Isanda vara eest hoolitsemine

¹ Piibli aegadel teenis majapidaja väga vastutusrikkal positsioonil. Aabraham tegi oma majapidajale ülesandeks leida oma pojale Iisakile naine (1. Moos. 24:1—4). Nii lasus majapidajal vastutus hoolitseda selle eest, et Aabrahami sugupuu ei katkeks. Milline suur vastutus! Pole siis ime, et apostel Paulus ütles: ”Majapidajalt nõutakse .., et igaüks leitaks ustav olevat”! (1. Kor. 4:2.)

Kristlik majapidamine

² Piiblis räägitakse mõningatest kristliku teenistuse valdkondadest kui majapidamisest. Näiteks rääkis apostel Paulus efeslastele ”Jumala armu majapidamisest, mis minu kätte on antud teie heaks” (Efesl. 3:2; Kol. 1:25, UM). Ta suhtus oma ülesandesse kuulutada rahvastele head sõnumit kui majapidamistöösse, mille eest tal tuleb ustavalt hoolt kanda (Ap. t. 9:15; 22:21). Apostel Peetrus kirjutas oma võitud vendadele: ”Olge külalislahked üksteise vastu ilma nurisemata. Teenigu igaüks teist selle andega, mille ta on saanud, kui Jumala mõnesuguse armu head majapidajad” (1. Peetr. 4:9, 10; Heebr. 13:16). Kogu esimese sajandi kristlaste materiaalne omand oli saadud tänu Jehoova ärateenimata armule. Seepärast olid nad nende asjade majapidajad ning pidid neid kasutama kristlikult.

³ Tänapäeval on Jehoova tunnistajatel samasugune hoiak. Nad on pühendunud Jehoova Jumalale ning vaatavad kõigele, mis neil on — elu, kehaline jõud, materiaalne vara —, kui ”Jumala mõnesuguse armu” viljadele. Heade majapidajatena tunnevad nad, et kannavad Jehoova ees vastutust, kuidas nad kõike seda kasutavad. Peale selle on neile antud teada hea sõnum. Ka see on nende hoolde usaldatud vara, mida nad tahavad kasutada parimal võimalikul viisil: selleks, et ülistada Jehoova nime ja aidata teistelgi tõde tundma õppida (Matt. 28:19, 20; 1. Tim. 2:3, 4; 2. Tim. 1:13, 14).

⁴ Kuidas Jehoova tunnistajad oma majapidajakohustusi täidavad? Aastaaruandest ilmneb, et ainuüksi eelmisel aastal kuulutasid nad ”kuningriigi evangeeliumi” enam kui miljard tundi ning viisid huvitatutega läbi rohkem kui 4500000 kodust piibliuurimist (Matt. 24:14). Samuti näitasid nende kui Jehoova majapidajate ustavust nende heldekäelised annetused ülemaailmse töö ja kohalike kuningriigisaalide heaks, külalislahkus, mida nad osutasid reisivatele ülevaatajatele ja teistele, ning nende erakordne lahkus abivajajate, näiteks relvakonfliktide tõttu kannatanute vastu. Tervikuna hoolitsevad tõelised kristlased Isanda vara eest hästi.

”Ustav ja mõistlik majapidaja”

⁵ Ent majapidamisest ei räägita üksnes üksikisikute, vaid ka organisatsiooni puhul. Jeesus nimetas maapealset võitud kristlaste kogudust ”ustavaks ja mõistlikuks majapidajaks” (Luuka 12:42). Selle ’ustava majapidaja’ ülesanne on jagada ”moona” ning juhtida rahvusvahelist hea sõnumi kuulutamist (Ilm. 12:17, UM). Seoses sellega on Jumal andnud ustavale majapidajaklassile vastutuse hoolitseda õigesti nii selle materiaalsete kui ka vaimsete ’talentide’ eest (Matt. 25:15). ’Ustava majapidaja’ eeskujul teevad kõik harubürood oma parima, et kasutada kõiki rahalisi annetusi vastutustundeliselt, selleks et edendada Kuningriigi huvisid. Kõik taolised annetused on tehtud usaldusest ning ”ustav ja mõistlik majapidaja” peab hoolitsema selle eest, et neid kasutataks õigel eesmärgil, targasti, säästlikult ja tulemusrikkalt.

