Vanemad, suunake oma lapsi

1., 2. a) Millised olid mõned karjase kohustused muistses Iisraelis? b) Miks võib lapsevanemaid võrrelda karjastega?

KARJASTE elu muistses Iisraelis oli karm. Neil tuli kaitsta oma karja kiskjate ja varaste eest ning samas taluda nii kuuma kui ka külma ilma. Nad vaatasid iga päev oma lambad üle ja ravisid neid, kes olid haiged või viga saanud. Erilist tähelepanu pöörasid nad talledele, sest need olid nõrgad ja õrnakesed (1. Moos. 33:13).

² Kristlikud vanemad on mõnes mõttes nagu karjased. Nad peaksid ilmutama samasuguseid omadusi, mida hinnatakse päris karjaste puhul. Neil on kohustus kasvatada oma lapsi, „distsiplineerides neid Jehoova juhatuse järgi ja juurutades neisse tema mõtteviisi” (Efesl. 6:4). Kas see on kerge ülesanne? Ei ole. Lapsed seisavad silmitsi saatanliku propagandarünnakuga ja samuti iseenda ebatäiuslike kalduvustega (2. Tim. 2:22; 1. Joh. 2:16). Kui oled lapsevanem, siis kuidas saaksid oma lapsi aidata? Võtame vaatluse alla kolm tegevust, mis sulle laste suunamisel abiks on — õpi oma lapsi tundma, toida ja juhata neid.

ÕPI OMA LAPSI TUNDMA

3. Mida on tarvis selleks, et oma lapsi hästi tunda?

³ Hea karjane uurib hoolega igat lammast, et teha kindlaks, kas too on terve. Piltlikus mõttes võid sa teha sama oma laste puhul. Piibel ütleb: „Tunne hästi oma karja” (Õpet. 27:23, UM). Et seda teha, on sul tarvis teada, millega su lapsed tegelevad, millest nad mõtlevad ja mida tunnevad. Mis sind selles aitaks? Tähtis on oma lastega sagedasti vestelda.

4., 5. a) Millised praktilised soovitused võiksid aidata lastel end avada? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Mida sina oled teinud, et lastel oleks kergem sinuga rääkida?

⁴ Mõned vanemad on pannud tähele, et lastega suhtlemine nõuab rohkem pingutusi, kui nood on teismeeas. Noored kipuvad ehk endasse tõmbuma ning võivad tunda end ebamugavalt, kui peavad rääkima oma mõtetest ja tunnetest. Mida sa saaksid teha, kui see on nii ka sinu laste puhul? Selle asemel et sundida oma poega või tütart endaga pikalt ja tõsiselt arutlema, kasuta ära igapäevaseid olukordi (5. Moos. 6:6, 7). Võib-olla on sul vaja näha vaeva, et temaga koos midagi ette võtta. Võiksite näiteks minna jalutama, sõita autoga kuhugi, midagi mängida või teha kodutöid. Sellises vabas õhkkonnas võib noorel olla märksa lihtsam end avada.

⁵ Ent mis siis, kui su laps ikkagi ei soovi end avada? Sel juhul võiksid proovida teist meetodit. Näiteks selle asemel et oma tütre päeva kohta aru pärida, räägi talle, kuidas sinu päev läks. Seepeale soovib ehk temagi oma tegemistest rääkida. Või kui tahad teada tütre arvamust mingi asja kohta, esita küsimusi nii, et see ei puudutaks otseselt teda. Küsi, mida tema sõbrad sellest arvavad. Seejärel uuri, mis nõu ta neile annaks.

6. Kuidas lastele näidata, et sinuga on kerge rääkida ja et sul on nende jaoks aega?

⁶ Et lapsed end sulle avaksid, peavad nad tundma, et sinuga on kerge rääkida ja et sul on nende jaoks aega. Kui vanematest jääb alatasa mulje, et nad on vestlemiseks liiga hõivatud, ei pruugi noored probleemide korral nende poole pöörduda. Kuidas näidata, et sinuga on kerge rääkida? Ei piisa lihtsalt sellest kui öelda, et ma olen sinu jaoks alati olemas. Noortele annab kindlustunde see, kui nad näevad, et sa ei alahinda nende probleeme ega reageeri neile liiga ägedalt. Paljud lapsevanemad on selles heaks eeskujuks. 19-aastane Kayla ütleb: „Ma võin oma isaga kõigest rääkida. Ta ei sega vahele ega mõista minu üle kohut, ta lihtsalt kuulab mu ära. Seejärel annab ta mulle alati parimat nõu.”

7. a) Milline tasakaalukas suhtumine peaks lapsevanematel olema, kui juttu tuleb näiteks kohtamaskäimisest? b) Mismoodi võivad vanemad tahtmatult lapsi ärritada?

