Halvav poliitiline korruptsioon

Korruptsiooni on defineeritud kui usaldatud võimu kuritarvitamist omakasu eesmärgil. Võimu väärtarvitamisel on pikk ajalugu. Näiteks on Piiblisse kirja pandud seadus, mis keelas kohtumõistmisel altkäemaksu võtmise. See näitab, et selline teguviis oli teada-tuntud juba üle 3500 aasta tagasi. (2. Moosese 23:8.) Muidugi hõlmab korruptsioon palju rohkemat kui vaid meelehea võtmist. Korrumpeerunud ametnikud toimetavad mõnikord vara ebaseaduslikult kõrvale, kasutavad teenuseid, milleks neil pole õigust, või lausa varastavad raha. Samuti võivad nad kasutada ebaausalt ära oma positsiooni, et võimaldada sõpradele ja sugulastele mingeid eeliseid.

Ehkki korruptsiooni võib esineda igas organisatsioonis, paistab, et kõige levinum on korruptsioon valitsustes. Korruptsiooni vastu võitleva organisatsiooni Transparency International 2013. aasta uuring „Ülemaailmne korruptsioonibaromeeter” näitas, et viis valdkonda, milles inimesed igal pool maailmas kõige enam korruptsiooni tajuvad, on erakondade, politsei, riigiametite, seadusandlike organite ja kohtute tegevus. Mõtle kõigest mõnele teadaandele, mis näitavad, kui tõsine on kõnealune probleem.

• AAFRIKA. 2013. aastal esitati süüdistus korruptiivses tegevuses umbes 22 000-le Lõuna-Aafrika Vabariigi ametnikule.

• AMEERIKA. 2012. aastal mõisteti Brasiilias 25 inimest süüdi selles, et nad ostsid riigi raha eest poliitilist toetust. Süüdimõistetute seas oli ka endine presidendi personaliülem, kes oli olnud riigis tähtsuselt teine mees.

• AASIA. 1995. aastal hukkus Lõuna-Koreas Soulis kaubanduskeskuse varingus 502 inimest. Uurimise käigus selgus, et linnaametnikud olid saanud altkäemaksu selle eest, et nad lubaksid ehitusel kasutada kvaliteedinõuetele mittevastavat betooni ja rikkuda ohutusnõudeid.

• EUROOPA. „Probleemi [korruptsiooni] ulatus Euroopas on uskumatult suur,” ütles Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström. Ta lisas: „Tundub, et poliitiline tahe korruptsiooni täielikult välja juurida puudub.”

Poliitilise korruptsiooni juured on väga sügaval. Professor Susan Rose-Ackerman, kes on korruptsioonivastase võitluse ekspert, tõdes, et reformide tegemine nõuaks „põhjalikke muudatusi selles, kuidas valitsused oma asju ajavad”. Kuigi olukord võib paista lootusetu, näitab Piibel, et võimalikud on isegi suuremad muudatused ning et need toimuvad kindlasti.