Kas sina pead vastu?
1 ”Mul ei ole suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tões käivat.” (3. Joh. 4.) Johannesele tõi oma vaimsete laste vastupidavus suurt rõõmu. Kui hea meel peab aga olema meie taevasel Isal näha miljoneid oma tulevasi lapsi ”tões käivat”! (Õpet. 23:15, 16; 27:11.)
2 Ehkki Jumala rahvas tervikuna jätkab visalt ja innukalt kristlikku tegevust, on mõned vähehaaval tempot maha võtnud. Kui nad alguses, tõde tundma õppides olidki energilised, siis aastate kuludes on neil saanud kombeks osaleda inimeste jüngriteks tegemise töös vaid vähesel määral ning harva.
3 Arusaadavalt on mõned tempot aeglustanud füüsiliste piirangute ja kõrge ea tõttu. Neid tuleb nende vastupidavuse eest kiita, sest nad teevad, mida suudavad. Ometi peaks igaüks, kes on pühendanud oma elu Jumalale, endalt küsima: ”Kas ma olen hakanud tegelema nii palju oma asjadega, et Kuningriigi huvidel on mu elus vaid vähetähtis roll? Kas ma olen muutunud mõnevõrra ”leigeks” või kas ma ikka veel ’võitlen’?” (Ilm. 3:15, 16; Luuka 13:24.) Mõtelgem kõik palvemeelselt selle üle, mida me teeme, ning parandagem end, kui vaja, pidades meeles, et Jehoova lubab anda ”au ja kiitust ja rahu igaühele, kes head teeb” (Rooml. 2:10).
4 Kuidas vastu pidada. Mis aitas Jeesusel vastu pidada? Paulus selgitas: ”Ta pidas vastu piinapostil tema ette seatud rõõmu pärast, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala trooni paremale poole” (Heebr. 12:1—3, UM). Rõõm, mis Jeesuse ette oli seatud, kaalus kaugelt üles ajutised katsumused, mida ta pidi taluma. Kui meie peame meeles rõõmu, mis meie ette on seatud, aitab see meilgi vastu pidada (Ilm. 21:4, 7; 22:12). Otsides Jehoovalt jõudu isikliku uurimise kaudu, korrapäraselt koosolekutel käies ja järjekindlalt palvetades, võime vastupidavalt jätkata tööd, mis ta meile teha on andnud.
5 Jehoovale toob rõõmu talle lojaalsete inimeste vastupidavus. Seepärast suurendagem ta rõõmu ja jätkakem ’tões käimist’.