Enne kuulutamist on ehk vaja teha otsimistööd

1. Miks määratakse kogudustele territooriumid mitmekeelse elanikkonnaga aladel vastavalt keelele?

¹ Kui Jeesuse jüngrid olid 33. aasta nädalatepühal saanud püha vaimu, hakkasid nad maa kaugetest paikadest saabunutele „rääkima teistes keeltes” (Ap. t. 2:4). Tulemuseks oli see, et ristiti umbes 3000 inimest. On huvitav, et arvatavasti kõneles valdav osa neist külalistest ka ühiskeelt — tõenäoliselt heebrea või kreeka keelt. Ometi eelistas Jehoova, et kuningriigisõnumit kuulutataks neile nende emakeeles. Kahtlemata on üheks põhjuseks see, et sageli võtavad inimesed hea sõnumi paremini vastu siis, kui nad kuulevad seda oma emakeeles. Seepärast määrataksegi tänapäeval kogudustele territooriumid mitmekeelse elanikkonnaga aladel vastavalt keelele. („Organiseeritud”, lk 107 lõigud 1—2.) Võõrkeelsetele gruppidele ei määrata territooriumi, ent nad kuulutavad neile, kes räägivad seda keelt selle koguduse territooriumil, kuhu nad kuuluvad, ning teiste läheduses paiknevate koguduste territooriumil.

2. a) Milles seisneb otsimistöö ja kus see võib olla tarvilik? b) Kuidas saavad kogudused üksteist mitmekeelsel territooriumil aidata? c) Mida tuleks teha, kui leiame teist keelt kõneleva inimese, kes ilmutab huvi?

² Kui te elate alal, kus kõik räägivad üht ja sama keelt, saate lihtsalt ühest majast teise kuulutada. Ent kui elate paljukeelses linnapiirkonnas, võib olukord olla teistsugune. Erikeelsed kogudused võivad kuulutada ühes ja samas kandis. Ehkki kogudused võivad anda teile infot leitud inimeste kohta, kes räägivad teie keelt, lasub esmakohustus leida inimesi, kellele kuulutada, teie kogudusel või grupil. (Vt kasti „Aidakem üksteist”.) Seepärast on teil ehk tarvis teha otsimistööd, et leida üles need, kes mingit konkreetset keelt kõnelevad. Kuidas seda otsimistööd teha?

3. Mis määrab selle, kus kogudus või grupp otsimistööd teeb ja kui palju aega selleks pühendada?

³ Otsimistöö organiseerimine. See, kui palju aega pühendada mitmekeelse elanikkonnaga aladel otsimistööle, sõltub kohalikest oludest. Näiteks, kui palju inimesi räägib teie kogukonnas seda keelt? Kui palju on seal kuulutajaid? Kui palju aadresse kogudusel või grupil juba on? Kogudus ei pea otsima igas kandis ühtmoodi, vaid keskenduda tuleks suurema elanikkonnaga aladele oma territooriumi piires ning nendele aladele, mis jäävad mõistlikku kaugusse. Ent tähtis on otsinguid hästi organiseerida, nii et võimalikult paljudele avaneks võimalus hüüda appi Jehoova nime (Rooml. 10:13, 14).

4. a) Kuidas peaks otsimistöö olema organiseeritud? b) Mil moel saaks teie keelt kõnelevaid inimesi leida?

⁴ Hoidmaks ära töö tarbetut dubleerimist paikades, kus otsimine on vajalik, peaks otsinguid organiseerima ja juhendama vanematekogu eesotsas teenistusülevaatajaga (1. Kor. 9:26). Võõrkeelsetes gruppides peaks seda tööd juhtima selleks sobiv vend, eelistatavalt kogudusevanem või teenistusabiline, kelle on valinud selle koguduse vanematekogu, kuhu alla grupp kuulub. Paljud kogudused ja grupid korraldavad süstemaatiliselt eeluuringuid näiteks telefoniraamatut või internetti kasutades, et noppida välja sellele keelele iseloomulikud nimed. Seejärel jätkatakse otsimistööd kas telefonikõnesid või külastusi tehes, jõudmaks selgusele, milliseid aadresse tuleks territooriumil töösse võtta. Juhul kui see on praktiline, võib selle koguduse vanematekogu, kuhu grupp kuulub, korraldada nii, et terve kogudus vahetevahel otsimistöös osaleb. (Vt kasti „Kuidas leida inimesi, kes räägivad teie keelt”.)

5. a) Millist nõu antakse otsimistööd tegevatele kuulutajatele? b) Mida võiksime otsimistööd tehes inimestele öelda?

