„Teie olete minu tunnistajad”

1., 2. a) Mida tähendab olla tunnistaja ja mis mõttes pole selle maailma meedia oma rolli õigesti täitnud? b) Miks võib öelda, et Jehoova ei sõltu selle maailma meediast?

MIDA tähendab olla tunnistaja? Ühe sõnaraamatu järgi on tunnistaja „keegi, kes näeb mingit sündmust ja annab teada, mis juhtus.” Näiteks on Lõuna-Aafrika Vabariigis Pietermaritzburgi linnas üle 160 aasta antud välja ajalehte, mille nimi praegu on Tunnistaja. See nimi on kohane, kuna selle ajalehe eesmärk on anda täpne ülevaade maailma sündmustest. Ajalehe esimene toimetaja tõotas, et selles räägitakse „tõtt, ainult tõtt ja mitte midagi peale tõe”.

² Kahjuks on maailma meedias laialdaselt ignoreeritud või isegi moonutatud tähtsaid tõsiasju. Näiteks ei ole see võtnud arvesse seda, mida kõikvõimas Jumal ütles muistse prohveti Hesekieli kaudu: „Paganad peavad tundma, et mina olen Jehoova” (Hes. 39:7). Kuid universumi kõrgeim valitseja ei sõltu selle maailma meediast. Tal on ligi kaheksa miljonit tunnistajat, kes räägivad kõigist rahvastest inimestele temast ja sellest, mida ta on nii minevikus kui ka tänapäeval inimkonna heaks teinud. See tunnistajate armee annab teada ka sellest, mida imelist on Jumal tulevikuks tõotanud. Kuna Jumalast tunnistuse andmine on meile elus kõige tähtsam, osutuvad meie puhul tõeks sõnad, mis on kirjas Jesaja 43:10: „Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova, minu sulane, kelle ma olen valinud”.

3., 4. a) Millal võtsid piibliuurijad endale uue nime ja milliseid tundeid see tekitas? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Milliseid küsimusi me arutama hakkame?

³ On suur au kanda Jehoova nime, kuna ta on „igaviku Kuningas”, kes ütleb: „See on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!” (1. Tim. 1:17; 2. Moos. 3:15; võrdle Koguja 2:16). Aastal 1931 võtsid piibliuurijad endale nimeks Jehoova tunnistajad. Seepeale saatsid paljud neist tänukirju, mis selles ajakirjas avaldati. Üks kogudus Kanadast kirjutas: „Oleme väga rõõmsad selle hea uudise üle, et oleme nüüd Jehoova tunnistajad, ja see on andnud meile juurde otsusekindlust elada selle uue nime vääriliselt.”

⁴ Kuidas saad sina näidata, et pead kalliks aulist võimalust kanda Jumala nime? Kas oskad Piibli abil selgitada, miks meid nimetatakse Jehoova tunnistajateks?

JUMALA TUNNISTAJAD MUISTSEL AJAL

5., 6. a) Mismoodi andsid iisraellastest lapsevanemad Jehoovast tunnistust? b) Mida veel pidid vanemad oma lastele õpetama ja miks on tänapäeval lapsevanematel tähtis samuti toimida?

