Kuidas kuulutada uskmatutele

1. Milline muutus on toimunud viimastel aastakümnetel mõnes maailma paigas?

TUHANDETE aastate vältel on enamikul inimestest olnud mingid religioossed veendumused. Kuid viimastel aastakümnetel on asi muutunud. Üha enam on neid, kes ütlevad, et nad pole usklikud. Mõnes riigis peab lausa suurem osa elanikkonnast end mittereligioosseks.b (Matt. 24:12.)

2. Mis põhjustel on nii palju uskmatuid?

² Miks on üha rohkem neid, kes väidavad end olevat uskmatudc? Osa inimesi on lasknud end kaasa kiskuda naudingutel või elumuredel. (Luuka 8:14.) Teistest on saanud ateistid millalgi elu jooksul. Kolmandad usuvad Jumala olemasolu, kuid arvavad, et religioon on vanamoodne ja tähtsusetu ega sobi kokku teaduse ja loogilise mõtlemisega. Nad võivad kuulda, kuidas nende sõbrad, õpetajad ja teised ütlevad, et elu arenes evolutsiooni teel, ning nad kuulevad haruharva häid põhjusi, miks uskuda Jumalat. On ka neid, keda tõukavad eemale raha- ja võimuahned vaimulikud. Ja mõnes riigis on usuvabadus seadusega piiratud.

3. Mis on selle artikli eesmärk?

³ Jeesus soovib, et õpetaksime igasuguseid inimesi. (Matt. 28:19.) Kuidas aidata uskmatutel hakata Jumalat armastama ja saada Kristuse jüngriks? Meil on tarvis mõista, et inimese reaktsioon meie sõnumile võib sõltuda sellest, kus ta on üles kasvanud. Näiteks võib eurooplaste reageering erineda aasialaste omast. Miks? Euroopas teavad paljud vähemalt midagi Piiblist ning on kuulnud ideest, et Jumal on kõik loonud. Ent Aasias teab enamik inimesi Piiblist vähe või üldse mitte midagi ning nad ei pruugi uskuda Loojasse. Selle artikli eesmärk on näidata, kuidas me saaksime kuulutustööl rääkida Piibli tõest igasuguse taustaga inimestele.

SÄILITA POSITIIVNE HOIAK

4. Miks tasub meil säilitada positiivne hoiak?

⁴ Ole positiivne. Igal aastal saab hulk uskmatuid inimesi Jehoova tunnistajaks. Paljudel neist oli juba varem kõrge moraal ning neis tekitas vastikust religioosne silmakirjalikkus. Teised olid madala moraaliga ning pidid hülgama halvad elukombed. Me võime olla kindlad, et Jehoova abiga me leiame neid, kes on „valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu”. (Ap. t. 13:48; 1. Tim. 2:3, 4.)

5. Mis võib panna inimesi meie sõnumile hästi reageerima?

⁵ Ole lahke ja taktitundeline. Tihti reageerivad inimesed hästi meie sõnumile mitte sellepärast, mida me ütleme, vaid sellepärast, kuidas me seda teeme. Neile meeldib see, kui oleme lahked, taktitundelised ja neist siiralt huvitatud. Me ei suru neile oma vaateid peale. Me hoopis püüame aru saada, miks nad suhtuvad usuasjadesse nii, nagu nad suhtuvad. Näiteks võime avastada, et mõnele ei meeldi rääkida usust võõrastega. Teiste meelest on ebaviisakas küsida kelleltki, mida ta arvab Jumalast. Ja on ka neid, kes häbenevad teiste nähes Piiblisse vaadata, saati siis veel koos mõne Jehoova tunnistajaga. Igal juhul me püüame inimeste tunnetega arvestada. (2. Tim. 2:24, allmärkus.)

6. Milles ilmnes Pauluse paindlikkus ning kuidas me saame tema eeskuju järgida?

⁶ Mida me saame teha, kui inimesed tunnevad end ebamugavalt, kui mainime Piiblit, Loojat, Jumalat või religiooni? Me võime Pauluse eeskujul muuta oma lähenemisviisi. Juutidega kõneledes arutles ta pühakirja põhjal. Ent kui ta rääkis Areopaagil kreeka filosoofidega, ei viidanud ta otseselt pühakirjale. (Ap. t. 17:2, 3, 22–31.) Kui meie kohtame inimest, kes ei pea Piiblit usaldusväärseks, võib samuti olla parem Piiblit otseselt mitte mainida. Kui inimene tunneks end ebamugavalt, kui teised näeksid teda koos sinuga Piiblit lugemas, püüa näidata talle piiblitekste näiteks nutiseadmest.

7. Mida meil võib olla tarvis teha, et võtta Paulusest eeskuju? (Vt 1. Korintlastele 9:20–23.)

⁷ Püüa inimesi mõista ja kuula neid. Meil tuleb püüda mõista, millised tegurid on mõjutanud inimeste mõttemaailma. (Õpet. 20:5.) Mõelgem veel kord Paulusele. Ta kasvas üles juudi kogukonnas. Kindlasti ei kuulutanud ta mittejuutidele samamoodi nagu juutidele, sest mittejuudid teadsid Jehoovast ja pühakirjast vähe või mitte midagi. Meil võib olla tarvis teha veidi uurimistööd või pidada nõu mõne kogenud kuulutajaga, et võiksime paremini mõista inimesi oma territooriumil. (Loe 1. Korintlastele 9:20–23.)

