Mida tähendab lõpp?

Mis sul esimesena meelde tuleb, kui kuuled sõnu „Lõpp on ligi!”? Kas kerkib silme ette pilt jutlustajast, kes, Piibel käes, silmis metsistunud pilk, kantslist kõuehäälel kõmistab ja käsi taeva poole raputab? Või meenub habetunud vanamees, kelle pika rüü hõlmad on nööriga kinni tõmmatud ning kes kannab käes viimsepäeva sõnumiga plakatit? Sellised kujutluspildid tekitavad mõnes inimeses kõhedust, teine suhtub neisse skeptiliselt ja kolmandale pakuvad need koguni nalja.

Piibel ütleb tõesti, et lõpp tuleb. (Matteuse 24:14.) Seda sündmust nimetatakse „Jumala suureks päevaks” ja „Harmagedooniks”. (Ilmutus 16:14, 16.) On aga tõsi, et lõpu ümber valitseb suur religioosne segadus ja selle kohta esitatakse rohkesti igasugu kentsakaid ja süngeid mõtteavaldusi. Siiski annab Piibel lõpust selge pildi, rääkides täpselt, mis see on ja mis mitte. Samuti aitab Jumala Sõna mõista, kui ligidal on lõpp. Ja mis kõige olulisem, seal antakse teada, kuidas meil on võimalik lõpp üle elada. Kõigepealt aga kummutagem mõned lõpuga seotud väärarvamused ja tehkem kindlaks, mille lõpust on jutt. Mida Piibel lõpust räägib?

MIDA LÕPP EI TÄHENDA?

1. LÕPP EI OLE MAAKERA HÄVING VÕIMSAS TULELÕÕMAS.

   Piibel ütleb: „Sa [Jumal] rajasid maa selle alusele, see ei kõigu mitte iial.” (Laul 104:5.) See ja mitmed teisedki piiblikohad kinnitavad, et Jumal ei hävita maakera kunagi ega lase seda teha ka teistel. (Koguja 1:4; Jesaja 45:18.)

2. LÕPP EI OLE SUVALINE, JUHUSLIKULT ASET LEIDEV SÜNDMUS.

   Piibel ütleb, et lõpu saabumise aeg on kindlalt paigas — Jumal on selle paika pannud. Piibel ütleb: „Seda päeva ja tundi ei tea keegi, ei inglid taevas ega Poeg, vaid ainult Isa. Vaadake ette, püsige ärkvel, sest te ei tea, millal määratud aeg saabub.” (Markuse 13:32, 33.) On selgelt näha, et „Isa” ehk Jumal on kindlalt paika pannud „määratud aja”, mil ta käivitab lõpuga seotud sündmused.

3. LÕPPU EI VALLANDA INIMESED EGA KOSMOSEST MAALE LANGEVAD OBJEKTID.

   Kuidas lõpp saabub? Ilmutus 19:11 ütleb: „Siis nägin ma taevast avatuna ja seal oli valge hobune. Selle seljas istujat hüütakse Ustavaks ja Tõeliseks.” 19. salm jätkab: „Ma nägin, et metsaline, maa kuningad ja nende sõjaväed olid kogunenud sõdima sellega, kes istus hobuse seljas, ja tema sõjaväega.” (Ilmutus 19:11—21.) Kuigi selles kirjelduses on palju sümboolset, võime selgelt mõista, et Jumal saadab oma vaenlasi hävitama inglitest koosneva sõjaväe.

MIDA LÕPP TÄHENDAB?

1. LÕPP SAABUB LÄBIKUKKUNUD INIMVALITSUSTELE.

   Piibel selgitab: „Nende kuningate päevil rajab taeva Jumal kuningriigi [„kuningavalitsuse”, UM allmärkus], mida ei hävitata iialgi. Seda kuningriiki ei anta ühelegi teisele rahvale. See purustab ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ise püsib igavesti.” (Taaniel 2:44.) Nagu me varem 3. punktis mainisime, hävitatakse „maa kuningad ja nende sõjaväed”, kes kogunevad sõdima sellega, kes istub hobuse seljas, ja tema sõjaväega. (Ilmutus 19:19.)

2. LÕPP TEHAKSE SÕDADELE, VÄGIVALLALE JA EBAÕIGLUSELE.

   „Ta [Jumal] lõpetab sõjad maa äärteni.” (Laul 46:9.) „Ainult õiged tohivad elada maa peal ja laitmatud sinna alles jääda. Aga jumalatud hävitatakse maa pealt ja reeturlikud juuritakse välja.” (Õpetussõnad 2:21, 22.) Jumal ütleb: „Ma teen kõik uueks!” (Ilmutus 21:4, 5.)

3. LÕPP TULEB RELIGIOONIDELE, MIS ON ALT VEDANUD NII JUMALAT KUI INIMESI.

   „Prohvetid kuulutavad valet ja preestrid võimutsevad. ... Mida te aga siis teete, kui tuleb lõpp?” (Jeremija 5:31.) Jeesus Kristus ütles: „Paljud ütlevad mulle sel päeval: „Isand, Isand, kas me pole sinu nimel prohvetlikult rääkinud, sinu nimel deemoneid välja ajanud ja sinu nimel palju vägevaid tegusid teinud?” Siis ma ütlen neile: „Ma pole iialgi teid tundnud! Minge ära mu juurest, te seadusrikkujad!”” (Matteuse 7:21—23.)

4. LÕPP TABAB INIMESI, KES EDENDAVAD JA TOETAVAD PRAEGUST MAAILMASÜSTEEMI.

   Jeesus ütles: „Hukkamõistmise põhjuseks on see, et valgus on tulnud maailma, kuid inimesed armastavad hoopis pimedust, mitte valgust, sest nende teod on kurjad.” (Johannese 3:19.) Piiblis räägitakse ühest varasemast üleilmsest hävingust ustava jumalateenija Noa päevil ja öeldakse: „Tollane maailm [hävis] veeuputuses. Sellesama sõna kaudu säilitatakse praegust taevast ja maad tule jaoks ning hoitakse alles jumalakartmatute inimeste kohtu- ja hävingupäevani.” (2. Peetruse 3:5—7.)

Tulevast „jumalakartmatute inimeste kohtu- ja hävingupäeva” võrreldakse maailma hävinguga Noa ajal. Milline maailm tookord hävis? Meie planeet ei hävinud. Hävisid „jumalakartmatud inimesed”, Jumala vaenlased. Saabuval Jumala kohtupäeval hävitatakse samuti need, kes otsustavad olla Jumala vaenlased. Jumala sõbrad aga jäävad ellu, nagu jäi Noa oma perega. (Matteuse 24:37—42.)

Kui vaimustav võib küll olla elada maal, kust Jumal on kõrvaldanud igasuguse kurjuse! Piibel näitab selgelt, et lõppu tasub pigem oodata kui karta. Siiski võid sa mõelda, kas Piibel räägib, millal lõpp saabub, kas see on peagi käes ja kuidas siis ellu jääda.