Kas sa toimid keerulistes olukordades nagu Piinehas?
ON SUUR au teenida kogudusevanemana. Jumala Sõna aga näitab, et kogudusevanemad satuvad silmitsi ka keeruliste olukordadega. Mõnel juhul tuleb neil tegeleda patustamise juhtumiga ja ’mõista kohut Jehoova nimel’ (2. Ajar. 19:6). Teinekord võib kogudusevanem saada ülesande, milles ta tunneb end ebapädevana, nagu tundis end sellises olukorras Mooses, kes küsis alandlikult: „Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ...?” (2. Moos. 3:11).
Piibel, mille kirjutajaid juhtis sama vaim, mis on ka kogudusevanemad ametisse määranud, sisaldab tõsielunäiteid ülevaatajatest, kes raskustega edukalt toime tulid. Üks neist oli Piinehas, Eleasari poeg ja Aaroni pojapoeg ning seega tulevane ülempreester. Kolm juhtumit tema elust kinnitavad, kui tähtis on tänapäeva kogudusevanematel keerulistes olukordades julgelt ja arukalt toimida ning Jehoovale toetuda.
„Ta tõusis üles koguduse keskelt”
Piinehas oli noor mees, kui iisraellased asusid telklaagris Moabi lagendikel. Piibel annab teada: „Siis hakkas rahvas tegema hooratööd Moabi tütardega ...; ja rahvas sõi ning hakkas kummardama nende jumalaid” (4. Moos. 25:1, 2). Jehoova saatis patustajate peale surmava nuhtluse. Kas suudad kujutleda, mida võis Piinehas tunda, kui sai teada iisraeli meeste väärteost ja sellele järgnenud nuhtlusest?
Piibli aruanne jätkub: „Vaata, keegi mees Iisraeli lastest tuli ja tõi oma vendade juurde Midjani naise Moosese ja kogu Iisraeli laste koguduse silma all, kui need parajasti nutsid kogudusetelgi ukse ees” (4. Moos. 25:6). Mida pidi nüüd preester Piinehas tegema? Ta oli üsna noor, patustanud iisraeli mees aga oli vürst, kes oli rahva hulgas eestvedaja Jehoova kummardamises (4. Moos. 25:14).
Piinehas kartis Jehoovat, mitte inimesi. Kui ta neid kahte nägi, haaras ta kohe oma piigi, läks mehe järel telki ning torkas nad mõlemad surnuks. Kuidas Jehoova selle peale vaatas, et Piinehas nii julgelt ja otsusekindlalt tegutses? Jehoova lõpetas sedamaid nuhtluse ja tasus Piinehasile sellega, et sõlmis temaga lepingu, mille järgi preestriamet pidi igavesti tema soole jääma (4. Moos. 25:7–13).
Muidugi ei võta kristlikud kogudusevanemad tänapäeval vägivalda abiks. Kuid nad peavad olema Piinehasi kombel valmis tegutsema otsustavalt ja julgelt. Näiteks Guilherme oli teeninud kogudusevanemana vaid mõni kuu, kui tal paluti osaleda õiguskomitees. Patustamise juhtumiga oli seotud üks kogudusevanem, kes oli Guilhermet aidanud, kui see noorem oli. „Tundsin end selles rollis väga ebamugavalt,” ütleb Guilherme. „Öösel ei saanud ma und. Ma muudkui mõtlesin selle peale, kuidas käsitleda juhtumit nii, et ma ei laseks emotsioonidel hägustada oma vaimset nägemist. Palvetasin mitu päeva ja uurisin Piiblil põhinevaid väljaandeid.” Nii sai Guilherme vajalikku julgust, et tulla toime selles tavatus olukorras ja pakkuda vaimset abi oma eksinud vennale (1. Tim. 4:11, 12).
Kogudusevanemad, kes tegutsevad julgelt ja otsusekindlalt, kui olukord koguduses seda nõuab, on head usu ja ustavuse eeskujud. Muidugi tuleb ka teistel kristlastel julge olla, kui näiteks on tarvis anda teada tõsisest väärteost, millest nad on teadlikuks saanud. Samuti peavad nad olema ustavad, kui tuleb lõpetada läbikäimine sõbra või sugulasega, kes eemaldatakse (1. Kor. 5:11–13).
Arukus hoiab ära suured probleemid
Piinehasi julgus polnud vaid nooruse tormakus. Mõelgem ühe olukorra peale, kus ilmnes tema arukus – seda oli näha tema mõistlikus ja taktitundelises tegutsemises. Ta kuulis, et Ruubeni, Gaadi ja pool Manasse suguharu on ehitanud Jordani jõe lähedale altari. Teised iisraellased tegid järelduse, et see altar ehitati valekummardamise eesmärgil, ja valmistusid nende suguharude vastu sõtta minema (Joosua 22:11, 12).
Kuidas Piinehas reageeris? Ta oli mõistlik ja läks koos Iisraeli vürstidega nende juurde, kes olid altari ehitanud, et asjast rääkida. Olukord klaarus, kui süüdistatavad selgitasid, et tegelikult ehitasid nad altari Jehoova teenimise pärast. Tragöödia oli ära hoitud (Joosua 22:13–34).
Kristlasel, kes kuuleb teise Jehoova teenija kohta süüdistust või midagi muud halba, oleks tark toimida Piinehasi eeskujul. Kui oleme arukad, siis me ei saa oma venna peale kergesti pahaseks ega tee tema kohta lahkusetuid märkusi (Õpet. 19:11).
