Kuidas kuulutamas olles üksteist üles ehitada
1 Me kõik hindame julgustavaid ”õigel ajal räägitud sõnu” (Õpet. 25:11). Mida me saaksime teha, et meie omavahelised jutuajamised kuulutustööl oleksid ülesehitavad?
2 Ülesehitav vestlus. Kuulutustööl olles on tõeliselt mõnus vestelda vendade ja õdedega vaimsetel teemadel (Laul 37:30). Rääkida võib oma esitlusest või mõnest hiljutisest toredast kuulutustöökogemusest (Ap. t. 15:3). Samuti on hea vestelda huvitavatest mõtetest, mida lugesime Piiblist, uutest ajakirjadest või kuulsime koguduse koosolekul. Ka võime arutada mõtteid mõnest avalikust kõnest, mida kuulsime hiljuti kuningriigisaalis.
3 Vahel võib meid heidutada see, kui keegi esitab vastuväite, millele me ei oska vastata. Pärast ukse tagant lahkumist oleks hea kaaslasega lühidalt arutada, kuidas sellisele väitele tulevikus vastata, ja võimalusel vaadata ehk isegi mõtteid ”Arutluste” raamatust. Kui meile midagi oma kaaslase esitluses eriti meeldis, on meie siiras kiitus talle kindlasti julgustuseks.
4 Näita üles initsiatiivi. Kas sinu raamatu-uurimisgrupis on keegi, kellega sa pole hiljaaegu kuulutamas käinud? Kui kutsud seda inimest endaga teenistusse, võib tulemuseks olla see, et saate üksteist ”vastastikku ergutada” (Rooml. 1:12). Üld- ja abipioneerid hindavad seda, kui teised nendega kuulutama tulevad, seda eriti hommikutundidel või pärastlõunal, kui vähestel kuulutajatel on võimalik teenistuses käia. Nii saame omalt poolt pioneeridele toeks olla. Kas teie grupis on kehva tervisega kuulutaja, kes ei suuda ehk palju teenistuses osaleda? Kui leiad võimaluse sellise kuulutajaga teenistusse minna, näiteks piibliuurimisele, võib see tulla kasuks teile mõlemale (Õpet. 27:17).
5 Tunnustus- ja tänusõnad mõjuvad alati julgustavalt, seda isegi väikestes asjades. Seda on hea meeles hoida, kui töötame koos teistega teenistuses, kuna me tahame ju ’üksteist kosutada’ (1. Tess. 5:11).