Pühast vaimust juhitud mõtteviis tähendab elu ja rahu

1., 2. Miks pakub Roomlastele 8. peatükk eriti huvi just võitud kristlastele?

ILMSELT oled sa iga-aastase Jeesuse surma mälestusõhtu paiku lugenud kirjakohta Roomlastele 8:15–17. See tähtis lõik selgitab, kuidas võitud kristlased teavad, et nad on võitud: püha vaim tunnistab seda koos nende vaimuga. Võib aga tekkida küsimus, kas Roomlastele 8. peatükk käib ainult võitud kristlaste kohta või on seal midagi kasulikku ka neile kristlastele, kel on lootus elada igavesti maa peal.

² Eelkõige on see peatükk kirjutatud tõepoolest võitud kristlastele. Nad on püha vaimuga võitud ja ootavad pikisilmi „enda lapsendamist Jumala poegadeks, vabanemist oma kehast”. (Rooml. 8:23.) Nad on tulevikus Jumala pojad taevas. See on võimalik tänu sellele, et neist on saanud ristitud kristlased, Jumal on andestanud nende patud Jeesuse makstud lunastushinna alusel ning mõistnud nad õigeks kui oma vaimsed pojad. (Rooml. 3:23–26; 4:25; 8:30.)

3. Miks on Roomlastele 8. peatükk kasulik ka maise elu lootusega kristlastele?

³ Samas peaks Roomlastele 8. peatükk pakkuma huvi ka neile, kel on maise elu lootus, sest mingis mõttes on nemadki Jumala silmis õiged. Sellele vihjavad Pauluse sõnad eespool tema kirjas. Neljandas peatükis räägib ta Aabrahamist. See ustav mees elas enne seda, kui Jehoova andis iisraellastele seaduse, ja kaua enne seda, kui Jeesus suri inimeste pattude eest. Ometi pani Jehoova tähele Aabrahami erakordset usku ja tunnistas ta õigeks. (Loe Roomlastele 4:20–22.) Samamoodi tunnistab Jehoova tänapäeval õigeks ustavad kristlased, kel on lootus elada igavesti maa peal. Seega on Roomlastele 8. peatüki nõuanded kasulikud ka neile.

4. Millisele küsimusele peaks panema meid mõtlema kirjakoht Roomlastele 8:21?

⁴ Kirjakoht Roomlastele 8:21 kinnitab, et uus maailm tuleb kindlasti. Selles salmis on lubadus, et „loodu vabastatakse kaduvuse orjusest ja saab Jumala laste võrratu vabaduse”. Küsimus on aga selles, kas ka meie saame selle tasu kätte. Kas sina näed end uues maailmas? Roomlastele 8. peatüki nõuanded aitavad meil mõista, mida meil on vaja teha, et võiksime seal elada.

„PATUSEST LOOMUSEST JUHITUD MÕTTEVIIS”

5. Millest rääkis Paulus kirjakohas Roomlastele 8:4–13?

⁵ Loe Roomlastele 8:4–13. Roomlastele 8. peatükis on vastandatud neid, „kes lasevad end juhtida oma patusel loomusel”, nendele, „kes lasevad end juhtida pühal vaimul”. Mõned võivad arvata, et siin räägitakse mittekristlastest ja kristlastest. Ent Pauluse kiri oli kirjutatud „Roomas olevaile Jumala armastatuile, kutsutud pühadele”. (Rooml. 1:7.) Niisiis vastandas Paulus kristlasi, kes lasevad end juhtida oma patusel loomusel, kristlastele, kes lasevad end juhtida pühal vaimul. Mille poolest need kristlased erinevad?

6., 7. a) Kuidas on Piiblis kasutatud kreeka sõna, mille üheks tõlkevasteks on „patune loomus”? b) Milline on inimene, kes laseb end juhtida oma patusel loomusel?

⁶ Kreeka sõna, mis on tõlgitud neis salmides vastega „patune loomus”, on laia tähendusega ja seda võib tõlkida mitmeti. Mõnikord võidakse sellega mõelda kellegi ihu või keha. (Rooml. 2:28; 1. Kor. 15:39, 50.) See võib käia ka sugulussuhete kohta. Näiteks kui Paulus nimetas juute oma suguvendadeks, kasutas ta sedasama kreeka sõna. (Rooml. 9:3.)

⁷ Uurime aga edasi kirjakohta Roomlastele 8:4–13, kus Paulus räägib inimese patusest loomusest. Veidi varem oli ta öelnud: „Kui me lasime end juhtida oma patusel loomusel, valitsesid meie keha patused ihad.” (Rooml. 7:5.) Siin Paulus selgitas, et need, kes lasevad end juhtida oma patusel loomusel, keskenduvad oma patustele himudele ja kirgedele ning rahuldavad neid.