⁶ Seda, et annetusi on targasti kasutatud, tõendab näiteks see, kuidas on 20. sajandil suurenenud Jehoova tunnistajate trükitegevus. Piiblite ning piiblilise kirjanduse — ajakirjade, raamatute, brošüüride, traktaatide ja ”Kuningriigi sõnumite” — levitamine on neil ”viimseil päevil” etendanud hea sõnumi levitamises väga olulist rolli (Mark. 13:10; 2. Tim. 3:1). Ajakiri ”Vahitorn” on olnud põhivahendiks, mille kaudu on antud ’õigel ajal rooga’ ”Jumala kodakondsetele” ja nende kaaslastele, ”teiste lammaste” hulka kuuluvale ”suurele hulgale rahvale” (Matt. 24:45; Efesl. 2:19; Joh. 10:16; Ilm. 7:9).

⁷ Alguses valmistati Jehoova tunnistajate kirjandust eranditult kommertstrükikodades. Ent 1920-ndatel aastatel jõuti järeldusele, et Jehoova tunnistajatel oleks praktilisem ja vaimses mõttes kasulikum ise kirjandust trükkida. Väikest viisi tehti trükitööga algust aastal 1920 New Yorgis Brooklynis, kus see järk-järgult kasvas, kuni muutus väga mahukaks. Aastal 1967 võtsid trükikojad enda alla neli kvartalit. Ka teistes maades oli trükitööga algust tehtud, kuid enamikus neist katkes see Teise maailmasõja tõttu.

⁸ Kui palju Ühendriikides trükkimine ka ei kasvanud, ei suutnud see kunagi terve maailma vajadusi rahuldada. Seetõttu hakati pärast sõda, või mõnel pool juba varem, trükkima kirjandust ka paljudes teistes riikides — Inglismaal, Kanadas, Kreekas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Lääne-Saksamaal, Šveitsis, Taanis. 1970-ndate aastate alguseks olid lisandunud loetellu Austraalia, Brasiilia, Filipiinid, Ghana, Jaapan, Nigeeria ja Soome. Mõningates neist trükiti ka raamatuid. 1970-ndate aastate algupoolel õpetati trükikunsti Gileadi misjonäridele, kes saadeti mõningatesse neist maadest, et aidata kohalikel vendadel trükitööd teha.

⁹ Maade arv, kus trükiti ajakirju, muudkui kasvas ning 1980-ndatel aastatel jõuti nii kaugele, et ajakirju trükiti 51 riigis.a Kui hästi küll kasutati seega Isanda vara! Kas pole võimas tõend Kuningriigi töö kasvust! Ja kui veenev kinnitus heldekäelisusest, mida ilmutasid miljonid Jehoova tunnistajad, kes ”austa[sid] Jehoovat oma varandusega”! (Õpet. 3:9.) Nad tõendasid, et nad on head majapidajad ning hoolitsevad hästi selle eest, millega Jehoova oli neid mitmel moel õnnistanud.

Rõhuasetus muutub

¹⁰ Kuna 1970-ndatel aastatel ja 1980-ndate aastate alguses tehti trükinduses suuri edusamme, hakkasid ka Jehoova tunnistajad kasutama uuemat tehnoloogiat. Seni olid nad kasutanud tavapärast kõrgtrükki. Nüüd mindi tasapisi üle moodsamale ofsettrükile. Mida sellega saavutati? Kui vanade kõrgtrükimasinatega oli võimalik trükkida vaid kahevärvilisi pilte (must pluss mingi muu värv), siis ofsettrükk võimaldab valmistada kauneid neljavärvitrükis illustratsioonidega väljaandeid. Lisaks sellele muutis arvutustehnika areng täielikult trükieelset töökäiku. Jehoova tunnistajad töötasid välja mitmekeelse elektroonilise fotoladumissüsteemi MEPS — arvutisüsteemi, mis nüüdseks võimaldab trükkida kirjandust enam kui 370 keeles. Mitte ükski kommertsprogramm ei ole võrreldav MEPS-iga keelte arvu poolest, milles sellega on võimalik teksti töödelda.

