Räägi julgelt
1 Viimastel aastatel on mõnede piirkondade kuulutajad leidnud, et on järjest raskem rääkida inimestega nende kodus. Paljud teatavad, et käinud oma territooriumil majast majja, pole nad rohkem kui pooli inimesi kodunt leidnud. Selle tõttu on suur osa kasutatud ajast osutunud viljatuks.
2 Mõni aeg tagasi olid paljud inimesed kodus pühapäeval, mida peeti üldiselt puhkepäevaks. Tavad on muutunud. Tänapäeval on tavaline, et inimesed käivad tööl, perekonna vajaduste eest hoolitsemiseks sisseoste tegemas või meelt lahutamas, mistõttu nad viibivad vähem aega kodus. Seega pole nüüd isegi pühapäeval enam lihtne majast majja käies inimesi kodunt leida.
3 Kui inimesed pole kodus, tähendab see ilmselt seda, et nad on kuskil mujal. Kuna meie eesmärk on inimestega vestelda, miks mitte rääkida nendega, keda me kohtame kas tänaval, turul või töökohas? Paulusel oli tavaks pöörduda nende poole, „keda ta kohtas”, ning neile kuulutada (Ap. t. 17:17). Selline kuulutustöövorm oli tulemusrikas tol ajal ning on seda ka tänapäeval.
4 Kui me käime majast majja, kohtame harilikult inimesi, kes kõnnivad meist juhuslikult mööda või ehk ootavad kedagi. Ilusa ilmaga istuvad nad võib-olla pargipingil või parandavad või pesevad autot. Vestluse alustamiseks polegi ehk tarvis muud kui lahkelt naeratada ja neid sõbralikult tervitada. Kui nad elavad läheduses, võiksime isegi mainida, et tõenäoliselt ei õnnestunud meil neid kodust kätte saada ning seepärast oleme rõõmsad võimaluse üle nendega nüüd vestelda. Paljud, kes on võtnud endas julguse kokku, on tänu sellele saanud rõõmurikkaid tasutoovaid kogemusi.
5 Julgus toob tulemusi. Üks vend jutustas, et ta pöördub inimeste poole, kes seisavad, ootavad bussi, jalutavad aeglaselt või istuvad autos. Ta pöördub inimeste poole lahke naeratuse ja rõõmsa tooniga, käitudes kui sõbralik kaasinimene, kes tahab lihtsalt juttu ajada. Sel teel pole ta mitte üksnes levitanud palju kirjandust, vaid alustanud ka mitmeid piibliuurimisi.
6 Kui üks vend ja tema abikaasa üheskoos ukselt uksele käisid, tuli neile tee peal vastu üks naine, kes kandis suurt kotti toiduainetega. Nad alustasid vestlust, avaldades tunnustust selle eest, kui hoolikalt ta oma perekonna vajaduste eest hoolitseb. „Aga kes suudab kanda hoolt kogu inimkonna vajaduste eest?” küsisid nad. See sütitas naises huvi. Lühikese vestluse tulemusena kutsus naine neid endale külla ning alustati piibliuurimist.
7 Niisiis, kui sa järgmisel korral kas pühapäeval või mõnel teisel nädalapäeval ukselt uksele kuulutad ja leiad, et inimesi pole kodus, miks mitte võtta julgus kokku ja rääkida nende inimestega, keda sa kohtad kas siis tänaval või kuskil mujal? (1. Tess. 2:2.) Nii võib sinu teenistus osutuda viljakamaks ning rõõmurikkamaks.