⁵ Jesaja päevil olid iisraellased üksikisikutena Jehoova „tunnistajad”, rahvas tervikuna aga oli tema „sulane” (Jes. 43:10). Üks viis, kuidas lapsevanemad tol ajal tunnistust andsid, oli see, et nad rääkisid oma lastele, kuidas oli Jumal tegelenud nende esiisadega. Näiteks, kui iisraellastele anti juhised pidada igal aastal paasapüha, öeldi neile: „Kui teie lapsed teilt küsivad: mis teenistus see teil on? siis vastake: see on paasaohver Jehoova auks, kes ruttas mööda Iisraeli laste kodadest Egiptuses, kui ta nuhtles egiptlasi ja päästis meie kojad” (2. Moos. 12:26, 27). Arvatavasti rääkisid vanemad lastele sellestki, et kui Mooses läks esimest korda Egiptuse valitseja ette luba küsima, et iisraellased võiksid minna kõrbesse Jehoovat kummardama, vastas vaarao: „Kes on Jehoova, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna?” (2. Moos. 5:2). Kindlasti ei vaikinud nad ka sellest, mis juhtus, kui maad oli laastanud kümme nuhtlust ja kui Jumal oli Punase mere juures iisraellased Egiptuse sõjaväe käest päästnud. Siis oli vastus vaarao küsimusele ilmne kõikidele — Jehoova oli ja on kõikvõimas Jumal. Samuti andis Iisraeli rahva enda käekäik selget tunnistust, et Jehoova on tõeline Jumal ja täidab kõik oma tõotused.

⁶ Iisraellased, kes hindasid võimalust kanda Jehoova nime, rääkisid neist imelistest sündmustest mitte ainult oma lastele, vaid ka võõramaalastele, kellest said orjad nende majapidamises. Sama tähtis oli neil õpetada oma lapsi elama kooskõlas Jumala kõrgete normidega. Jehoova oli öelnud: „Olge pühad, sest mina, Jehoova, teie Jumal olen püha!” (3. Moos. 19:2; 5. Moos. 6:6, 7). See on hea eeskuju tänapäeva kristlikele lapsevanematele, kel tuleb samamoodi õpetada oma lapsi järgima Jumala pühasid seadusi ja aidata neil nii austada Jumala aulist nime. (Loe Õpetussõnad 1:8; Efeslastele 6:4.)

7. a) Kuidas mõjutas ümberkaudseid rahvaid see, kui iisraellased teenisid ustavalt Jehoovat? b) Milline vastutus on kõigil, kes kannavad Jumala nime?

⁷ Seega, kui iisraellased teenisid ustavalt Jehoovat, andsid nad tema nimest head tunnistust. Neile oli öeldud: „Kõik maailma rahvad näevad, et sinule on pandud Jehoova nimi, ja nad kardavad sind” (5. Moos. 28:10). Kahjuks näitab selle rahva ajalugu, et enamiku ajast olid nad Jumalale ustavusetud. Ikka ja jälle teenisid nad ebajumalaid. Kuna nad kummardasid kaananlaste julmi jumalaid, muutusid nad ka ise julmaks: nad rõhusid vaeseid ja ohverdasid isegi oma lapsi. Milliseks võimsaks hoiatuseks see küll on! Me peaksime alati püüdma olla pühad ja jäljendada Kõigepühamat, kelle nime me kanname.

„MA TEEN MIDAGI UUT”

8. Mida käskis Jehoova Jesajal teha ja kuidas too reageeris?

⁸ Jehoova oli ennustanud, et ta vabastab oma rahva vangistusest imelisel viisil, ja rahvas oli sellele tunnistajaks (Jes. 43:19, UM). Jesaja raamatu esimeses kuues peatükis on valdavalt kirjas hoiatused selle kohta, mis tabab Jeruusalemma ja seda ümbritsevaid linnu. Jehoova, kes teab täpselt, mis on inimese südames, käskis Jesajal rahvast hoiatada ja seda ka siis, kui ta kohtab ükskõikset ja negatiivset vastukaja. Jehoova sõnad vapustasid Jesajat ja ta tahtis teada, kui kaua on rahvas Jumalale sõnakuulmatu. Mida Jumal vastas? „Kuni linnad on rüüstatud, elanikest ilma, kojad inimtühjad, põllud laastatud kõrbeks.” (Loe Jesaja 6:8—11.)

9. a) Millal täitus Jesaja ennustus Jeruusalemma hävingu kohta? b) Millist tõsiasja on meil vaja meeles hoida?

