Kuuluta kõikjal, kus on inimesi
1 Kuna apostel Paulus mõistis, milline osa oli tema teenistuses Jumala vaimul, ütles ta järgmised sõnad: „Jumal laskis kasvada.” Samuti tunnistas ta: „Me oleme Jumala kaastöölised” (1. Kor. 3:5—9). See on imepärane eesõigus. Kuidas me saame avalikult näidata, et hindame eesõigust olla Jumala kaastöölised? Rääkides head sõnumit kõigile, keda me kohtame nii majast majja teenistuses kui ka igal pool mujal.
2 Meile on antud käsk inimesi ’jüngriteks teha’ (Matt. 28:19). Kui me räägime teenistuses olles vaid vähestega, võime kergesti väsida ja tunda, et me pole suurt midagi korda saatnud. Kõige rohkem aga tunneme teenistusest rõõmu siis, kui kohtume ja vestleme paljude inimestega. See ei pruugi aga sugugi kerge olla, kuna meil on vaja mõningast algatusvõimet, et minna just sinna, kus on inimesed, ja seal nendega vestlust alustada.
3 Praktilisi näiteid. Me võime rääkida inimestega turgudel, parkides, teeäärsetes puhkekohtades ja jaamahoonetes. Kas sa oled valmistunud andma tunnistust ühissõidukis? Kaks tunnistajat, kes sõitsid põlluteenistuskoosolekule rahvast täis bussis, vestlesid omavahel „Tundmise” raamatus olevast pildist, millel kujutatakse paradiisi, ja sellest, mida Jumal on lubanud tulevikus teha. Nagu nad lootsidki, kuulas nende juttu pealt üks lähedal seisnud noormees, kellele kuuldu muljet avaldas. Enne bussist väljumist võttis ta vastu raamatu ning palus, et keegi teda külastaks.
4 Paljud kuulutajad on leidnud rõõmu eraviisilisest kuulutustööst. Üks õde läks ühel pärastlõunal kohalikku kaubanduskeskusesse ja rääkis seal inimestega, kes olid oma sisseostud juba teinud, kuid kellel ei paistnud kuhugile kiiret olevat. Ta levitas ära kogu kirjanduse, mis tal kotis oli. Üks autos ootav mees oli väga rõõmus, et sai sellelt õelt ajakirju. Ta oli varemalt käinud koosolekutel ning nüüd puhus see jutuajamine tema huvi uuesti lõkkele.
5 On suur eesõigus ülistada Jehoova nime. Kui me oleme kuulutustöös innukad, saame näidata, et mõistame, miks Jumal meile oma ärateenimata armu osutab. Kuna nüüd on inimeste aitamiseks „hästi soodus aeg”, siis mingem kõikjale, kus iganes nad ka ei viibiks, ja kuulutagem neile Jehoova „päästepäeva” (2. Kor. 6:1, 2).