Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • km 1/07 lk 4
  • Kas sa oled katastroofiks valmis?

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Kas sa oled katastroofiks valmis?
  • Meie Kuningriigiteenistus 2007
  • Sarnased artiklid
  • Kas sa oled valmistunud?
    „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku töövihik (2020)
  • Olgem usukaaslastele raskustes toeks!
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki (uurimisväljaanne) 2022
  • Küsimuste kast
    Meie Kuningriigiteenistus 1997
  • Kas Jumal on süüdi?
    Ärgake! 2007
Veel
Meie Kuningriigiteenistus 2007
km 1/07 lk 4

Kas sa oled katastroofiks valmis?

1. Miks on tark õnnetusteks valmis olla?

1 Igal aastal tabavad miljoneid inimesi, sealhulgas meie vendi-õdesid, maavärinad, tsunamid, mussoontuuled, orkaanid, tornaadod või üleujutused. Kuna loodusõnnetused toimuvad ootamatult ja võivad meist igaüht puudutada, oleks hea nendeks juba eelnevalt valmis olla (Õpet. 21:5).

2. Miks me peaksime kogudusevanemaid teavitama sellest, kui meie aadress või telefoninumber muutub?

2 Enne õnnetust. Vahel jõuavad kohalikud ametivõimud hoiatada läheneva katastroofi eest. On oluline neid hoiatusi tähele panna (Õpet. 22:3). Sellistel puhkudel üritavad kogudusevanemad võtta ühendust kõigi koguduseliikmetega ja aidata neil teha vajalikke ettevalmistusi. Pärast õnnetust püüavad vanemad jälle võtta ühendust kõigiga, kes kogudusega läbi käivad, et teha kindlaks, kas nendega on kõik korras ja kas keegi vajab abi. Kui vanematel pole olemas ajakohast nimekirja kuulutajate kontaktandmetega, võib kaotsi minna väärtuslikku aega. Seepärast on hea, et kuulutajad annaksid sekretärile ja oma raamatu-uurimise ülevaatajale teada, kui nende aadress või telefoninumber muutub.

3. Kuidas me saame teha koostööd vanematega, kui elame katastroofiohtlikus piirkonnas?

3 Kui kogudus asub katastroofiohtlikus piirkonnas, võivad kogudusevanemad paluda kuulutajatel anda neile mõne kaugemal elava sugulase või sõbra kontaktandmed (nimi ja aadress), kellega hädaolukorras ühendust võtta. Nii on vanematel võimalik saada ühendust nendega, kes on evakueerunud. Vanemad võiksid välja töötada tegevuskava, mida koguduses ootamatuste puhul järgida. See peaks sisaldama nimekirja käepärastest hädaabivahenditest, evakueerimisplaani ning erivajadustega inimeste abistamisjuhist. On oluline tegutseda kooskõlas nende armastavate korraldustega (Heebr. 13:17).

4. Mida tuleks teha, kui õnnetus juhtub meie kodukohas?

4 Pärast õnnetust. Mida sa peaksid tegema, kui õnnetus juhtub sinu kodukohas? Hoolitse oma pere esmaste füüsiliste vajaduste eest. Kui võimalik, paku abi teistele, keda õnnetus tabas. Proovi võimalikult kiiresti võtta ühendust oma raamatu-uurimise ülevaataja või mõne teise kogudusevanemaga. Seda peaks tegema isegi juhul, kui sinuga on kõik korras ja sa ei vaja abi. Kui sa aga vajad abi, võid olla kindel, et vennad teevad sinu aitamiseks kõik, mis nende võimuses (1. Kor. 13:4, 7). On hea meeles pidada, et Jehoova näeb sinu olukorda; looda tema abile (Laul 37:39; 62:9). Ole varmas märkama võimalusi pakkuda teistele vaimset ja emotsionaalset tuge (2. Kor. 1:3, 4). Nii pea kui võimalik, hakka uuesti järgima oma teokraatlikku tegevuskava (Matt. 6:33).

5. Kuidas meid kristlastena mõjutab katastroofioht?

5 Katastroofioht põhjustab maailmas palju ärevust, kuid meie võime vaadata tulevikku kindlustundega. Peagi on kõik õnnetused jäänud minevikku (Ilm. 21:4). Seniks aga võime astuda mõistlikke samme, et olla valmis raskusteks ja hädaajaks ning olla innukad, kui kuulutame teistele head sõnumit.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga