Küsimuste kast

◼ Mida peab tegema avaliku koosoleku juhataja?

Avaliku koosoleku juhataja ülesanne on luua saalis soe ja sundimatu õhkkond ning jälgida seda, et programmiosade üleminek oleks sujuv. Et selle ülesandega toime tulla, peaks ta eelnevalt valmis mõtlema, mida ta tahab öelda. Tähtis on rääkida lühidalt. Avaliku koosoleku juhataja peaks olema määratud varakult ning tavaliselt peaks selleks olema kas kogudusevanem või teenistusabiline. Pärast mõningaid tervitussõnu innustab ta kogudust laulma ühiselt Jehoovale kiituslaulu, millele järgneb palve. Tavaliselt on kohane, et koosoleku juhataja ise esitab palve, kuid selle võib esitada ka keegi teine vend, eelistatavalt see, kellele on sellest eelnevalt teatatud. Seejärel teatab juhataja kõne pealkirja ja tutvustab kõnelejat. Kui tegemist on külaliskõnelejaga, võib juhataja soovi korral teada anda ka koguduse nime, kust kõneleja on tulnud. Seda, milliseid kohustusi kõneleja koguduses täidab või kui kaua ta räägib, pole tarvis mainida. Peaasi on see, et kõne teema oleks arusaadavalt väljendatud, nii et kuulajaskond seda selgelt mõistaks. Need kommentaarid peaksid olema väga lühidad.

Ka pärast kõnet peaksid juhataja kommentaarid olema väga lühidad. Ta võib teatada järgmise nädala kõne teema ja kutsuda kõiki seda kuulama. Kuna kõnele järgneb ”Vahitorni” uurimine, võib ta teatada teema, mida uuritakse, ning innustada kõiki kohale jääma ja selles osalema.

Kui juhataja esitab oma mõtted lühidalt ja asjalikult, ei tõmba ta tähelepanu ära kõnepidaja sissejuhatuselt või lõppsõnalt ega korda neid. Kuulajaskond kuuleb seda, mida ta tuli kuulama — kõnepidaja ettekannet —, ning juhataja ei venita koosolekut pikemaks.