Kas sa oled Jumalas pettunud?

„MIKS just mina? Miks lubas Jumal sel minuga juhtuda?” Need küsimused vaevasid 24-aastast noort meest Sidneid Brasiiliast. Pärast õnnetust ühel veeliumäel jäi ta ratastooli.

Kuna inimesed kannatavad õnnetuste, haiguste, lähedaste surma, loodusõnnetuste või sõdade tõttu, võivad nad Jumalas kergesti pettuda. Selles pole midagi uut. Ammusel ajal elanud Iiobit tabas üks häda teise järel. Ta süüdistas selles ekslikult Jumalat, öeldes: „Ma hüüan sind appi, kuid sa ei vasta mulle, ma tõusen püsti, kuid sa vaid silmitsed mind. Sa oled pöördunud julmalt mu vastu, sa ründad mind kogu oma käte jõuga.” (Iiob 30:20, 21.)

Iiob ei teadnud, kes või mis on nende hädade taga, miks need just teda tabasid ning miks Jumal seda lubas. Õnneks aitab Piibel mõista, miks sellised asjad juhtuvad ja kuidas oleks õige neisse suhtuda.

KAS JUMAL TAHTIS, ET INIMESED KANNATAKSID?

Piibel ütleb Jumala kohta: „Tema teod on täiuslikud, sest kõik tema teed on õiged. Ta on ustav Jumal, kelles pole ülekohut, ta on õiglane ja aus.” (5. Moosese 32:4.) Kas seda silmas pidades oleks üldse mõeldav, et õiglane ja aus Jumal tahaks inimesi kannatamas näha või et ta kasutaks õnnetusi nende karistamiseks või nii-öelda puhastamiseks?

Muidugi mitte. Piiblis on kirjas: „Ärgu keegi katsumuse korral öelgu: „See katsumus on mulle Jumalalt.” Sest Jumalat ei saa keegi ahvatleda halba tegema ja ka tema ise ei ahvatle kedagi halba tegema.” (Jaakobuse 1:13.) Nagu Piiblist ilmneb, tegi Jumal kõik selleks, et inimeste elu võiks täiuslikult alata. Ta andis meie esivanematele Aadamale ja Eevale kauni kodu, kõik eluks vajaliku ning mõtteka töö. Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see.” Ilmselgelt polnud Aadamal ja Eeval ühtki põhjust olla Jumalas pettunud. (1. Moosese 1:28.)

Tänapäeval on aga elu täiuslikkusest kaugel. Tegelikult on inimkond läbi ajaloo kogenud häda ja viletsust. Piiblis öeldakse tabavalt: „Kogu loodu aina ägab ja on valudes praeguseni.” (Roomlastele 8:22.) Mis läks viltu?

MIKS INIMESED KANNATAVAD?

Vastuse saamiseks tuleb mõelda ajale, kui kannatused alguse said. Mõjutatuna mässulisest inglist, keda hiljem hakati nimetama Kuradiks ja Saatanaks, hülgasid Aadam ja Eeva Jumala õige ja vale mõõdupuu, mida sümboliseeris tema antud keeld süüa „hea ja halva tundmise puust”. Kurat ütles Eevale, et nad ei sure, kui ei kuuletu Jumala käsule, süüdistades seeläbi Jumalat valetamises. Samuti süüdistas ta Jumalat selles, et too ei luba oma alamatel ise otsustada, mis on hea ja halb. (1. Moosese 2:17; 3:1—6.) Ta andis mõista, et inimestel on ilma Jumala juhtimiseta parem elada. Kõik see tõstatas olulise küsimuse: kas Jumal on sobilik valitseja?

Sellega Kuradi süüdistused ei piirdunud. Ta väitis, et inimesed teenivad Jumalat vaid omakasu pärast. Ustava mehe Iiobi kohta ütles Kurat Jumalale: „Eks ole sa teinud kaitsva tara tema, ta maja ja kõige ümber, mis tal on? ... Kui sa aga sirutad oma käe ja puudutad kõike, mis tal on, siis neab ta sind näkku!” (Iiob 1:10, 11.) Kurat rääkis küll Iiobist, kuid õigupoolest vihjas ta sellele, et kõik inimesed teenivad Jumalat omakasupüüdlikult.

KUIDAS JUMAL SÜÜDISTUSED KUMMUTAB

Kuidas oleks võimalik need rängad süüdistused jäädavalt ümber lükata? Kuna Jumal on ülimalt tark, teadis ta, mida teha, ilma et me peaks temas pettuma. (Roomlastele 11:33.) Ta otsustas lasta inimestel mõnda aega ise endi üle valitseda, nii et tuleks ilmsiks, kelle valitsusviis on parim.

Maa peal lokkav viletsus annab tunnistust sellest, et inimvalitsused on täiesti ebaõnnestunud. Need pole suutnud tagada rahu, turvalisust ega õnne. Selle asemel on need viinud maakera hävingu äärele. See kinnitab Piiblis leiduvat tähtsat tõde „Pole ränduri võimuses juhtida oma sammu”. (Jeremija 10:23.) Üksnes Jumala valitsus suudab inimestele garanteerida kestva rahu, õnne ja heaolu, sest see on tema eesmärk. (Jesaja 45:18.)

Kuidas siis täidab Jumal oma eesmärgi inimestega? Ehk oled kuulnud, et Jeesus õpetas oma järelkäijaid palvetama: „Sinu kuningriik tulgu. Sinu tahe sündigu nagu taevas, nii ka maa peal.” (Matteuse 6:10.) Omal ajal kõrvaldab Jumal enda kuningriigi kaudu kõik kannatuste põhjused. (Taaniel 2:44.) Siis pole enam vaesust, haigusi ega surma. Vaeste kohta ütleb Piibel, et Jumal „vabastab vaese, kes appi hüüab”. (Laul 72:12—14.) Haigetele on Piiblis kirjas tõotus: „Ükski elanik ei ütle: „Ma olen haige.”” (Jesaja 33:24.) Ning surnute kohta, kes on Jumala mälus, ütles Jeesus: „Tuleb aeg, kui kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ja tulevad välja.” (Johannese 5:28, 29.) Need on tõesti rõõmustavad tõotused.

KUIDAS PETTUMUSEST ÜLE SAADA

17 aastat pärast õnnetust ütles artikli sissejuhatuses mainitud Sidnei: „Ma ei ole eales süüdistanud Jumal Jehoovat oma õnnetuses, kuid pean möönma, et algul olin temas pettunud. On päevi, kui olen mustas masenduses. Mul tuleb nutt peale, kui mõtlen oma puudele. Olen Piiblist teada saanud, et minuga juhtunu polnud Jumala karistus. Seal öeldakse, et kõiki võivad tabada ettearvamatud sündmused. Jehoova poole palvetamine ning teatud kirjakohtade lugemine on tugevdanud mu usku ning aidanud mul positiivne olla.” (Laul 145:18; Koguja 9:11; 2. Korintlastele 4:8, 9, 16.)

Kui mõtleme sellele, miks Jumal on kannatusi lubanud ning kuidas ta peagi nende tagajärjed kõrvaldab, võime saada üle igasugusest pettumustundest tema vastu. Piibel kinnitab, et Jumal „annab tasu neile, kes teda tõsimeeli otsivad”. Mitte ükski, kes temasse ja ta pojasse usub, ei pea pettuma. (Heebrealastele 11:6; Roomlastele 10:11.)