⁹ Jumal andis Jesajale eelmainitud käsu kuningas Ussija valitsemise viimasel aastal ehk umbes aastal 778 e.m.a. Ta teenis prohvetina vähemalt 46 aastat, umbes aastani 732 e.m.a. Siis oli võimul kuningas Hiskija. Selleni, kui Jeruusalemm aastal 607 e.m.a hävitati, oli jäänud veel 125 aastat. Niisiis andis Jumal juba väga varakult oma rahvale teada, mis neist saab. Ka meie päevil on Jehoova oma teenijatele varakult teada andnud, mis tulevik toob. Juba 135 aastat, alates kõige esimesest Vahitorni numbrist on selle lugejate tähelepanu juhitud tõsiasjale, et Saatana valitsemisele tuleb peagi lõpp ning seda hakkab asendama Jeesus Kristuse tuhandeaastane valitsus (Ilm. 20:1—3, 6).

10., 11. Millise Jesaja ennustuse täitumise tunnistajaks iisraellased Babülonis olid?

¹⁰ Paljud Jumalale kuulekad juudid, kes alistusid babüloonlastele, jäid Jeruusalemma hävingus ellu ja nad viidi Babülooniasse vangi (Jer. 27:11, 12). 70 aastat hiljem oli Jumala rahvas seal tunnistajaks järgmise hämmastava ennustuse täitumisele: „Nõnda ütleb Jehoova, teie lunastaja, Iisraeli Püha: teie pärast ma läkitan Paabelisse, paiskan maha vanglate riivid” (Jes. 43:14).

¹¹ Kooskõlas selle ennustusega juhtuski ühel oktoobrikuu ööl aastal 539 e.m.a midagi erakordset. Samal ajal kui Babüloonia kuningas koos oma ülikutega jõi Jeruusalemma templist pärit pühadest jooginõudest veini ja ülistas oma ebajumalaid, tungisid Meedia-Pärsia väed Babüloni ja vallutasid selle. Aastal 538 või 537 e.m.a andis Babüloni vallutaja Kyros juutidele käsu naasta Jeruusalemma ja ehitada üles Jumala tempel. Kõike seda oli Jesaja ennustanud. Muu hulgas oli ta rääkinud Jehoova tõotusest, et too kaitseb oma kahetsevat rahvast, kes läheb tagasi Jeruusalemma, ja hoolitseb nende eest. Jumal ütles iisraellaste kohta: „Rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud, peab jutustama minu kiidetavusest!” (Jes. 43:21; 44:26—28). Kui siis pagendatud iisraellased Jeruusalemma naasid ja Jehoova templi üles ehitasid, olid nad tunnistajaks sellele, et ainus tõeline Jumal täidab alati oma tõotused.

12., 13. a) Kes läksid koos iisraellastega templit üles ehitama? b) Mida „teistelt lammastelt” oodatakse ja mida nad loodavad tulevikus teha?

¹² Kui iisraellased läksid templit üles ehitama, ühinesid nendega Jehoova teenimises tuhanded mitteiisraellased. Hiljem sai veel palju mittejuute proselüütideks (Esra 2:58, 64, 65; Ester 8:17). Tänapäeval toetab Jeesuse „teistest lammastest” koosnev „suur rahvahulk” võitud kristlasi, kes moodustavad „Jumala Iisraeli” (Ilm. 7:9, 10; Joh. 10:16; Gal. 6:16). Suur rahvahulk kannab samuti Jumala antud nime Jehoova tunnistajad.

¹³ Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal tunneme suure rahvahulga liikmetena kirjeldamatut rõõmu, kui saame ülesäratatutele rääkida, mida tähendas olla Jehoova tunnistaja selle maailma lõpuajal. Kuid seda on meil võimalik teha vaid siis, kui elame Jumala nime vääriliselt ja püüame jääda pühaks. Samas me teame, et oleme patused ja et ükskõik kui palju me ka ei pingutaks, me ikkagi eksime iga päev ja peame oma puuduste pärast andestust paluma. On tõesti tohutult suur au kanda Jumala püha nime! (Loe 1. Johannese 1:8, 9.)

