Lohutus väärkohtlemise ohvritele (4. artikkel neljaosalisest sarjast)

1., 2. a) Millise näitega võiks ilmestada seda, et inimesel on loomulik vajadus lohutuse järele ja ka võime seda pakkuda? b) Mil moel on mõni laps haiget saanud?

INIMESEL on loomulik vajadus lohutuse järele ja ka tähelepanuväärne võime seda pakkuda. Näiteks kui väike laps mängides kukub ja lööb oma põlve ära, võib ta nuttes emme või issi juurde joosta. Lapsevanemad ei saa põlve terveks teha, kuid nad saavad last lohutada. Nad võivad küsida, mis juhtus, pühkida lapse pisarad, öelda mõne sooja sõna, teda kallistada ja panna ehk põlvele plaastri. Varsti jätab laps nutu ja läheb võib-olla tagasi mängima. Ja mõne aja pärast tema põlv paraneb.

² Kuid vahel saavad lapsed haiget palju rängemal moel. Mõnda kuritarvitatakse seksuaalselt. See võib juhtuda üks kord või siis palju kordi aastate jooksul. Igal juhul võivad lapsele sellest jääda sügavad emotsionaalsed haavad. Mõnel juhul jõutakse süüteo toimepanijale jälile ja ta saab karistada. Mõnikord võib aga näida, et kurjategija pääseb puhta nahaga. Ent isegi kui tema karistus tuleb kiiresti, võib ohver kannatada ka täiskasvanueas.

3. Mis on Jehoova soov ja mis küsimusi me arutama hakkame? (Vaata 2. Korintlastele 1:3, 4.)

³ Millist abi võib saada täiskasvanud kristlane, kes kannatab selle tõttu, et teda lapsena väärkoheldi? (Loe 2. Korintlastele 1:3, 4 ja allmärkus.) Jehoova soovib, et tema lambad saaksid abi ja lohutust, mida nad vajavad. Seepärast võtame nüüd vaatluse alla kolm küsimust. 1) Miks võivad vajada lohutust need, keda lapsena seksuaalselt kuritarvitati? 2) Kes saavad neid lohutada? 3) Kuidas neid lohutada?

MIKS ON VAJA LOHUTUST?

4., 5. a) Miks on tähtis mõista erinevust laste ja täiskasvanute vahel? b) Kuidas võib lapse kuritarvitamine mõjutada tema usaldust teiste vastu?

⁴ Mõni täiskasvanu, keda lapsena seksuaalselt väärkoheldi, võib vajada lohutust isegi siis, kui on möödunud juba palju aastaid. Miks? Et sellest aru saada, on kõigepealt vaja mõista, kui erinevad on lapsed ja täiskasvanud. Väärkohtlemine mõjutab last hoopis teisiti kui täiskasvanut. Mõtleme mõnele tõsiasjale.

⁵ Lapsed vajavad, et neil oleksid lähedased ja usalduslikud suhted nendega, kes neid kasvatavad ja nende eest hoolitsevad. See annab lastele turvatunde ja nad õpivad usaldama kõiki, kes neid armastavad. (Laul 22:9.) Kahjuks on kõige sagedamini lapse väärkohtlejaks tema pereliige või peretuttav. Kui sel viisil lapse usaldust kuritarvitatakse, on tal raske teisi usaldada ja seda isegi aastaid hiljem.

6. Miks on lapse seksuaalne väärkohtlemine julm ja laastav?

⁶ Lapsed on kergesti haavatavad ning nende seksuaalne väärkohtlemine on julm ja laastav. Kui last sunnitakse osalema mingis seksuaalses tegevuses, kui ta pole veel füüsiliselt ega emotsionaalselt seksuaalsuheteks valmis, võib see talle väga rängalt mõjuda. Tal võib tekkida moondunud suhtumine seksi, iseendasse ja neisse, kes soovivad luua temaga lähedasi suhteid.

7. a) Miks on last lihtne lõksu meelitada ja kuidas võib väärkohtleja seda teha? b) Mis võib olla selliste valede tagajärg?

