Küsimuste kast

◼ Kas Jehoova tunnistajal on kohane saada ravi või hooldust sellises haiglas või hooldekodus, mille tegevust korraldab mõni usuline ühendus?

Mitmed usulised ühendused korraldavad haiglate või hooldekodude tegevust, kus antakse arstiabi või pikemaajalist hooldust. Üldiselt ei ole niisuguste asutuste otsene eesmärk edendada Suure Baabüloni huve (Ilm. 18:2, 4). Need võidi algselt asutada selleks, et teenida raha usulisele ühendusele. Praegu aga on mõned haiglad usuga seotud üksnes nime poolest, samas kui teiste personali hulka kuuluvad endiselt vaimulikud.

Kui Jehoova tunnistaja vajab haiglaravi või hooldust, peab ta ise otsustama, kas ta läheb asutusse, mis võib olla seotud usulise ühendusega. Ühe inimese südametunnistus võib seda lubada, teise oma aga mitte (1. Tim. 1:5). On mitmeid asjaolusid, mis võivad kellegi otsust mõjutada, ning on hea need läbi kaaluda.

Näiteks võib religioosset nime kandev haigla või hooldekodu olla selles paikkonnas ainus vastava teenuse pakkuja. Või kui lähedal ongi mõni teine sarnane asutus, võib võimaliku usulise seotusega asutusel olla maine, et seal osutatakse kvaliteetsemaid teenuseid. Võimalik, et religioosset nime kandev haigla on ainus, kus on olemas aparatuur mingi raviprotseduuri teostamiseks, või siis ainus, millega su arstil või kirurgil on leping. Lisaks võib usulise ühendusega seotud haigla pidada lugu sinu kui kristlase seisukohast vereküsimuses, samas kui mõned teised era- või munitsipaalhaiglad ei pruugi seda teha. Need on mõned tegurid, mida arvesse võtta selle otsustamisel, millise asutuse teenuseid kasutada.

Kui keegi otsustab usulise ühendusega seotud haigla või hooldekodu kasuks, võib ta suhtuda sellesse lihtsalt kui teenuse ostmisse. Ta ehk arutleb, et usuline ühendus otsekui juhiks teatud äriettevõtet ning et sellelt ettevõttelt teenust ostes ei tee ta otsest, vabatahtlikku annetust valereligioonile. Ta lihtsalt maksab mingi toote või teenuse eest.

Loomulikult peaks kristlane sellises olukorras kindlaks tegema, et ta ei osale mingil moel väärjumalakummardamises. Samuti poleks õige kasutada selles asutuses töötavate või seda külastavate isikute poole pöördudes usulisi tiitleid, nagu näiteks ”isa” (Matt. 23:9). Tegu peaks olema rangelt ärisuhtega, mille kohaselt saadakse ravi ja teenindust ning ei midagi enamat.

Kui sind sellisesse haiglasse sisse kirjutatakse, võid anda teada, et sa oled Jehoova tunnistaja ning soovid, et su kogudusevanematel lubataks sind külastada. Nii on tagatud see, et saad haiglasviibimise ajal õiget vaimulikku tuge (1. Tess. 5:14).

Kui mõni eakas vend või õde elab hooldekodus, eriti kui selle tegevust korraldab mõni usuline ühendus, peaksid nende usklikud pereliikmed, kohalikud kogudusevanemad ja teised koguduseliikmed vastutustundlikult nende usuliste vajaduste eest hoolitsema. See pole eakatele mitte ainult suureks julgustuseks, vaid hoiab ära ka selle, et neid juhtumisi ei kaasataks usutalitustesse, pühade pidamisse või muusse taolisse tegevusse, mida sellises asutuses korraldatakse.

Eeltoodud mõtteid arvesse võttes peab igaüks kõiki asjaolusid hoolega kaaluma ning seejärel langetama isikliku otsuse, millise haigla või hooldekodu teenuseid ta kasutab (Gal. 6:5).