”Kust küll selleks aega leida?”
1 Nii kurdavad meist paljud, kuna meie elu on tööd-tegemist täis. Aega on nimetatud kõige kallimaks ja samas ka kõige kaduvamaks varaks, mis meil on. Kust siis leida aega sellise elutähtsa tegevuse jaoks, nagu seda on Jumala Sõna uurimine ja lugemine? (Fil. 1:10.)
2 Oluline on mitte püüda aega juurde leida, vaid hoopis otsustada, kuidas kasutada seda aega, mis meil on. Meil kõigil on kasutada 168 tundi nädalas, millest umbes 100 kulub ehk magamiseks ja töötamiseks. Kuidas me võime ülejäänud tunde kõige otstarbekamalt ära kasutada? Tekstis Efeslastele 5:15—17 antakse soovitus, et me ei elaks ”mitte kui rumalad, vaid kui targad, pidades aega kalliks [”endile sobivat aega välja ostes”, UM]” ning mõistes, ”mis on Issanda tahtmine”. See näitab, et me peaksime kasutama täiel määral igat võimalust tegevusteks, mida Jehoova peab esmatähtsateks.
3 Jeesus võrdles meie aega Noa päevadega (Luuka 17:26, 27). Tollal elanud inimesed olid hõivatud igapäevaelu toimetustega. Siiski leidis Noa aega hiigelsuure laeva ehitamiseks ja kuulutustööks (Heebr. 11:7; 2. Peetr. 2:5). Kuidas? Ta seadis Jumala tahte esikohale ning tegi kõik täpselt nõnda, nagu Jumal teda käskis (1. Moos. 6:22).
4 Mida pidada esmatähtsaks? Jeesus ütles: ”Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!” (Matt. 4:4). Me saame iga nädal ”õigel ajal .. määratud [vaimset] moona” (Luuka 12:42). Et seda toitu omastada ja niimoodi sellest tõepoolest kasu saada, peame pidama kinni korrapärasest isikliku lugemise ja uurimise kavast. Tänulikkusest vaimse toidu vastu ei taha me suhtuda sellesse kui kiirtoitu ega süüa nii-öelda jooksujalu. Tõeline hindamine ajendab meid võtma aega vaimsete asjade uurimise ja nautimise jaoks.
5 Vaimse toidu tarvitamine võib viia meid igavesse ellu (Joh. 17:3). See tegevus väärib olulist kohta meie päevakavas. Kas meil on võimalik igapäevaseks piiblilugemiseks ning kristlikeks koosolekuteks valmistumise jaoks aega leida? On küll. Jumala tahte tundmine ja täitmine toob meile ”suure palga” (Laul 19:8—12).