¹¹ Tänu MEPS-ile ning muudele arvutustehnika-alastele leiutistele, näiteks elektronpostile, oli võimalik astuda veel üks suur samm andmaks rooga õigel ajal. Kui kasutati vanemat tehnoloogiat, ilmus mitteingliskeelsetes ajakirjades mitme kuu või isegi aasta võrra vanem informatsioon kui ingliskeelsetes ajakirjades. Nüüd aga ilmub ”Vahitorn” 115 ning ”Ärgake!” 62 keeles ühel ja samal ajal. Seega uurib kogu maailmas üle 95 protsendi nendest, kes käivad iganädalasel ”Vahitorni”-uurimisel, ühel ja samal ajal ühte ja sedasama artiklit. Kas pole see suurepärane õnnistus! Kahtlemata kasutati Isanda vara õigesti, kui investeeriti kogu sellesse uude tehnikasse!

Organisatsiooni erisugused vajadused

¹² Nende uute süsteemide tõttu muutusid Jehoova tunnistajate organisatsiooni vajadused seoses ülemaailmse trükitegevusega. Rullofsettrükimasinad on tunduvalt kiiremad kui endised kõrgtrükimasinad, ent nad on ka tunduvalt kallimad. Arvutisüsteemid, mille abil tehakse ettevalmistustöid, nagu kirjutamine, tõlkimine, kujundus ja graafika, pakuvad küll varasemast palju rohkem võimalusi, ent on sealjuures ka kulukamad. Peagi sai selgeks, et enam ei ole majanduslikult otstarbekas trükkida ajakirju 51 riigis. Seepärast võttis ’ustav majapidaja’ 1990-ndatel aastatel olukorra uuesti vaatluse alla. Milleni see viis?

¹³ Arvestused näitasid, et Jehoova tunnistajate ja nende kaaslaste annetatud ”varandust” saaks kasutada paremini, kui trükitöid koondataks. Seetõttu hakati tasahilju vähendama nende harubüroode arvu, kus trükitakse kirjandust. Saksamaal trükitakse nüüd ajakirju ja muud kirjandust paljude Ida- ja Lääne-Euroopa riikide tarbeks, kellest mõned olid varem ise trükkimise eest hoolitsenud. Itaalia varustab ajakirjade ja muu kirjandusega mõningaid Aafrika maid ning Kagu-Euroopat, sealhulgas Kreekat ja Albaaniat. Aafrikas trükitakse nüüd ajakirju üksnes Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Nigeerias. Sarnased muutused on leidnud aset kogu maailmas.

Asjaolud, millega tuleb arvestada

¹⁴ Juuliks 1998 lõpetatakse ajakirjade trükkimine mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Austrias, Hollandis, Kreekas, Prantsusmaal, Šveitsis, Taanis. Edaspidi jääb Euroopas trükkimine Hispaania, Itaalia, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Suurbritannia kanda. See korraldus aitab vältida tarbetuid kulutusi ning kasutada paremini ülemaailmse töö heaks tehtud annetusi. Mille põhjal otsustati, millistes riikides jätkatakse trükkimist ja millistes mitte? Kuna ’ustav majapidaja’ peab hoolitsema Isanda vara eest targasti, kaalus ta hoolega, kuivõrd praktiline oleks kusagil kirjandust trükkida.

¹⁵ Peamine põhjus, miks mõningates riikides trükkimine lõpetati ja viidi üle teistesse maadesse, oli selle toimimisviisi praktilisus. See, et ühes riigis trükitakse kirjandust mitme maa tarvis, on otstarbekam ning võimaldab kasutada paremini kalleid seadmeid. Nüüd trükitakse kirjandust seal, kus see on odavam, kus on saada materjale ja kus on head laoruumid ning hea postiühendus. Sel viisil kasutatakse Isanda vara õigesti. Muidugi mõista ei tähenda see, et mingil maal ei trükita enam kirjandust, seda, et seal ei oleks vaja enam kuulutustööd teha. Seal on ka edaspidi hulgaliselt trükiseid ning nendel maadel elavad sajad tuhanded Jehoova tunnistajad kuulutavad ka edaspidi kaasinimestele innukalt ”rõõmusõnumit rahust” (Efesl. 2:17, EP 97). Kuid sellest ümberkorraldusest on ka muud kasu olnud.

¹⁶ Näiteks saadeti enamik moodsaid trükipresse, mida kasutati Hollandis, Kreekas, Šveitsis ja Taanis, Filipiinidele ja Nigeeriasse. Euroopa maade vilunud operaatorid võtsid vastu kutse minna ühes trükipressidega ning õpetada kohalikele operaatoritele, kuidas neid kasutada. Tänu sellele saavad need maad nüüd samasuguseid heakvaliteedilisi ajakirju nagu teisedki.

