Miks andis Jumal oma teenijatele käsu abielluda ainult kaasusklikuga?

▪ Iisraeli rahvale antud seaduskogus keelas Jumal oma teenijatel abielluda teistest rahvastest inimestega. See keeld kõlas: „Ära saa nendega langudeks; oma tütart ära anna tema pojale ja tema tütart ära võta oma pojale” (5. Moosese 7:3, 4). Milleks selline keeld?

Jehoova teadis, et Saatan soovib Iisraeli ebajumalaid teenima panna ja niiviisi rahva kõlbeliselt laostada. Sellepärast keelas Jumal iisraellasel abielluda mitteiisraellasega, öeldes: „Ta ahvatleb su poja loobuma minu järelt ja teenima teisi jumalaid.” Niisiis, kaalul oli väga palju. Kui iisraellased oleksid hakanud kummardama teisi jumalaid, oleksid nad jäänud ilma Jehoova soosingust ja kaitsest ning olnud vaenlastele kergeks saagiks. Sel juhul poleks aga saanud selle rahva seast tulla tõotatud Messias. Saatanal oli ilmselgelt põhjust peibutada iisraellasi abielluma teiseusulistega.

Jumal hoolis iisraellastest ka kui üksikisikutest. Ta teadis, et nende igaühe õnn ja heaolu sõltub sellest, kas neil on lähedased suhted temaga, oma Jumalaga. Kas Jehoova mure ebajumalakummardajast abikaasa halva mõju pärast oli õigustatud? Mõelgem kuningas Saalomoni näitele. Saalomon teadis, et Jehoova oli andnud teiseusulistega abiellumise kohta hoiatuse: „Nad pööravad tõesti teie südamed oma jumalate järele!” Kuna Saalomon oli silmapaistvalt tark mees, võis ta mõelda, et tal pole vaja seda Jumala käsku kuulda võtta, et tema kohta see ei käi. Niisiis ignoreeris Saalomon seda Jehoova käsku. Millised olid tagajärjed? „Ta naised pöörasid tema südame teiste jumalate järele.” Kas pole kurb? Sõnakuulmatuse tõttu jäi Saalomon ilma Jehoova heakskiidust ja tema kuningriik lõhenes (1. Kuningate 11:2—4, 9—13).

Mõned võivad väita, et on ka erandeid. Näiteks iisraeli mees Mahlon abiellus moablanna Rutiga, kellest sai ustav jumalateenija. Kuid moabi naisega abiellumine oli sellegipoolest riskantne tegu. Piiblist ei leia me mingit vihjet selle kohta, et Mahlon oleks toiminud õigesti. Mahlon suri noorelt, tõenäoliselt isegi enne, kui Rutt üldse Jehoova teenijaks sai. Mahloni vend Kiljon võttis naiseks moablanna Orpa, kes jäigi oma endiseid jumalaid kummardama. Seevastu Boas nais Ruti alles mõnda aega pärast seda, kui Rutist oli saanud Jehoova teenija. Hilisemad juudi rabid pidasid Rutti läbi ja lõhki proselüüdiks. Ruti ja Boase abielu oli mõlemale õnnistuseks (Rutt 1:4, 5, 15—17; 4:13—17).

Kas Mahloni ja Ruti lugu näitab, et Jehoova nõuanne abielluda vaid kaasusklikuga ei kehtigi igas olukorras? See oleks umbes sama kui viidata loterii peaauhinna võitjale ja väita, et õnnemäng on hea viis elatist teenida.

Piibel õhutab kristlasi abielluma „ainult Issandas”, see tähendab, kaasusklikuga. Samuti hoiatatakse seal: „Ärge pange end ebavõrdsesse ikkesse koos uskmatutega.” Seda nõuannet peaksid kuulda võtma tõsikristlased, kes soovivad abielluda. Neile, kes juba on abielus kellegagi, kes ei teeni Jehoovat, annab Piibel nõu, kuidas selles olukorras kõige paremini toimida (1. Korintlastele 7:12—16, 39; 2. Korintlastele 6:14). Kõik need targad nõuanded näitavad, et Jumal Jehoova, kes on pannud abielule aluse, tahab, et tema teenijad oleksid õnnelikud, olgu nad siis abielus või vallalised.