MIS ON JUMALA NIME TÄHENDUS

14. Mis on nime Jehoova võimalik tõlkevaste?

¹⁴ Et mõista veelgi paremini, kui suur au on kanda Jumala nime, on hea mõelda selle tähendusele. Traditsiooniline eestikeelne tõlkevaste Jehoova tuleneb tegevust kirjeldavast heebrea verbist, mida võib tõlkida vastega „saama”. Seega on nime Jehoova võimalik tähendus „tema põhjustab [kellegi, millegi] saamise [kellekski, millekski]”. See selgitus iseloomustab hästi Jehoovat, sest ta on loonud universumi ja intelligentsed olendid ning ta viib täide oma eesmärgi. Sündmuste arenedes viib Jumal oma tahte ja eesmärgi järk-järgult täide, ükskõik kuidas vastased, näiteks Saatan, üritavad teda takistada.

15. Kuidas avas Jehoova oma nime tähendust, kui ta kirjeldas üht oma isiksuse tahku? (Vaata kasti „Tähendusrikas nimi”.)

¹⁵ Kui Jehoova käskis Moosesel Iisraeli rahva Egiptusest välja viia, kirjeldas ta üht oma isiksuse tahku tegusõnaga, mis on seotud tema nimes esineva tegusõnaga. Ta kasutas seda sugulussõna oma nime kirjeldusena mina-vormis. Piiblis öeldakse: „Jumal ütles Moosesele: „Ma Saan, Kelleks Ma Tahan,” ja lisas: „Ütle iisraellastele nii: „Ma Saan, Kelleks Ma Tahan on mind teie juurde saatnud.””” (2. Moos. 3:14, UM). Niisiis saab Jehoova igas olukorras kelleks vaja, et viia täide oma eesmärk. Kord orjuses olnud iisraellastele sai ta vabastajaks, kaitsjaks, juhiks ja hoolitsejaks, kes kandis hoolt nende füüsiliste ja vaimsete vajaduste eest.

KUIDAS NÄIDATA TÄNULIKKUST

16., 17. a) Kuidas näidata oma tänulikkust aulise võimaluse eest kanda Jumala nime? b) Mida me hakkame arutama järgmises artiklis?

¹⁶ Jehoova tegutseb siiani oma nime tähenduse kohaselt, hoolitsedes meie vaimsete ja füüsiliste vajaduste eest. Siiski ei piirdu Jumala nime tähendus vaid sellega, kelleks ta ise otsustab saada. See hõlmab ka seda, mida ta paneb oma tunnistajaid tegema, et tema eesmärk täituks. Sellele mõtlemine ajendab meid tema nimele üha kiitust tooma. 84-aastane vend Kåre, kes on olnud innukas Jehoova tunnistaja Norras juba 70 aastat, ütleb: „Mulle on suur au teenida igaviku kuningat Jehoovat ja olla tema püha nime kandva rahva liige. On nii vaimustav selgitada inimestele Piibli tõde ja näha, kuidas nende silmad särama löövad, kui nad Piiblist paremini aru saavad. Näiteks tunnen suurt rahulolu, kui saan neile rääkida, et Kristus tõi end nende eest ohvriks ja et tänu sellele võivad nad saada igavese elu uues maailmas, kus valitseb rahu ja õiglus.”

¹⁷ On tõsi, et mõnes paigas on aina raskem leida inimesi, kes sooviksid Jumalast teadmisi. Siiski võime nagu Kåregi kogeda suurt rõõmu, kui leiame mõne vastuvõtliku südamega inimese ning saame talle rääkida Jehoovast ja tema nime tähendusest. Ent kuidas me saame Jehoova tunnistajatena olla samal ajal ka Jeesuse tunnistajad? Seda küsimust vaadeldakse järgmises artiklis.