Mis on sinul kombeks?
1 Kristlikud koosolekud on meie jaoks Jehoova kummardamise oluline osa. Apostel Paulus soovitas tungivalt meil mitte maha jätta oma koguduse kooskäimisi, „nõnda nagu mõnel on kombeks”. — Heebr. 10:25; meie kursiiv.
2 Kas sinul on samasugused tunded kristlikel koosolekutel vendadega läbikäimise suhtes? Mis on sinul seoses sellega kombeks? Kas sa käid regulaarselt kõigil koosolekutel, kaasa arvatud koguduse raamatu-uurimine? Või leiad sa, et sul on kombeks jätta koosolekuid vahele? Milline koht on koosolekutel sinu elus? Kas sa julgustad teisi regulaarselt koosolekutel viibima? Kas sa oled ergutanud Mälestusõhtul viibijaid regulaarselt koosolekutel käima?
3 Meie päevakavast hoolimata ei saa Pauluse nõuannet alahinnata. Kuigi on mõistetav, et aeg-ajalt tuleb kristlasel ehk puududa koosolekult halva tervise või teiste temast sõltumatute asjaolude tõttu, kindlasti ei peaks see talle kombeks saama. (Rooml. 2:21) Kuna kristlasel on nii palju kohustusi, mille eest tuleb hoolitseda, ja nende hulka võib kuuluda ka mitmesugune teokraatlik tegevus, tuleb kristlasel kindlaks teha, mis on tähtsamad asjad. (Fil. 1:10, NW) Kristlase jaoks kuuluvad tähtsamate asjade hulka koosolekud ja need on olulised meie vaimseks heaoluks.
4 Julgustage üksteist: Kui Paulus kirjutas roomlastele, ütles ta, et igatseb neid näha. Miks? Et jagada vaimulikku andi nende „kinnituseks”. (Rooml. 1:11) Ta tundis, et läbikäimine on tähtis, jah, vajalik, sest edasi ütles ta: „Et me . . . vastastikku ergutaksime üksteist.” (Rooml. 1:12) Isegi Paulus, kes oli apostel, tunnustas, et ta vajab julgustust kristliku läbikäimise kaudu.
5 Samamoodi peaksime meie oma koosolekutel üksteist õhutama armastusele ja headele tegudele. Sõbralik naeratus ja soe tervitus võib teistele head mõju avaldada. Ülesehitavad kommentaarid, hästi ettevalmistatud programmiosad, teiste vaimse edenemise nägemine ja lihtsalt vendade-õdede keskel koosolekul olemine võib olla väga julgustav. Isegi kui me oleme päeva lõpus väsinud, leiame tavaliselt, et peale koosolekul käimist tunneme end palju paremini. Kristlik sõprus ja armastus, mida vennad meie suhtes väljendavad, julgustab meid ’jooksma kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist’. (Heebr. 12:1) Kui kuulame tähelepanelikult Jumala Sõna, võime olla ette valmistatud oma lootuse avalikust kuulutamisest kindlalt ja kõikumatult kinnihoidmiseks. Tõepoolest, koosolekutel viibimisest tuleneb rikkalikke õnnistusi.
6 Rohkem kui kunagi varem peame me nüüd hoidma tugevalt kinni oma usust ja õhutama teisi armastusele ja headele tegudele. Me ei taha võtta endale kombeks või harjumuseks jätta maha kooskäimised. Me peaksime tegema kohusetundlikult pingutusi teiste, kaasa arvatud Mälestusõhtul juuresviibijate julgustamiseks ja aitamiseks, nii et nad oleksid regulaarselt koosolekutel ja võtaksid osa eelseisvast piirkonnakonvendist. Selliselt ilmutame armastust teiste vastu, ja kristlike koosolekute hindamist.