8. Mis on üks võimalus piibliteemalist vestlust alustada?

⁸ Meie eesmärk on leida Piibli sõnumi väärilisi. (Matt. 10:11.) Selleks tuleb meil küsida inimeste arvamust ja seejärel neid hoolega kuulata. Üks vend Inglismaalt küsib inimestelt näiteks, mis teeb abielu õnnelikuks, kust leida nõuandeid laste kasvatamiseks või kuidas toimida siis, kui meid on koheldud ülekohtuselt. Pärast nende ärakuulamist küsib ta: „Mis te arvate sellest nõuandest, mis pandi kirja ligi kaks tuhat aastat tagasi?” Mainimata sõna „Piibel”, näitab ta seejärel neile oma telefonist mõnda hoolikalt valitud salmi.

PUUDUTA INIMESE SÜDANT

9. Kuidas alustada vestlust kellegagi, kes ei räägi Jumalast meelsasti?

⁹ Meil võib õnnestuda puudutada selliste inimeste südant, kes ei räägi Jumalast meelsasti, kui vestleme nendega millestki, mis neid huvitab. Näiteks on paljud lummatud loodusest. Me võime öelda midagi sellist: „Paljud asjad on leiutatud tänu sellele, et teadlased on võtnud malli loodusest. Näiteks mikrofonide valmistajad uurivad kõrvu ning kaamerate valmistajad silmi. Mida teie arvate: kas loodus meie ümber tekkis evolutsiooni teel, kas keegi on selle loonud või sai see alguse muud moodi?” Pärast ärakuulamist võime lisada: „Kui insenerid uurivad kõrvade ja silmade ehitust, siis võib tekkida küsimus, kellelt nad õpivad. Minu meelest on üks vana aja poeet huvitavalt öelnud: „Kas tema, kes on teinud kõrva, ei kuule? Kas tema, kes on valmistanud silma, ei näe? ... Tema jagab inimestele teadmisi.” Mõned teadlased on jõudnud samasugusele järeldusele.” (Laul 94:9, 10.) Seepeale võime näidata inimesele saidilt jw.org^® mõnda videot sarjast „Mida arvata elu päritolust?”. (Vaata VÄLJAANDED > VIDEOD > INTERVJUUD JA KOGEMUSED.) Teine võimalus on pakkuda neile brošüüri „Kas elu on loodud?” või „Elu päritolu. Viis vältimatut küsimust”.

10. Mismoodi veel me võiksime alustada vestlust kellegagi, kes ei soovi eriti Jumalast rääkida?

¹⁰ Enamik inimesi soovib paremat tulevikku. Kuid paljud kardavad, et maakera hävib või muutub elamiskõlbmatuks. Ühe Norra ringkonnaülevaataja sõnul on inimesed, kes ei soovi eriti rääkida Jumalast, tihti valmis vestlema maailma olukorrast. Pärast tervitamist ütleb ta: „Mis teie arvate, kas tulevikus läheb maailma olukord paremaks? Kas tasub loota poliitikutele, teadlastele või kellelegi teisele?” Pärast seda, kui ta on inimest tähelepanelikult kuulanud, loeb või tsiteerib ta mõnda piiblisalmi, mis räägib meeldivast tulevikust. Osale inimestele pakub huvi Piibli tõotus, et maakera ei hävi kunagi ja et head inimesed saavad elada sellel igavesti. (Laul 37:29; Kog. 1:4.)

11. a) Miks on hea katsetada vestluse alustamiseks erisuguseid viise? b) Kuidas me saame teksti Roomlastele 1:14–16 järgi Paulust eeskujuks võtta?

¹¹ Oleks hea katsetada erisuguseid viise, kuidas inimestega juttu teha. Miks? Sest iga inimene on erinev. See, mis meeldib ühele, ei pruugi meeldida teisele. Mõni on valmis kohe rääkima Jumalast ja Piiblist, teistega on parem alustada mingil muul teemal. Igal juhul tuleks meil püüda rääkida kõiksuguste inimestega. (Loe Roomlastele 1:14–16.) Loomulikult on tähtis meeles hoida, et siiraste inimeste südames paneb tõe kasvama Jumal. (1. Kor. 3:6, 7.)