⁵ Meil peaks otsimistöös osaledes olema iga kord selge eesmärk. Kuna tegemist on osaga kuulutustööst, peaksime üldjuhul olema riides nagu kuulutajad. Paljud leiavad, et oma esitlusi harjutades ja otsimise käigus seda keelt kõneldes saab hoida ülal entusiasmi ja parandada oma keeleoskust. Aruandesse saab kanda aja, mis kulus otsimisele, kuid mitte aja, mis kulus territooriumikaartide ja nimestikkude koostamisele. Kui me leiame seda keelt kõneleva inimese, võiksime püüda talle head sõnumit jagada, seejärel aga kohe teenistusülevaatajat või kedagi tema poolt ametisse määratut teavitada, nii et territooriumiregistrid oleksid ajakohased. See kehtib ka siis, kui inimene huvi üles ei näidanud. Ehkki otsimistöö on oluline, peaksime jääma tasakaalukaks ja osalema kõigis kuulutustöö vormides. (Vt kasti „Mida otsimistööd tehes öelda”.)

6. Milliseks omamoodi väljakutseks on kurtide otsimine?

⁶ Kurtide otsimine. Kurtide otsimine on omamoodi väljakutse ning eeldab sihikindlaid jõupingutusi ja püsivust. Seda, kas inimene on kurt, ei näita ei tema nimi, füüsilised jooned ega rõivastus. Pealegi võivad pereliikmed ja sõbrad olla teda kaitsvad ning hoiduda jagamast järelepärimisi tegevatele kuulutajatele infot. Järgnevad soovitused kurtide otsimiseks võivad olla abiks ka siis, kui otsitakse neid, kes mingit muud keelt kõnelevad.

7. a) Milliseid järelepärimisi võiks elamurajoonides kurtide leidmiseks teha? b) Kuidas me saaksime inimese kahtlusi hajutada?

⁷ Viipekeelsed kogudused ja grupid on teinud elamurajoonides edukalt järelepärimisi. Ehk on keegi, keda me külastame, märganud kas naabrit, töö- või koolikaaslast, kes kasutab viipekeelt. Ehk on ta märganud teetähist, mis teavitab kurtide laste kohalolekust. Võib-olla on tal kurt sugulane. Ärgem unustagem, et teie külastuse eesmärki võidakse suhtuda veidi kahtlustavalt. Ent te saate inimese kartusi tublisti hajutada, kui olete siiralt sõbralikud ja annate talle lühida, ausa ja väärika selgituse. Mõned, kes on inimeselt uurinud, kas ta mõnda kurti teab, on saanud häid tulemusi kas Piiblit või muid DVD-sid näidates. Seejärel on nad lihtsalt maininud oma soovi jagada kurtidele Piiblis pakutavat lootust. Kui inimene kõhkleb, kas ikka anda infot, on ta ehk valmis võtma vastu sinu visiitkaarti või koguduse koosolekukutset, et see kurdile sugulasele või sõbrale edasi anda.

8. Kuidas võiks lähikogudus viipekeelse grupi tegevusele kaasa aidata?

⁸ Ühel-kahel päeval aastas võiks viipekeelne kogudus või grupp paluda teist keelt kõneleval lähikogudusel aidata teha otsinguid ühes linnapiirkonnas nende keeleterritooriumi raames. Viipekeelne põlluteenistuskoosolek võiks sisaldada ka tegutsemisjuhendeid ja näidisesitlust. Võimalusel võiks kaasata igasse autogruppi vähemalt ühe viipekeelse kuulutaja ning anda grupile kaart, kus on näidatud ära konkreetne otsimispiirkond.

9. Kuidas saab korraldada otsinguid seal, kus kurdid käivad koos seltsimise või lõõgastuse eesmärgil või sotsiaalteenuste saamiseks?

⁹ Otsinguid võiks korraldada ka seal, kus teatakse kurte käivat koos seltsimise ja lõõgastuse eesmärgil või sotsiaalteenuste saamiseks. Kuulutajate rõivastus peaks konkreetsesse olukorda sobima. Parem oleks vestelda ühe-kahe kohalolijaga ja jääda diskreetseks, selle asemel et teha terve rühma ees esitlus. Viljaka keskustelu korral saab ehk vahetada kontaktinfot.

10. Kuidas saavad kuulutajad kohalikes äriettevõtetes otsimistööd teha?

¹⁰ Üheks võimaluseks on koostada kaardid, kuhu on märgitud kohalikud äriettevõtted, ja seejärel neid sobival ajal külastada. Ühel kaardil võiks olla mingi arv bensiinijaamu, teisel keemilisi puhastusi, pesumaju, restorane, hotelle või muud liiki ettevõtteid. Kui kaardil on üht tüüpi ettevõtted, saavad kuulutajad kasutada üht ja sama pöördumist ning omandada kogemusi ja oskusi. Näiteks, kuna hotellides on tavaliselt ka kurtidest kliente, võiksime valvelauatöötajale lühidalt oma tööd tutvustada ja pakkuda valmispaketti, kus on DVD ja koguduse koosolekukutse, mida hotell võiks kurtidele külastajatele edastada. Mõnes äriettevõttes võiksime lihtsalt küsida, kas mõni töötaja või püsiklient kasutab viipekeelt. Kui territooriumil tegutseb kurtide kool, võiksime pakkuda raamatukogule mõnda DVD-väljaannet.

