Küsimuste kast

◼ Kes peaks esitama koguduse koosolekutel palve?

Koguduse ühispalvel on tähtis osa meie jumalakummardamises. Teiste esindamine Jehoova ees on hinnaline eesõigus ning vastutusrikas ülesanne. Selle tähtsust silmas pidades tuleb kogudusevanematel kasutada head vahetegemisvõimet, kui nad otsustavad, milline vend on kõlblik koosolekul palvet esitama. Ristitud vennad, kes kogudust palves esindavad, peavad olema küpsed kristlased, kes on koguduses heaks eeskujuks ning lugupeetud. Nende hardad ja aupaklikud palved peaksid ilmutama häid suhteid Jehoova Jumalaga. 1999. aasta 15. jaanuari ”Vahitorni” artikkel ”Tõstkem palves üles lojaalsed käed” tõstab esile tähtsaid põhimõtteid, mis on eriti kasulikud neile, kes esindavad kogudust ühispalves.

Kogudusevanemad ei tohiks lasta esitada palvet vennal, kelle käitumine on küsitav või kerglane. Samuti ei tohiks selleks määrata venda, kes kipub olema rahulolematu või kellel on kalduvus juhtida ühispalves tähelepanu omavahelistele erimeelsustele (1. Tim. 2:8). Kui ka teismeline vend on ristitud, tuleb kogudusevanematel otsustada, kas tal on piisavalt vaimset küpsust selleks, et palvetada koguduse nimel. (Ap. t. 16:1, 2.)

Vahetevahel, kui põlluteenistuskoosolekul ei ole kõlblikku venda, kes esindaks gruppi ühispalves, tuleb seda teha ristitud õel. Ta peab kandma sobivat peakatet. Kui tekib olukord, et kõlblik vend ei saa osaleda mingil põlluteenistuskoosolekul, peaksid kogudusevanemad määrama kõlbliku õe seda läbi viima.

Tavaliselt esitab avaliku koosoleku avapalve programmi juhataja. Kui on mitmeid kõlblikke vendi, võib teistel koguduse koosolekutel esitada avapalve vend, kes ei juhata sisse koosolekut, ning lõpupalve vend, kellel ei ole viimane programmiosa. Igal juhul peaks vennale, kes koguduse koosolekul palve esitab, olema teatatud sellest varem, nii et ta võiks ette mõelda, mida öelda. Siis saab ta esitada selge, arusaadava ja südamesttuleva palve, mis on kohane sellele koosolekule.

Sellised palved ei pea olema pikad. Kui vend esitab ühispalve, saadakse temast selgemini aru, kui ta seisab püsti ning räägib piisavalt tugeva häälega ja selgelt. See võimaldab kõigil kohalolijail palvet kuulda ning selle lõpus öelda: ”Aamen!” (1. Ajar. 16:36; 1. Kor. 14:16).