⁷ Isegi kui räägid mõnel delikaatsel teemal, näiteks kohtamaskäimisest, hoidu sellest, et külvaksid noore hoiatustega üle, nii et sul ei jäägi aega talle selgitada, kuidas sellises olukorras kohaselt toimida. Toome ühe näite. Oletame, et sa lähed restorani ja avastad, et menüüsse on märgitud iga toidu juurde hoiatus, et seda toitu süües on oht saada toidumürgitus. Tõenäoliselt läheksid sa sealt ära ja otsiksid teise restorani. Samamoodi võivad reageerida ka sinu lapsed, kui nad tulevad sinult nõu küsima, ent sul on varuks vaid karmid hoiatused. (Loe Koloslastele 3:21.) Seepärast püüa olla tasakaalukas. Noor õde Emily sõnab: „Kui mu vanemad teevad minuga juttu kohtamaskäimisest, ei räägi nad sellest negatiivselt. Nad toovad hoopis esile seda, kui tore on kedagi tundma õppida ja leida endale abikaasa. See on aidanud mul nendega sel teemal vesteldes end vabalt tunda. Tegelikult soovin neile rääkida kõikidest poistest, kellega suhtlen, selle asemel et nende eest midagi varjata.”

8., 9. a) Millised head tulemused on sel, kui kuulame, ilma et vahele segaksime? b) Mida head on toonud see, kui oled oma lapsi kuulanud?

⁸ Kooskõlas sellega, mida ütles Kayla, võid sa tõendada, et sinu poole on kerge pöörduda, kui kuulad oma last kannatlikult. (Loe Jaakobuse 1:19.) Üksikema Katia sõnab: „Varem olin tütrega kärsitu ja ei lasknud tal oma juttu lõpetada. Olin kas kuulamiseks liiga väsinud või lihtsalt ei tahtnud, et ta mind segaks. Nüüd, kui olen end muutnud, on ka minu tütar end muutnud. Ta on palju koostööaltim.”

⁹ Ronaldil oli samalaadne kogemus oma teismelise tütrega. Ta ütleb: „Kui mu tütar teatas, et on armunud ühte koolivenda, olin väga ärritunud. Ent kui mõtlesin sellele, kui kannatlikult ja mõistvalt Jehoova oma teenijaid kohtleb, sain aru, et on parem anda tütrele võimalus oma tunnetest rääkida, mitte hakata kohe teda manitsema. Mul on hea meel, et nii käitusin. Mõistsin alles siis, mida mu tütar tunneb. Kui ta oli lõpetanud, oli mul kergem temaga lahkelt vestelda. Minu üllatuseks oli ta mu nõuannetega varmalt päri. Ta ütles, et tahab oma käitumist muuta.” Tihe suhtlemine oma lastega aitab sul paremini mõista nende mõtteid ja tundeid. See omakorda avab sulle rohkem võimalusi nende otsuste tegemises kaasa rääkida.a

TOIDA OMA LAPSI

10., 11. Mida sa saad teha, et sinu laps ei satuks ohtlikule teele?

¹⁰ Hea karjane teab, et mõni tema lammastest võib ära eksida. See võib hõlpsasti juhtuda, kui lammas rohtu näkitsedes ülejäänud karja juurest tasapisi kaugemale läheb. Niisamuti võib laps vähehaaval õigelt teelt kõrvale kalduda ja sattuda halbade kaaslaste või vale meelelahutuse tõttu vaimselt ohtlikule teele (Õpet. 13:20). Mida sa saaksid teha, et sellist olukorda ära hoida?

¹¹ Vanemad peavad tegutsema kiiresti, kui märkavad oma lastes nõrku kohti, ja tegema kõik mis vaja, et aidata neil usus tugevamaks saada (2. Peetr. 1:5—8). Suurepärane aeg selle tegemiseks on korrapärane pere piibliõhtu. Seda korraldust selgitades öeldi 2008. aasta oktoobrikuu Meie Kuningriigiteenistuses: „Perepeadel lasub Jehoova ees kohustus sisukalt ja korrapäraselt perekondlikku uurimist juhatada.” Kas sina kasutad targalt seda aega, et oma lapsi suunata? Võid olla kindel, et su lapsed väärtustavad väga seda, kui püüad kogu hingest hoolitseda nende vaimse heaolu eest (Matt. 5:3; Filipl. 1:10).

12. a) Millist kasu on noortele toonud korrapärane pere piibliõhtu? (Vaata kasti „Nad hindavad seda”.) b) Mida head on pereuurimine sinule toonud?

¹² Teismeline õde Carissa selgitab, kui hästi on piibliõhtu nende perele mõjunud. Ta sõnab: „Mulle meeldib, et saame kõik koos maha istuda ja rääkida. See liidab meid ühte ja meil tekivad ühised toredad mälestused. Isa hoolitseb selle eest, et meie pereuurimine kunagi ära ei jääks. Ta suhtub sellesse tõsiselt ja seetõttu soovin mina sama teha. Samuti kasvab seeläbi minu lugupidamine tema kui mu isa ja kristliku perepea vastu.” Noor õde nimega Brittney ütleb: „Tänu pere piibliõhtule olen saanud oma vanematega lähedasemaks. Näen, et nad soovivad kuulata minu muresid ja tõesti hoolivad minust. See aitab meie perel olla tugev ja ühtne.” On selge, et oma laste vaimne toitmine, eelkõige pereuurimise kaudu, on tähtsaim viis, kuidas neid hea karjasena hästi suunata.b