⁷ Lastel pole veel välja kujunenud mõtlemis- ja arutlemisvõime ning nad ei oska hästi ohtu märgata ja sellest hoiduda. (1. Kor. 13:11.) Seepärast on lihtne neid lõksu meelitada. Väärkohtleja võib lapsele öelda, et too on ise süüdi, et ta peab hoidma toimunut saladuses, et keegi nagunii ei kuulaks ega võtaks teda tõsiselt või siis et seksuaalsuhe täiskasvanu ja lapse vahel ongi normaalne armastuse väljendus. Sellised valed võivad rikkuda lapse mõtlemisvõime ja tõetaju paljudeks aastateks. Ta võib kasvada üles süü- ja väärtusetustundega.

8. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova saab lohutada neid, kellele on liiga tehtud?

⁸ Eespool olevad mõtted aitavad meil mõista, miks kannatavad seksuaalse väärkohtlemise ohvrid veel aastaid hiljemgi. Selline kuritegu on tõesti julm. Niisuguste tegude rohkus on ilmne tõend, et me elame viimseil päevil, mil paljud on „kalgid oma pereliikmete vastu” ning mil „kurjad inimesed ja petised lähevad ... veelgi kurjemaks”. (2. Tim. 3:1–5, 13.) Saatana teod on väga kurjad ja on kurb, kui inimesed toimivad viisil, mis talle heameelt valmistab. Siiski on Jehoova Saatanast ja tema poolehoidjatest mõõtmatult võimsam. Jehoova on teadlik kõigest, mida Saatan teeb. Samuti võime olla kindlad, et Jehoova näeb meie valu ja et ta lohutab meid. On suur õnnistus teenida „hella halastuse isa, kes julgustab meid igas olukorras. Tema julgustab meid kõigis meie raskustes, et me suudaksime julgustada neid, kes on mistahes raskustes, selle julgustusega, mida me ise Jumalalt saame”. (2. Kor. 1:3, 4.) Ent kelle kaudu Jehoova lohutust pakub?

KES SAAB PAKKUDA LOHUTUST?

9. Mida teeb Jehoova nende heaks, kelle pere on hüljanud, nagu ütleb Laul 27:10?

⁹ Eriti vajavad tröösti need, keda lapsevanemad pole väärkohtlemise eest kaitsnud või keda on väärkohelnud nende lähedased. Laulukirjutaja Taavet teadis, et Jehoova on kõige usaldusväärsem lohutaja. (Loe Laul 27:10.) Taavet oli veendunud, et Jehoova võtab pere poolt hüljatud enda hoole alla. Kuidas Jehoova seda teeb? Ta kasutab selleks oma ustavaid teenijaid. Kaaskristlased on meile kui perekond. Ka Jeesus nimetas neid, kes koos temaga Jehoovat teenisid, vendadeks, õdedeks ja emadeks. (Matt. 12:48–50.)

10. Kuidas kirjeldas apostel Paulus enda tööd kogudusevanemana?

¹⁰ Mõtleme ühele näitele sellistest peresuhetest kristlikus koguduses. Apostel Paulus oli töökas ja ustav kogudusevanem. Ta oli tubli Jehoova teenija ja ta kirjutas püha vaimu mõjutusel, et teised võtaksid teda eeskujuks, nagu tema võtab Kristuse. (1. Kor. 11:1.) Pane tähele, kuidas Paulus kirjeldas kord enda tööd kogudusevanemana. Ta ütles: „Me kohtlesime teid hellalt otsekui imetav ema, kes hoolitseb õrnusega oma laste eest.” (1. Tess. 2:7.) Praeguse aja ustavad kogudusevanemad räägivad samuti hellalt, kui nad pakuvad Piibli abil lohutust neile, kes seda vajavad.