11. Miks on otsimistöö kuulutustegevuse oluline tahk?

¹¹ Tähtis töö. Teie keelt kõnelevate inimeste leidmine võib olla töörohke ettevõtmine. Lisaks võib mõni naabruskond elukohavahetuste tõttu kiiresti muutuda, mistõttu pole sugugi kerge hoida territooriumiregistreid ajakohastena. Sellegipoolest on otsimistöö üha rohkemates paikades kuulutustegevuse oluline tahk. Jehoova, kes on andnud meile ülesande kuulutada, ei ole erapoolik (Ap. t. 10:34). Tema „tahe on, et igasugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde täpselt tundma” (1. Tim. 2:3, 4). Tehkem siis koostööd Jehoova ja üksteisega, et leida igakeelseid „kauni ja hea südamega” inimesi (Luuka 8:15).

[Kast lk 5]

Aidakem üksteist

Kui kogudus või grupp sooviks abi, et leida omakeelseid inimesi, kellele kuulutada, võib teenistusülevaataja võtta ühendust lähedalasuvate muukeelsete kogudustega. Kõige parem oleks võtta ühendust vaid kogudustega, kes asuvad mõistlikul kaugusel või kelle territooriumil on märkimisväärsel hulgal neid, kes seda keelt kõnelevad. Kogudused, kellega on ühendust võetud, saavad siis informeerida oma kuulutajaid, et kui nad kellegi seda keelt kõneleja leiavad, tuleks neil aadress kirja panna ja anda teenistusülevaatajale, kes annab selle abi palunud kogudusele või grupile edasi. Asjaga seotud koguduste teenistusülevaatajad võiksid töötada välja praktilise süsteemi, et paljukeelne territoorium läbi töötada ja huvilised neile sobivasse kogudusse või gruppi suunata.

Kui kuulutajad leiavad teist keelt kõneleva inimese, kes selgelt ilmutab huvi (või kes on kurt), peaksid nad otsekohe täitma blanketi „Palun külasta” (S-43) ja andma oma koguduse sekretärile. See võimaldab inimesel saada kiiresti vaimset abi. (Vt km 5/11 lk 3.)

[Kast lk 6]

Kuidas leida inimesi, kes räägivad teie keelt

• Küsitlege inimesi: piibliõpilasi, pereliikmeid, töökaaslasi jne.

• Kasutage telefoniraamatut, et leida sellele keelele omaseid nimesid. Internetis või telefoniettevõttes võib olla saadaval telefoniraamat, kus nimed on sorteeritud vastavalt aadressile.

• Tehke diskreetseid järelepärimisi kohtades, kus pakutakse avalikke teenuseid, näiteks kohalikes raamatukogudes, valitsusasutustes ja kõrgkoolides.

• Otsige kohalikust ajalehest kuulutusi avalike ürituste kohta, mida korraldab võõrkeelne kogukond.

• Külastage kohalikke kauplusi ja ettevõtteid, kus teenindatakse võõrkeelsesse kogukonda kuulujaid.

• Küsige juhatajatelt luba, et seada üles kirjanduselett mõnes äris, üliõpilaskeskuses või transpordisõlmes, kus teadaolevalt võib sagedasti kohata seda keelt kõnelevaid inimesi.

• Kui seadus seda lubab, ostke äriline aadressiraamat või arvutiprogramm, mis teeb otsinguid interneti avalikes valdkondades.

[Kast lk 7]

Mida otsimistööd tehes öelda

Sõbralik, siiras ja avatud pöördumine hajutab kahtlused. Tavaliselt on kasulik näidata kõigepealt selles keeles kirjandust.

Pärast tervitamist võiksid öelda: „Me otsime neid, kes räägivad ․․․․․ keelt, et saaksime jagada nendega Piibli lootusesõnumit. Kas te teate kedagi, kellega me võiksime rääkida?”

Kurte otsides võiksid öelda: „Tere! Kas võiksin teile midagi näidata? [Mängi kaasaskantaval videopleieril ette „Minu piiblilugude raamatu” sissejuhatus.] Siin on piiblilood eesti viipekeeles. Lisaks on meil tasuta saadaval palju muid videoid, mille eesmärgiks on rahuldada kurtide usulisi vajadusi. Kas te teate kedagi, kes on kas kurt või kellel on kuulmisraskusi ning kes kasutab viipekeelt?” Kui inimesele kedagi ei meenu, on tihti kasulik mainida talle kohti, kus ta võib olla kurti inimest kohanud, näiteks tööl, koolis või naabruses.