Küsimuste kast

◼ Kuidas võivad teenindajad aidata lapsevanematel hoolitseda selle eest, et nende lapsed käituksid koosolekutel korralikult?

Lapsed on loomult energilised ega ole harjunud pikka aega ühe koha peal istuma. Pärast koosolekut, kui seni vaoshoitud energia valla pääseb, kipuvad lapsed kuningriigisaalis või mujal koosolekupaikades, parkimisplatsidel või kõnniteel jooksma ja teisi lapsi taga ajama. Kuid on tõsi, mida ütleb üks õpetussõna: ”Omapead jäetud poiss teeb häbi oma emale” (Õpet. 29:15, EP 97).

Kurb tõdeda, kuid mõned meie vanemad vennad ja õed on saanud tõsiselt vigastada seetõttu, et lapsed on nad jalust maha jooksnud. See on põhjustanud asjatuid kannatusi, lisaks sellele tarbetuid kulutusi vanematele ja kogudusele. Nende endi ja teiste turvalisuse huvides ei tohiks lasta lastel joosta ja mängida ei kuningriigisaalis ega väljaspool seda.

Lapsevanematel lasub piibliline kohustus õpetada oma lapsi suhtuma meie kummardamispaikadesse kohase lugupidamisega (Kog. 4:17a). Meie kristlikel koosolekutel, kokkutulekutel ja konventidel on teenindajad määratud vaatama selle järele, et ’kõik sünniks viisakalt’ ja valitseks ”hea kord” (1. Kor. 14:40; Kol. 2:5). Nad peavad seda jälgima nii enne programmi, selle ajal kui järel, nii sees kui ka väljas. Kui laps jookseb või muutub üleannetuks, võib teenindaja lapse õrnalt peatada ja selgitada talle, miks nii ei ole sobiv käituda. Ka lapse vanematele peaks lahkelt sellest probleemist teada andma ja osutama vajadusele lapse järele vaadata. Lapsevanem peaks sellele vastavalt ka toimima.

On arusaadav, et imikud ja väikesed lapsed võivad aeg-ajalt nutta või muul moel segada koosolekut. Seepärast võivad teenindajad, kes tulevad kohale vähemalt 20 minutit enne programmi algust, paar saali viimast rida kinni panna lapsevanematele, kes saaksid istuda seal koos oma väikeste lastega. Teised peaksid nendega selles koostööd tegema ja need istekohad vabaks jätma.

Kui laps segab koosolekut, peaks lapsevanem midagi ette võtma. Kui vanem midagi ei tee ja segamine muutub häirivaks, peaks teenindaja lahkelt küsima, kas vanem ei tahaks lapsega saalist välja minna. Kui me kutsume koosolekutele huvitatuid, kellel on väikesed lapsed, peaksime istuma nende kõrval ja pakkuma oma abi, kui laps nutab või muul moel segab koosolekut.

See, kui näeme kuningriigisaalis igas vanuses lapsi ja nende head käitumist Jumala koguduses, toob meile rõõmu (1. Tim. 3:15). Kui lapsed austavad Jehoova kummardamise korraldust, toovad nad sellega talle au ning terve kogudus hindab neid.