11. Mis näitab, et kogudusevanemad pole ainsad, kes saavad pakkuda lohutust?

¹¹ Kas kogudusevanemad on ainsad, kes saavad väärkohtlemise ohvritele lohutust pakkuda? Ei. Kõigile meile on öeldud: „Julgustage üksteist.” (1. Tess. 4:18.) Küpsed kristlikud õed võivad olla eriti suureks abiks teistele õdedele, kes vajavad lohutust. Ka Jehoova trööstib meid kui ema oma poega. (Jes. 66:13.) Piiblis on näiteid naistest, kes lohutasid kannatajaid. (Iiob 42:11.) Praegugi on Jehooval suur rõõm näha, kuidas kristlikud naised lohutavad õdesid, kes kogevad emotsionaalset valu. Mõnikord võivad kogudusevanemad mõnelt küpselt õelt diskreetselt küsida, kas tal oleks võimalik aidata õde, kes vajab lohutust.b

KUIDAS PAKKUDA LOHUTUST?

12. Mida me ei tohiks teha?

¹² Me ei tohiks sundida kaaskristlast rääkima privaatsetest asjadest. (1. Tess. 4:11.) Mida me aga saaksime teha, et aidata neid, kes vajavad ja soovivad lohutust? Mõtleme viiele viisile.

13. Mida tegi Jehoova ingel Eelija heaks ja kuidas me saame teda jäljendada? (Vaata 1. Kuningate 19:5–8.)

¹³ Paku praktilist abi. Kui prohvet Eelija põgenes nende eest, kes soovisid teda tappa, oli ta nii masendunud, et tahtis surra. Jehoova saatis võimsa ingli teda julgustama. Ingel pakkus talle väga praktilist abi. Ta andis Eelijale sooja toitu ja innustas teda sööma. (Loe 1. Kuningate 19:5–8.) See jutustus õpetab meile, et mõnikord võib lihtne praktiline tegu olla suureks abiks. Me saame näidata, et hoolime kannatavast vennast või õest, kui teeme midagi tema heaks, näiteks pakume süüa, teeme väikse kingituse või kirjutame kaardi. Kui tunned, et sul on raske rääkida kellegagi väga isiklikest või valusatest teemadest, siis ehk saad pakkuda talle mingit praktilist abi.

14. Mida me õpime Eelija loost?

¹⁴ Aita abivajajal tunda end turvaliselt ja mugavalt. Me võime Eelija loost õppida veel midagi. Jehoova andis Eelijale üleloomuliku jõu minna pika maa Hoorebi mäeni. Võib-olla tundis Eelija end turvaliselt paigas, kus Jehoova oli teinud oma rahvaga lepingu. Ta võis selles kauges kohas tunda, et on vaenlaste haardeulatusest lõpuks väljas. Mida me sellest õpime? Kui soovime lohutada väärkohtlemise ohvrit, on kõigepealt vaja aidata tal tunda end mugavalt. Näiteks võiksid kogudusevanemad hoida meeles, et mõni õde võib tunda end paremini kodus teetassi taga, mõni teine aga kuningriigisaalis.

15., 16. Mida tähendab olla hea kuulaja?

¹⁵ Ole hea kuulaja. Piibel annab selget nõu: „Igaüks olgu alati valmis kuulama, ta ärgu rääkigu mõtlematult.” (Jaak. 1:19.) Kas sina oled hea kuulaja? Sa võid arvata, et kuulamine on passiivne tegevus, mis tähendab paigal püsimist, inimesele otsa vaatamist ja mitte midagi ütlemist. Kuid hea kuulamine hõlmab palju muud. Näiteks, kui Eelija valas viimaks oma ängistuse Jehoova ette, siis Jehoova kuulas teda hoolega. Jehoova mõistis, et Eelija on hirmul, tunneb end üksi ja arvab, et kogu ta töö on olnud asjatu. Jehoova aitas hoolivalt tal nendest tunnetest vabaneda. Ta oli Eelijat tõepoolest kuulanud. (1. Kun. 19:9–11, 15–18.)

¹⁶ Kuidas saame meie olla empaatilised, kui kuulame teisi? Me saame oma hoolivust näidata mõne taktitundelise ja sooja sõnaga. Sa võid öelda: „Mul on kahju, et midagi sellist sinuga juhtus. Ühtki last ei tohiks kunagi niiviisi kohelda!” Võib-olla saaksid küsida mõne täpsustava küsimuse, et mõista oma masendunud kaaslast. Võid näiteks küsida: „Kas võiksid mul aidata mõista, mida sa selle all mõtled?” või „Kas sain sinust õigesti aru, et ...?”. Sellised lahked küsimused kinnitavad teisele, et sa tõesti kuulad teda ja tahad teda mõista. (1. Kor. 13:4, 7.)