JUHATA OMA LAPSI

13. Kuidas saab aidata lapsel kasvatada endas soovi saada Jehoova teenijaks?

¹³ Hea karjane kasutab karjasekeppi, et oma lambaid suunata ja kaitsta. Üks tema peamistest eesmärkidest on juhatada nad „heale karjamaale” (Hes. 34:13, 14). Kas sul on kristliku lapsevanemana sama eesmärk? Kahtlemata soovid sa oma lapsi suunata, et nad hakkaksid Jehoovat teenima. Sa tahad, et sinu lapsed tunneksid sama mis laulik, kes kirjutas: „Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu käsuõpetus on mu sisemuses!” (Laul 40:9). Noored, kes arendavad endas sellist suhtumist, pühendavad oma elu Jehoovale ja lasevad end ristida. Arusaadavalt peaksid nad selle sammu astuma siis, kui nad on selleks piisavalt küpsed ja tõesti tahavad Jehoovat teenida.

14., 15. a) Mis peaks olema kristlike vanemate eesmärk? b) Miks võib noortel tõe suhtes kahtlusi olla?

¹⁴ Mida aga teha siis, kui su lapsed ei tee vaimseid edusamme ja seavad võib-olla isegi oma uskumused kahtluse alla? Püüa kasvatada neis armastust Jumal Jehoova vastu. Õpeta neid hindama kõike, mis ta on teinud (Ilm. 4:11). Niimoodi toimides on neil võimalik teha otsus hakata Jehoovat teenima.

¹⁵ Juhul kui su lastel on tõe suhtes kahtlusi, ole kannatlik ja püüa neid ikkagi suunata. Aita neil näha, et Jehoova teenimine on tõepoolest parim eluviis ning et see toob igavese õnneliku elu. Proovi jõuda selgusele, milles nad tegelikult kahtlevad. Näiteks, kas su poeg tõesti kahtleb Piibli õpetustes või jääb tal vajaka enesekindlusest, et oma usku kaaslaste ees kaitsta? Kas su tütar peab küsitavaks Jehoova normides peituvat tarkust või tunneb ta end lihtsalt üksildasena või kõrvalejäetuna?

16., 17. Mil viisil saavad vanemad aidata oma lastel tõde omaks võtta?

¹⁶ Olenemata põhjusest võid sa aidata oma lapsel saada üle ükskõik missugustest kahtlustest, mis tal on. Kuidas? Üks soovitus, mis paljude vanemate meelest on olnud praktiline ja mõjus, on esitada oma pojale või tütrele järgmised küsimused: mis sa arvad, kas kristlane olla on kerge või raske? Mida head see sulle toob? Kas sul tuleb millestki loobuda? Kuidas sulle tundub, kas asjad, millest pead loobuma, kaaluvad üles õnnistused, millest me praegu rõõmu tunneme ja mida Jumal tulevikuks on tõotanud? Muidugi peaksid sa esitama need küsimused oma sõnadega ja lahkel viisil, millest ilmneb sinu siiras huvi tema vastu, mitte soov teda üle kuulata. Vestluse jooksul võiksid käsitleda kirjakohta Markuse 10:29, 30. Mõned noored soovivad ehk oma mõtted paberile panna — vasakpoolsesse tulpa asjad, millest tuleb loobuda, parempoolsesse õnnistused. Nii näeb noor ise, mis on talle probleemiks, ning saab leida lahenduse. Kui me peaksime juba huvilistega uurima raamatuid „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” ja „Hoidke endid Jumala armastuses”, siis kui palju enam tuleks seda teha oma lastega! Kas sina teed seda?

¹⁷ Aja jooksul teevad sinu lapsed ise otsuse, keda nad soovivad teenida. Oleks ekslik arvata, et sinu usk lihtsalt imbub imeväel su lastesse. Nad peavad ise tõe omaks võtma (Õpet. 3:1, 2). Kui näib, et see on nendele raske, aita neil arutleda näiteks selliste põhiküsimuste üle: mis veenab mind selles, et Jumal on olemas? Mis kinnitab mulle, et Jehoova tõesti peab mind väärtuslikuks? Miks ma usun, et Jehoova seaduste järgi käimine tuleb mulle kasuks? Lapsevanemad, näidake, et te olete head karjased, suunates kannatlikult oma lapsi ning aidates neil veenduda selles, et Jehoova tee on parim elutee (Rooml. 12:2).c

18. Kuidas saavad vanemad jäljendada ülemkarjast Jehoovat?

¹⁸ Kõik tõelised kristlased soovivad jäljendada oma ülemkarjast (Efesl. 5:1; 1. Peetr. 2:25). Kuid eriti just lapsevanematel on tarvis tunda hästi oma karja — oma kalleid lapsi — ja teha kõik, mis nad suudavad, et lapsed võiksid saada Jehoovalt õnnistusi. Suunake siis oma lapsi tõeteel ja kasvatage neis armastust Jehoova vastu!