli päikesepaistelistel päevadel võimalik aega mõõta päikesekellaga. Ent kui taevas oli pilves või päev õhtusse veerenud, mõõdeti aega klepsüdra ehk veekellaga. See leiutis oli kasutusel ka muistsete egiptlaste, pärslaste, kreeklaste ja roomlaste seas.

Teatmeteos „The Jewish Encyclopedia” ütleb, et Mišnas ja Talmudis on nimetatud klepsüdrat „mitmesuguste nimedega, mille põhjuseks võib olla see, et need märgistasid eri kuju ja ehitusega veekellasid. Kõik need nimed osutavad aga ühele ja samale: nimelt vee aeglasele, tilk tilga haaval äravoolamisele, sõna-sõnalt varastamisele, millele viitabki kreeka sõna klepsydra”.

Kuidas siis veekell töötas? Vesi voolas ühest anumast selle põhjas oleva väikese augu kaudu teise anumasse. Aega sai mõõta veetaseme muutuse järgi kas ülemises või alumises anumas, milledele võis olla märgitud peale mõõteskaala.

Rooma sõjavägi kasutas niisuguseid kellasid nelja öise vahtkonna valveaja pikkuse määramiseks. Vahtkonna vahetusest andis märku trompetihüüd. Igaüks, kes trompetihüüdu kuulis, teadis, millal vahetused algasid ja lõppesid (Markuse 13:35).