17. Miks me peaksime olema kannatlikud ja miks me ei tohiks rääkida mõtlematult?

¹⁷ Ole aga tähelepanelik, et sa ei räägiks mõtlematult. Ära sega vahele, et anda nõu või parandada tema mõtteviisi. Ja ole kannatlik. Kui Eelija valas oma südame Jehoova ette, olid ta sõnad täis ahastust. Jehoova püüdis tugevdada tema usku, aga Eelija väljendas teist korda oma tundeid täpselt samade sõnadega. (1. Kun. 19:9, 10, 13, 14.) Mida me sellest õpime? Mõnikord on masendunul vaja rääkida oma tunnetest korduvalt. Me tahame olla nagu Jehoova ja kuulata kannatlikult. Selle asemel et pakkuda lahendusi, oleme empaatilised. (1. Peetr. 3:8.)

18. Millised palved masendunut lohutavad ja miks?

¹⁸ Palveta koos masendunuga. Need, kes on väga rusutud, ei pruugi suuta palvetada. Selline inimene võib tunda end Jehoova ees väärtusetuna. Kui tahame teda lohutada, võime pakkuda, et teeme koos temaga palve. Võime öelda Jehoovale, kui kallis see vend või õde on meile ja kogudusele. Võime paluda, et Jehoova rahustaks ja lohutaks oma kallist lambukest. Selline palve võib olla väga lohutav. (Jaak. 5:16.)

19. Mis aitab meil olla valmis kedagi lohutama?

¹⁹ Vali sõnu, mis julgustavad. Mõtle, enne kui hakkad rääkima. Mõtlematud sõnad võivad haiget teha. Lahked sõnad aga tervendavad. (Õpet. 12:18.) Palu Jehoovalt abi, et leida lahkeid, julgustavaid ja rahustavaid sõnu. Hoia meeles, et pole mõjusamaid sõnu kui Jehoova enda sõnad, mis on kirjas Piiblis. (Heebr. 4:12.)

20. Milliseid tundeid on mõnes tekitanud minevikus kogetu ja mida me tahame neile meelde tuletada?

²⁰ Minevikus kogetud väärkohtlemine on tekitanud mõnes tunde, et ta on räpane ja väärtusetu, et keegi ei armasta teda ja et ta isegi ei vääri armastust. Milline kohutav vale! Sa võiksid kasutada kirjakohti, et tuletada neile meelde, kui kallid on nad tegelikult Jehoovale. (Vaata kasti „Piiblist leiab lohutust”.) Mõtle sellele, kuidas üks ingel julgustas lahkelt Taanieli, kui too oli nõrk ja rusutud. Jehoova tahtis Taanielile kinnitada, et ta on talle väga kallis. (Taan. 10:2, 11, 19.) Meie vennad ja õed, kes on masenduses, on samuti Jehoovale väga kallid.

21. a) Mis ootab ees kõiki mittekahetsevaid patustajaid? b) Mida me tahame teha nende heaks, kes on kogenud väärkohtlemist?

²¹ Kui me lohutame teisi, siis aitame neil meeles hoida, et Jehoova armastab neid. Ärgem unustagem, et Jehoova on ka õiglane. Ükski väärtegu ei jää tema eest varjule. Jehoova näeb kõike ja ta ei lase mittekahetsevatel patustajatel pääseda puhta nahaga. (4. Moos. 14:18.) Kuid enne, kui õiglus jalule seatakse, tehkem kõik, mida suudame, et osutada väärkohtlemise ohvrite vastu armastust. Kui lohutav on küll teada, et Jehoova teeb jäädavalt terveks kõik, keda Saatan ja tema mõju all olev maailm on halvasti kohelnud. Peagi on käes aeg, mil need valusad mälestused ei tule enam kunagi meelde ega vaeva südant. (Jes. 65:17.)