8. Miks tuli isegi võitud kristlastele öelda, et nad ei tohiks lasta end juhtida oma patusel loomusel?

⁸ Sa võid aga imestada, miks Paulus rõhutas võitud kristlastele, et nad ei tohiks lasta end juhtida oma patusel loomusel. Kas see oht võib ähvardada ka tänapäeva kristlasi, keda Jumal peab oma sõpradeks ja kes on tema silmis õiged? Kahjuks võib iga kristlasega juhtuda nii, et ta hakkab tegutsema oma patuse loomuse tahtmist mööda. Näiteks kirjutas Paulus, et mõned Rooma vennad olid „oma ihade orjad” [„oma kõhu orjad”]. Paulus võis pidada silmas suguiha, söögi- ja joogihimu või soovi ükskõik mille muu järele. Mõned sellised kristlased petsid „heauskseid südameid”. (Rooml. 16:17, 18, allmärkus; Filipl. 3:18, 19; Juuda 4, 8, 12.) Ja mingi aja jooksul oli üks Korintose vend ebamoraalses suhtes oma isa naisega. (1. Kor. 5:1.) On mõistetav, miks Jumal lasi Paulusel kristlasi hoiatada „patusest loomusest juhitud mõtteviisi” eest. (Rooml. 8:5, 6.)

9. Mida Pauluse hoiatus kirjakohas Roomlastele 8:6 ei tähenda?

⁹ See hoiatus on sama asjakohane ka praegu. Kristlases, kes on teeninud Jumalat juba aastaid, võib hakata kujunema patusest loomusest juhitud mõtteviis. Jutt ei käi kristlasest, kes mõtleb vahetevahel toidule, ilmalikule tööle, meelelahutusele või romantilistele tunnetele. Need on normaalsed asjad meie igapäevaelus. Jeesus tundis rõõmu heast toidust ja ta pakkus toitu teistele. Ta mõistis ka seda, et on vaja puhata. Ja Paulus kirjutas, et abikaasade vahel on intiimsuhted igati kohased.

10. Mida tähendab kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „mõtteviis”?

¹⁰ Mida Paulus siis mõtles, kui ta rääkis „patusest loomusest juhitud mõtteviisist”? Kreeka sõna, mida Paulus siin mõtteviisi kohta kasutas, võib tähendada pidevalt millelegi mõtlemist, millegi kavatsemist. Üks õpetlane selgitab, et need, kelle kohta seda sõna on kasutatud, keskenduvad oma isekatele ihadele: nad on neist „äärmiselt huvitatud, muudkui räägivad neist, rahuldavad neid ja on seejuures uhked”.

11. Mis on mõned tegevused või asjad, mis võivad meile liiga oluliseks muutuda?

¹¹ Rooma kristlastel oli igati kohane analüüsida, millele nende mõtted olid keskendunud. Kas võis olla, et nende mõtteviisi juhtis patune loomus? Ka meil oleks hea end niimoodi analüüsida. Mis pakub meile kõige suuremat huvi ja mille ümber meie jutt kipub keerlema? Mida meile päevast päeva meeldib teha? Mõned võivad avastada, et nende elus on kesksel kohal erinevate veinide proovimine, kodu kaunistamine, uute riiete ostmine, investeerimine, puhkusereiside planeerimine ja muu säärane. Neis tegevustes pole iseenesest midagi halba, need võivad olla tavalised asjad meie elus. Näiteks kord muutis Jeesus vee veiniks ning Paulus ütles Timoteosele, et ta natuke veini tarvitaks. (Joh. 2:3–11; 1. Tim. 5:23.) Ent kas Jeesusele ja Paulusele oli vein kõige tähtsam? Kas see oli nende kirg, millest nad vahetpidamata rääkisid? Ei. Kuidas on lugu meiega? Mille ümber tiirlevad meie mõtted?

12., 13. Mis tagajärg võib olla patusest loomusest juhitud mõtteviisil?

¹² Enese läbiuurimine on vajalik. Miks? Paulus kirjutas: „Patusest loomusest juhitud mõtteviis tähendab surma.” (Rooml. 8:6.) See tähendab vaimset surma praegu ja füüsilist surma hiljem. Paulus ei tahtnud aga öelda, et kui kelleski on hakanud kujunema patusest loomusest juhitud mõtteviis, siis on tema surm vältimatu. Inimene saab end muuta. Mõtle näiteks sellele Korintose mehele, kes elas ebamoraalset elu ja kes kogudusest eemaldati. Mingi aja pärast ta muutis end ja asus taas käima õigel teel. (2. Kor. 2:6–8.)

¹³ Kui sel Korintose mehel oli võimalik end muuta, siis on see võimalik ka tänapäeva kristlasel, eriti kui ta pole patuteel nii kaugele läinud kui see mees. See, et hoiame meeles Pauluse hoiatust patusest loomusest juhitud mõtteviisi võimalike tagajärgede kohta, peaks ajendama meid tegema mistahes vajalikke muudatusi oma elus.