¹⁷ Mõtle veel ühele eelisele: nüüd kannavad ajakirjade trükikulusid need vähesed maad, kus neid trükitakse. Tänu sellele saab maades, kus trükkimine on lõpetatud, kasutada raha muuks tarbeks, näiteks selleks, et ehitada kuningriigisaale ja aidata hoolitseda nende vendade vajaduste eest, kes elavad vaesemates riikides. Nii võimaldab hoolas Isanda varaga ümberkäimine rakendada rahvusvahelises ulatuses paremini Pauluse sõnu korintlastele: ”Sest ei ole vaja, et mis teistele on kergenduseks, teile oleks koormaks, vaid tasakaalustuseks nende puudusele olgu see, mida teil praegusel ajal on ülearu .. ja nõnda sünniks tasakaal” (2. Kor. 8:13, 14).

¹⁸ Taolised muudatused ühendavad kõigis maailma paigus elavaid Jehoova tunnistajaid tugevamini kui kunagi varem. Ehkki varem trükiti ka Taanis ajakirju, ei tee sealsed tunnistajad probleemi sellest, et nüüd trükitakse nende ajakirjad Saksamaal. Nad on Saksa vendadele tänulikud nende teenistuse eest. Kas Saksamaa Jehoova tunnistajad on nördinud, et nende annetusi kasutatakse selleks, et valmistada piiblilist kirjandust Taani jaoks — või ka Ukraina, Venemaa ja teiste maade jaoks? Muidugi mitte! Nad on rõõmsad, et nüüd saab nendel maadel elavate vendade annetusi kasutada teistel olulistel eesmärkidel.

Vara eest hoolitsemine

¹⁹ Igal pool maailmas on kõigis Jehoova tunnistajate kuningriigisaalides annetuskast sildiga ”Annetused Ühingu ülemaailmse töö heaks (Matteuse 24:14)”. Nendesse kastidesse pandud vabatahtlikke annetusi saab kasutada kõikjal, kus neid parasjagu vajatakse. Seda, kuidas neid annetusi kasutatakse, otsustab ’ustav majapidaja’ ja kohalik harubüroo. Nii võidakse seal, kus seadused seda lubavad, kasutada ühes riigis annetuskasti pandud raha selleks, et toetada Jehoova tunnistajate tegevust mõnes teises, kas või tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvas riigis. Mõningatel maadel on kasutatud annetusi selleks, et anda hädaabi kaasusklikele, kes kannatavad näiteks orkaanide, tornaadode, maavärinate ja kodusõdade tõttu. Samuti peetakse nende annetustega ülal enam kui 200 riigis teenivaid misjonäre.

²⁰ Enamasti räägitakse Jehoova tunnistajate kogudustes rahaasjadest vaid üks kord kuus — ja seda kõigest mõned minutid. Ei kuningriigisaalides ega konventidel anta käest kätte korjanduskarpe. Ka ei saadeta üksikisikutele kirju, milles mangutaks annetusi. Mingeid maksukogujaid ei palgata. Tavaliselt ilmub ”Vahitornis” vaid üks kord aastas artikkel, mis selgitab, kuidas neil, kes seda soovivad, on võimalik ülemaailmse töö heaks Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingule annetusi teha. Ajakirjas ”Ärgake!” ei räägitagi korrapäraselt ühingu rahaasjadest. Kuidas on siis suudetud igal pool maailmas hiigelsuures ulatuses head sõnumit kuulutada, tarvilikke kuningriigisaale ehitada, täisajaliste eriteenijate eest hoolitseda ning puudustkannatavaid kristlasi abistada? Jehoova on imeliselt õnnistanud oma rahvast heldekäelisusega (2. Kor. 8:2, Piibli Raamat 1945). Me kasutame siinkohal võimalust tänada kõiki, kes on ”austa[nud] Jehoovat oma varandusega”. Nad võivad olla kindlad, et ’ustav majapidaja’ vaatab ka tulevikus Isanda vara järele. Me palvetame, et Jehoova õnnistaks jätkuvalt kõiki korraldusi, mida tehakse selleks, et laiendada ülemaailmset tööd.

[Allmärkus]