KUIDAS KUULUTADA AASIALASTELE

12. Kuidas puudutada selliste Aasiast pärit inimeste südant, kes pole mõelnud Looja olemasolu võimalikkusele?

¹² Paljud kuulutajad üle kogu maailma kohtavad Aasia inimesi, kellest mõned on pärit maadest, kus usuline tegevus on tõkestatud. Mitmes Aasia riigis pole suur osa inimesi kunagi tõsiselt mõelnud Looja olemasolu võimalikkusele. Uudishimulikumad võivad olla nõus Piiblit uurima, kui neile tehakse otsene pakkumine, kuid teised võivad esialgu olla uute ideede suhtes kõhklevad. Kuidas puudutada nende südant? Mõned kogenud kuulutajad on leidnud, et hea on hakata lihtsalt sõbralikult juttu ajama, olla osavõtlik ja siis sobival võimalusel rääkida, kuidas nende enda elu paranes, kui nad hakkasid juhinduma mingist Piibli põhimõttest.

13. Mis võib inimesi Piibli juures köita? (Vaata kaanepilti.)

¹³ Paljusid köidavad Piibli juures kõigepealt selle praktilised nõuanded. (Kog. 7:12.) Üks õde, kes kuulutab New Yorgis hiinlastele, ütleb: „Ma püüan tunda nende vastu huvi ja neid kuulata. Kui saan teada, et nad on äsja riiki saabunud, küsin vahel: „Kuidas teil siinse eluga kohanemine läheb? Kas olete leidnud tööd? Kas kohalikud kohtlevad teid hästi?”” Mõnikord avaneb tal nii võimalus rääkida Piibli õpetustest. Näiteks võib see õde jätkata: „Mida on teie arvates vaja selleks, et teistega hästi läbi saada? Kas võin teile näidata ühe mõttetera Piiblist? See kõlab: „Tüli alustamine on kui paisu tagant vee vallapäästmine. Lahku enne, kui puhkeb riid.” Kas see nõuanne võiks aidata meil teistega häid suhteid hoida?” (Õpet. 17:14.) Niisuguste vestlusega saab kindlaks teha, milliste inimeste juurde võiks uuesti minna.

14. Kuidas arutleb üks vend Aasias inimestega, kes ei usu Jumalat?

¹⁴ Mida me võime öelda neile, kes ütlevad, et nad ei usu Jumalat? Üks vend, kes on Aasias kuulutanud paljudele uskmatutele, selgitab: „Kui keegi ütleb siin, et ta ei usu jumalat, siis harilikult mõtleb ta seda, et ta ei usu jumalaid, keda üldiselt siinkandis kummardatakse. Tavaliselt sõnan, et enamik jumalaid on tõepoolest inimeste välja mõeldud ning neid pole päriselt olemas. Loen neile tihti ette teksti Jeremija 16:20, kus öeldakse: „Kas saab inimene valmistada endale jumalaid? Need pole ju tegelikult jumalad.” Seejärel küsin: „Kuidas eristada tõelist jumalat väljamõeldud jumalatest?” Ma kuulan tähelepanelikult ning loen siis teksti Jesaja 41:23: „Rääkige meile, mis juhtub tulevikus, et me mõistaksime, et te olete jumalad.” Seepeale toon neile näite selle kohta, kuidas Jehoova on tulevikku ennustanud.”

15. Mida me võime õppida ühelt Ida-Aasias teenivalt vennalt?

¹⁵ Kuidas teeb korduskülastusi üks vend Ida-Aasias? Ta jutustab: „Toon huvilistele näiteid Piibli tarkadest nõuannetest, täitunud prohvetiennustustest ning universumis kehtivatest loodusseadustest. Seejärel juhin nende tähelepanu sellele, kuidas see kõik osutab elava ja targa Looja olemasolule. Kui inimene möönab, et Jumal võib olemas olla, näitan talle, mida ütleb Piibel Jehoova kohta.”

16. Miks on piibliõpilastel tarvis usku Jumalasse ja usaldust Piibli vastu ning kuidas me saame neid aidata? (Vt Heebrealastele 11:6.)

¹⁶ Kui me uurime Piiblit inimestega, kellel on mittereligioosne taust, tuleb meil pidevalt aidata tugevdada nende usku Jumala olemasolusse. (Loe Heebrealastele 11:6.) Samuti on meil vaja kasvatada nende usaldust Piibli vastu. Selleks võib olla tarvis mõnda mõtet mitu korda korrata. Igal uurimiskorral võib olla vaja käsitleda tõendeid selle kohta, et Piibel on Jumala sõna. Ehk saab lühidalt rääkida mõnest täitunud prohvetiennustusest, praktilisest nõuandest või Piibli teaduslikust ja ajaloolisest täpsusest.

17. Kuidas võib inimesi mõjutada meie armastus?

¹⁷ Me aitame inimestel saada Kristuse jüngriteks, kui oleme nende vastu armastavad, ükskõik kas nad on usklikud või mitte. (1. Kor. 13:1.) Neid õpetades on meie eesmärk näidata, et Jumal armastab meid kõiki ja soovib, et meie armastaksime teda. Igal aastal läheb ristimisele tuhandeid inimesi, kes ei olnud varem usuasjadest eriti või üldse huvitatud. Nad astuvad selle sammu, sest nad on hakanud Jumalat armastama. Seega ole positiivne. Ilmuta armastust ja huvi kõiksuguste inimeste vastu. Kuula neid ja püüa neid mõista. Õpeta neid oma eeskujuga olema Kristuse jüngrid.