Ära unusta neid, kes on jäänud mittetegevaks
1. Miks peaksime püüdma julgustada kedagi, kes on jäänud mittetegevaks?
1 Kas sa tunned kedagi, kes on jäänud mittetegevaks? Võib-olla ei käi ta enam kogudusega läbi ja on eemale triivinud. Ehk oled kohanud mõnda sellist inimest majast majja kuulutades. Meil tuleb meeles pidada, et ta on ikka meie vaimne vend või õde. Me tahame talle kinnitada, et armastame teda, ning soovime aidata tal naasta kogudusse ja pöörduda meie ”hingede Karjase ja Hooldaja poole” (1. Peetr. 2:25).
2. Kuidas julgustada neid, kes on jäänud mittetegevaks?
2 Väljenda oma huvi. Lühike telefonikõne või külastus võib näidata inimesele, kes on jäänud mittetegevaks, et me pole teda unustanud. Mida võiksime öelda? Me saame teda julgustada, kui ütleme lihtsalt, et oleme tema peale mõelnud. Püüa hoida vestlus positiivse ja ülesehitavana (Filipl. 4:8). Võime mainida mõnda toredat mõtet hiljutiselt koosolekult. Samuti on hea kutsuda teda koosolekule või kokkutulekule ning võtta talle istekoht või pakkuda transporti.
3. Kuidas sai ühest õest taas tegevkuulutaja?
3 Üks kuulutaja kohtas oma territooriumil õde, kes oli olnud 20 aastat mittetegev. Kuigi see õde ei soovinud Piiblit uurida, külastas kuulutaja teda korduvalt ja tõi talle uued ajakirjad. Pärast piirkonnakonventi rääkis kuulutaja sellele õele mõningaid konvendil kuuldud tähtsamaid mõtteid, ja mõne aja möödudes sai sellest mittetegevast õest taas tegevkuulutaja.
4. Kuidas kohelda inimest, kes hakkab taas kristliku kogudusega läbi käima?
4 Kui keegi tuleb tagasi. Kui mittetegev vend või õde hakkab jälle käima koosolekutel, siis kuidas me peaksime temasse suhtuma? Mõelgem selle peale, kuidas Jeesus kohtles oma jüngreid, kes olid ajutiselt ta hüljanud. Ta nimetas neid soojalt oma vendadeks ning usaldas neid. Ta andis neile isegi tähtsa ülesande (Matt. 28:10, 18, 19). Peagi pärast seda kuulutasid ta jüngrid usinalt ja lakkamata head sõnumit (Ap. t. 5:42).
5. Millistel juhtudel me peaksime rääkima kogudusevanematega inimesest, kes on jäänud mittetegevaks?
5 Enne kui teeme mittetegevale vennale või õele ettepaneku koos Piiblit uurida või kutsume sellise inimese, kes on olnud kaua aega mittetegev, endaga kaasa kuulutama, peaksime sellest rääkima kogudusevanematega ja neilt juhatust küsima. Kui kohtame oma territooriumil mittetegevat venda või õde, tuleks sellest teavitada kogudusevanemaid, et nad saaksid pakkuda vajaminevat abi.
6. Millist rõõmu võime kogeda, kui aitame kedagi, kes on jäänud mittetegevaks?
6 Piibel näitab selgelt, et pääsevad vaid need, kes otsani vastu peavad (Matt. 24:13). Seepärast pane tähele neid, keda on miski pannud komistama või kes on eemale triivinud. Kui jäljendame kannatlikult Jehoova armastust — osutades selliste inimeste vastu siirast huvi —, võib meile osaks saada rõõm näha, kuidas selline inimene hakkab jälle osalema koos meiega pühas teenistuses (Luuka 15:4—10).