Ole rahul sellega, mis sul on
1 Pühakiri manitseb meid hoolitsema oma perekonna materiaalsete vajaduste eest, kuid see ei peaks muutuma meie elus kõige tähtsamaks. Esikohal peavad olema vaimsed asjad (Matt. 6:33; 1. Tim. 5:8). Õige tasakaalu leidmine neil ”rasketel aegadel” ei ole sugugi kerge (2. Tim. 3:1). Mis meid võiks aidata?
2 Võta omaks Piibli seisukoht. Jumala Sõna hoiatab, et rikkuse taotlemisega võib kaasneda vaimne häving (Kog. 5:9; Matt. 13:22; 1. Tim. 6:9, 10). Praegusel kriitilisel ajajärgul oleks hukutav olla ilmaliku töö ja rahamuredega niivõrd hõivatud, et lükkame vaimse tegevuse — koosolekud, uurimise ja teenistuse — oma elus teisele kohale (Luuka 21:34—36). Vastupidi sellele annab Piibel nõu: ”Kui meil on peatoidust ja ihukatet, siis olgem sellega rahul” (1. Tim. 6:7, 8).
3 See aga ei tähenda, et kristlased peaksid elama vaesuses. Kuid see kirjakoht aitab meil mõista, millised on meie tegelikud materiaalsed vajadused — need on toit, riided ja elukoht. Kui meil on olemas eluks hädavajalik, ei peaks me lõputult pürgima kõrgema elukvaliteedi poole. Kui mõtleme millegi ostmisele või lisatöö võtmisele, peaksime endalt küsima: kas ma tõesti vajan seda? Nii tehes järgime inspireeritud nõuannet: ”Teie meelelaad olgu rahaahnuseta; olge rahul sellega, mis teil on” (Heebr. 13:5).
4 Kui loodame Jehoovale, õnnistab ta meid (Õpet. 3:5, 6). Ehkki me peame vaeva nägema, et kanda hoolt oma igapäevaste vajaduste eest, ei ole elatise hankimine meie elus tähtsaim asi. Ükskõik kas meil on vähe või palju vara, loodame ikka Jehoovale, et ta rahuldaks meie vajadused (Fil. 4:11—13). Tulemuseks on see, et tunneme rõõmu jumalikust rahulolust ning paljudest muudest õnnistustest.
5 Jäljenda teiste usku. Üksikema, kes kasvatas oma tütart tões, lihtsustas järk-järgult oma elu. Ehkki talle meeldis oma mugav kodu, kolis ta väiksemasse majja ning hiljem korterisse. Sel viisil sai ta vähendada oma tööaega ning pühendada rohkem aega teenistusele. Pärast seda, kui tema tütar oli abiellunud, läks ta varem pensionile, kuigi see tähendas toimetulekut väiksema sissetulekuga. See õde teenib praegu juba seitsmendat aastat üldpioneerina ning ta ei ole sugugi kahetsenud seda, et ta on loobunud paljudest materiaalsetest eelistest selle nimel, et panna Kuningriigi huvid esikohale.
6 Samal ajal kui üks kogudusevanem ja tema abikaasa kasvatasid kolme last, olid nad aastaid pioneerid. Perena õppisid nad olema rahul sellega, et on rahuldatud nende vajadused, mitte soovid. Vend räägib: ”Pidime elama tagasihoidlikumalt. Kuigi meil oli ka raskeid aegu, andis Jehoova meile alati, mida vajasime. . . . Kui näen, kuidas mu pere paneb esikohale vaimsed asjad, tunnen, et kõik on nii, nagu olema peab, ning et ma olen midagi saavutanud.” Tema naine lisab: ”Kui näen, et [mu abikaasa] on hõivatud vaimsete asjadega, valdab mind sügav rahulolu.” Ka lapsed on rõõmsad, et nende vanemad otsustasid teenida Jehoovat täisajaliselt.
7 Kõigile neile, kes seavad Jumalale andumuse materiaalsetest taotlustest ettepoole, tõotab Piibel rikkalikke õnnistusi nii praegu kui ka tulevases elus (1. Tim. 4:8).