Väljenda tänulikkust Jumala suurima anni eest
1. Mille eest me oleme Jehoovale eriliselt tänulikud?
1 Jehoova paljudest ’headest andidest’ suurim on lunastus tema armsa Poja kaudu (Jaak. 1:17). Tänu sellele võime kogeda palju õnnistusi, sealhulgas saada andeks oma patud (Efesl. 1:7). Me oleme kõige selle eest alati tänulikud. Ent eriti mälestusajal tahame võtta aega, et mõtiskleda selle väärtusliku kingituse üle.
2. Kuidas kasvatada endas ja oma pereliikmetes hindamist lunastusohvri vastu?
2 Kasvata hindamist. Et kasvatada oma pereliikmetes hindamist lunastuse vastu, võib 30. märtsil toimuvale mälestusõhtule eelnevatel nädalatel pere jumalakummardamise õhtu ajal vaadata üle lunastusega seotud materjali. Samuti oleks hea lugeda perega üheskoos mälestusaja igapäevast piiblilugemisosa. Mõtiskle, kuidas lunastus on sulle kasu toonud ja kuidas see on mõjutanud sinu suhtumist Jehoovasse, iseendasse, teistesse inimestesse ja tulevikku. Samuti soovite ehk harjutada mälestusõhtu kahte uut laulu nr 8 ja 109 (Laul 77:13).
3. Kuidas saame väljendada tänu lunastuse eest?
3 Väljenda tänulikkust. Hindamine lunastuse vastu ajendab meid rääkima teistele Jehoovast ja tema suurest armastusest, mis ilmnes, kui ta saatis oma Poja maa peale (Laul 145:2—7). Osa peresid on väljendanud oma tänulikkust, korraldades asjad nõnda, et vähemalt üks pereliige on abipioneer märtsis, aprillis või mais. Kui see pole võimalik, saate ehk ’osta välja aega’, et suurendada oma osalust teenistuses (Efesl. 5:16). Samuti ajendab tänulikkus meid kutsuma teisi inimesi koos meiega mälestusõhtule (Ilm. 22:17). Tee nimekiri oma korduskülastustest, piibliõpilastest, sugulastest, töökaaslastest ja naabritest, keda mälestusõhtule kutsuda, ning osale võimalikult suurel määral kutsete jagamise hoogtöös.
4. Mil viisil me saame kasutada mälestusaega targasti?
4 Mälestusaeg pakub taas võimalusi näidata Jehoovale, kui palju me hindame tema andi inimkonnale. Kasutagem seda aega, et kasvatada ja väljendada oma tänumeelt lunastuse ja ”Kristuse mõõtmatute rikkuste” eest (Efesl. 3:8).