Kuidas aitab arukus kogudusevanematel toimida Piinehasi kombel? Jaime, kes on olnud kogudusevanem üle kümne aasta, selgitab: „Kui kuulutaja hakkab mulle rääkima oma lahkhelist kellegagi, palun kiiresti Jehoovalt abi, et mitte asuda kummagi poolele, vaid anda Pühakirjal põhinevat nõu. Üks õde tuli kord minu juurde rääkima oma probleemist, mis puudutas seda, kuidas üks teise koguduse vastutav vend oli teda kohelnud. Kuna too vend oli mu sõber, oleks mul olnud kerge temaga vestelda. Selle asemel aga arutasime selle õega mõnd Piibli põhimõtet. Ta nõustus kõigepealt ise tolle vennaga rääkima (Matt. 5:23, 24). Rahu polnud kiire tulema. Niisiis soovitasin õel veel teiste Piibli põhimõtete peale mõelda. Ta otsustas asja pärast taas palvetada ja püüda andestada.”
Mis oli tulemus? Jaime ütleb: „Mõne kuu pärast tuli õde minu juurde ja rääkis, et aja jooksul oli vend oma sõnu kahetsema hakanud. Ta oli õde kuulutama kutsunud ja tema vastu hindamist väljendanud. Asi oli lahenenud. Kas tulemus võinuks olla parem, kui mina, kes oleksin võinud erapoolikuna näida, oleksin nendevahelisse lahkhelisse liialt sekkunud?” Piibel annab nõu: „Ära alusta kohtuasja rutates” (Õpet. 25:8, UM). Arukas kogudusevanem õhutab kristlast, kel on kaasteenijaga erimeelsusi, Piibli põhimõtete järgi toimima ja rahu taastama.
Ta otsis juhatust Jehoovalt
Piinehasil oli eesõigus teenida Jumala valitud rahva hulgas preestrina. Nagu täheldasime, oli ta juba üsna noorena eriliselt julge ja arukas. Siiski tulenes tema edu keeruliste olukordade lahendamisel sellest, et ta usaldas Jehoovat.
Traagilise juhtumi tõttu, kus Gibea mehed Benjamini suguharust vägistasid ja mõrvasid ühe leviidi liignaise, võtsid teised suguharud nõuks minna benjaminlaste vastu sõdima (Kohtum. 20:1–11). Nad palusid enne võitlust Jehoovalt abi, kuid kaks korda sai neile osaks märkimisväärne kaotus (Kohtum. 20:14–25). Kas tegid nad nüüd järelduse, et nende palved olid olnud asjatud? Kas Jehoova ikka soovis, et nad tasuksid kuriteo eest, mis oli toime pandud?
Taas tõusis esiplaanile Piinehas, nüüd juba Iisraeli ülempreester, kelle usaldus Jehoova vastu polnud kõikuma löönud. Ta (UM) palvetas: „Kas pean veel minema sõdima oma venna Benjamini poegade vastu või pean loobuma?” Vastuseks andis Jehoova benjaminlased nende kätte ja Gibea põletati maatasa (Kohtum. 20:27–48).
Mida me sellest loost õpime? Mõned probleemid koguduses võivad olla visad kaduma hoolimata kogudusevanemate järjekindlatest püüdlustest ja abipalvetest Jumala poole. Kui olukord on selline, ei tohiks vanemad unustada Jeesuse sõnu „Paluge püsivalt, ja teile antakse; otsige pidevalt, ja te leiate; koputage lakkamata, ja teile avatakse” (Luuka 11:9). Isegi kui vastus palvele paistab viibivat, võivad kogudusevanemad kindlad olla, et Jehoova annab vastuse, kui tema meelest on õige aeg.
Näiteks Iirimaal oli ühel kogudusel hädasti vaja kuningriigisaali, kuid vennad ei saanud selle ehitamiseks kohaliku arhitekti käest luba. See ametnik lükkas tagasi kõik vendade taotlused. Tundus, et ainus, kes võiks ehitusloa anda, oleks maakonna peaarhitekt. Kas abi oli palvetest, nagu see oli Piinehasi päevil?
Kohalik kogudusevanem meenutab: „Pärast rohket palvetamist ja anumist läksime peaarhitekti büroosse. Mulle öeldi, et võib minna nädalaid, enne kui me peaarhitekti jutule saame. Siiski õnnestus meil tol korral temaga viieks minutiks kokku saada. Kui ta meie veidi muudetud jooniseid nägi, andis ta meile kiiresti loa asjaga edasi minna. Sealtpeale oli ka kohalik arhitekt ülimalt koostööaldis. See kogemus kinnitas meile, kui suur jõud on palvel.” Jah, Jehoova vastab nende kogudusevanemate siirastele palvetele, kes temale toetuvad.
Piinehas kandis muistses Iisraelis rasket vastutuse koormat, kuid tänu sellele, et ta oli julge, arukas ja toetus Jumalale, suutis ta keeruliste olukordadega hästi toime tulla. Piinehasi tõsine hool koguduse eest tõi talle Jehoova heakskiidu. Umbes tuhat aastat hiljem inspireeris Jumal Esrat kirjutama: „Piinehas, Eleasari poeg, oli muiste nende eestseisja – ... [„Jehoova oli temaga”, UM]” (1. Ajar. 9:20). Olgu see nii ka kõigi nende puhul, kes on tänapäeval Jumala rahva seas eestvedajad, õigupoolest kõigi kristlaste puhul, kes Jumalat ustavalt teenivad!