”Tehke seda jätkuvalt”. Mälestusõhtu, mida peetakse 5. aprillil
1. Miks on mälestusõhtu pidamine tähtis?
1 ”Tehke seda jätkuvalt minu mälestuseks” (Luuka 22:19). Nende sõnadega andis Jeesus oma järelkäijatele käsu mälestada oma ohvrisurma. Pidades silmas kõike, mida lunastus võimalikuks teeb, ei saa kristlastel olla tähtsamat päeva kui iga-aastane mälestusõhtu. Kuidas me saame väljendada Jehoovale tänulikkust, kui läheneb selle aasta mälestusõhtu, mida peetakse 5. aprillil? (Kol. 3:15.)
2. Kuidas me saame uurimise ja mõtisklemisega tõendada, et me hindame mälestusõhtut?
2 Valmistu. Tavaliselt me valmistume sündmusteks, mida me peame tähtsaks. Me võime oma südant mälestusõhtuks valmistada, arutades koos perega sündmusi, mis toimusid Jeesuse maapealse elu viimastel päevadel, ja nende üle mõtiskledes (Esra 7:10). Osaline nimekiri neist kirjakohtadest leidub kalendris ja brošüüris ”Uuri Pühakirja iga päev”, kuigi täielikum nimekiri koos vastavate peatükkidega ”Suurima Inimese” raamatust on toodud ära ajakirjas ”Vahitorn”, 1. veebruar 2011, lk 23—24.
3. Kuidas me saame väljendada hindamist mälestusõhtu vastu sellega, et osaleme teenistuses tavalisest rohkem?
3 Kuuluta. Me saame tõendada oma hindamist ka sellega, et osaleme teenistuses täiel määral (Luuka 6:45). Laupäeval 17. märtsil algab ülemaailmne hoogtöö, et kutsuda inimesi mälestusõhtule. Kas sul oleks võimalik teha plaane, et võtta rohkem aega teenistuseks, võib-olla teenida koguni abipioneerina? Miks mitte arutada seda perega järgmisel kummardamisõhtul?
4. Kuidas on mälestusõhtul pidamine meile kasulik?
4 Kui kasulik on meile küll see, et saame igal aastal viibida mälestusõhtul! Meie rõõm ja armastus Jumala vastu kasvab, kui mõtleme, millist heldust Jehoova ilmutas, kui ta andis lunastuseks oma ainusündinud Poja (Joh. 3:16; 1. Joh. 4:9, 10). See sunnib meid loobuma elamast iseendale (2. Kor. 5:14, 15). Samuti äratab see meis soovi ülistada Jehoovat avalikult (Laul 102:20—22). Tõesti, Jehoova tänulikud teenijad ootavad suure igatsusega 5. aprillil peetavat mälestusõhtut, mis annab võimaluse ’kuulutada Issanda surma’ (1. Kor. 11:26).