„PÜHAST VAIMUST JUHITUD MÕTTEVIIS”

14., 15. a) Mis peaks meie mõtteviisi juhtima? b) Mida pühast vaimust juhitud mõtteviis ei tähenda?

¹⁴ Pärast seda, kui Paulus oli hoiatanud kristlasi patusest loomusest juhitud mõtteviisi eest, ütles ta: „Pühast vaimust juhitud mõtteviis [tähendab] elu ja rahu.” Mõelda vaid, milline suurepärane tasu: elu ja rahu! Mida me peame tegema, et see tasu kätte saada?

¹⁵ Pühast vaimust juhitud mõtteviis ei tähenda seda, et inimene peaks hõljuma kuskil pilvedes. Selline inimene ei pea mõtlema ja rääkima ainult Piiblist, oma armastusest Jumala vastu või oma tulevikulootusest. Elasid ju Paulus ise ja teised Jumalale meelepärased algkristlased üsna tavalist elu. Nad sõid ja jõid. Paljud neist abiellusid ja tundsid rõõmu pereelust ning tegid tööd, et end ülal pidada. (Mark. 6:3; 1. Tess. 2:9.)

16. Mis oli Pauluse elu keskmes?

¹⁶ Need jumalateenijad ei lasknud aga sellistel igapäevaelu juurde kuuluvatel asjadel oma elus kõige tähtsamaks saada. Piibel mainib, et Paulus töötas telgitegijana, kuid näitab samas selgelt, mis oli tema elu keskmes: ta tegi korrapäraselt kuulutus- ja õpetustööd. (Loe Apostlite teod 18:2–4; 20:20, 21, 34, 35.) Sellele õhutas ta keskenduma ka oma Rooma vendi ja õdesid. Paulusele oli kõige tähtsam Jumala teenimine. Rooma koguduse liikmed pidid Paulusest eeskuju võtma ja seda peaksime tegema ka meie. (Rooml. 15:15, 16.)

17. Mis on tulemus, kui meie mõtteviisi juhib püha vaim?

¹⁷ Mis on tulemus, kui me keskendume Jehoova teenimisele? Kirjakoht Roomlastele 8:6 annab selge vastuse. Seal öeldakse: „Pühast vaimust juhitud mõtteviis [tähendab] elu ja rahu.” Kui meie mõtteviisi juhib püha vaim, laseme oma mõtteid suunata Jumala vaimul ning õpime mõtlema nii nagu Jumal. Võime olla kindlad, et see tagab meile juba praegu rahuldust pakkuva ja mõtteka elu ning tulevikus igavese elu kas taevas või maa peal.

18. Miks võib öelda, et pühast vaimust juhitud mõtteviisiga kaasneb rahu?

¹⁸ Mõelgem nüüd Pauluse sõnadele selle kohta, et pühast vaimust juhitud mõtteviis tähendab rahu. Paljud inimesed näevad kõvasti vaeva, et leida meelerahu. Jehoova teenijatel aga on sisemine rahu juba olemas. Üks põhjus, miks meil on selline rahu, on see, et me püüame hoida rahumeelseid suhteid oma pereliikmete ja usukaaslastega. Samas me mõistame, et nii meie ise kui ka meie õed ja vennad on ebatäiuslikud. Seepärast võivad meil mõnikord teistega probleemid tekkida. Meile on õpetatud, et kui nii juhtub, tuleb meil toimida Jeesuse järgmise nõuande järgi: „Mine tee esmalt oma vennaga rahu.” (Matt. 5:24.) Seda on meil lihtsam teha, kui peame meeles, et ka meie õde või vend teenib „Jumalat, kes annab rahu”. (Rooml. 15:33; 16:20.)

19. Milline eriline rahu võib meil olla?

¹⁹ Kui meie mõtteviisi juhib püha vaim, siis on meil rahu ka oma Loojaga. Jesaja kirjutas: „Sa [Jehoova] kaitsed neid, kes toetuvad täielikult sinule. Sa annad neile püsiva rahu, sest nad loodavad sinu peale.” Need sõnad pidasid paika Jesaja päevil ja veel võimsamalt täituvad need praegu. (Jes. 26:3; loe Roomlastele 5:1.)

20. Miks oled sina tänulik nõuannete eest, mis on Roomlastele 8. peatükis?

²⁰ Kokkuvõtteks võib öelda, et ükskõik, kas oleme püha vaimuga võitud või loodame elada igavesti paradiisis maa peal, meile kõigile tulevad kasuks Roomlastele 8. peatükis leiduvad nõuanded. Me oleme tänulikud, et meid innustatakse keskenduma Jehoova teenimisele, mitte oma soovide rahuldamisele. Kui meie mõtteviisi juhib püha vaim, võime saada suurepärase tasu. Paulus kirjutas: „Patt annab palgaks surma, kuid Jumal annab kingiks igavese elu meie isanda Kristus Jeesuse kaudu.” (Rooml. 6:23.)