Viis moodust leida piibliuurimine
1. Mida me peaksime tegema, kui meie territooriumil on raske piibliuurimist leida, ja miks me peaksime seda tegema?
1 Kas sul on olnud raske leida inimest, kellega Piiblit uurida? Ürita ikka edasi. Jehoova õnnistab neid, kes tema tahet täites alla ei anna (Gal. 6:9). Järgnevalt toome viis soovitust, mis võivad sulle abiks olla.
2. Kuidas me saame uurimise alustamiseks kasutada otsest pöördumist?
2 Otsene pöördumine. Paljud inimesed teavad, et me pakume ajakirju „Vahitorn” ja „Ärgake!”, kuid nad ei pruugi teada, et me pakume piibliuurimisi. Miks mitte proovida majast majja töös otsest pöördumist. Ka võiksid küsida huvilistelt, keda külastad, kas nad ei sooviks Piiblit uurida. Kui nad ära ütlevad, võid ka edaspidi neile kirjandust jätta ja huvi kasvatada. Üks vend oli külastanud üht abielupaari ajakirjaringi raames aastaid. Jätnud neile värsked ajakirjad, oli ta juba lahkumas, kui talle meenus küsida: „Kas sooviksite piibliuurimist?” Tema üllatuseks nad nõustusid. Nüüd on nad ristitud.
3. Kas me võiks arvata, et need, kes koosolekutel käivad, ka kellegagi Piiblit uurivad? Selgita.
3 Koosolekutel käijad. Ära arva, et huvilistel, keda sa koguduse koosolekutel näed, juba on piibliuurimine. Üks vend teatab: „Enam kui pooled minu alustatud uurimistest said alguse tänu sellele, et kõnetasin neid, kes käisid koosolekutel.” Üks õde otsustas pöörduda häbeliku naise poole, kelle ristitud tütred kuulusid kogudusse. Naine oli käinud koosolekutel umbes 15 aastat, tulles alati kuningriigisaali otse koosoleku alguseks ja lahkudes sealt kohe pärast lõppu. Naine nõustuski uurima ja võttis lõpuks tõe omaks. Õde kirjutab: „Mul on täitsa kahju, et ootasin 15 aastat, enne kui küsisin, kas ta tahaks uurida.”
4. Kuidas me võime järelepärimisi appi võttes leida uurimise?
4 Järelepärimised. Üks õde püüab teistega nende piibliuurimistel kaasas käia. Õpetaja loal küsib ta õpilaselt uurimise lõppedes, kas ta teab veel kedagi, kes tahaks Piiblit uurida. Pakkudes külastatavale inimesele piibliõpetuste raamatut, võiksid küsida: „Kas teate veel kedagi, kes seda raamatut sooviks?” Mõnikord ei võimalda asjaolud kuulutajatel ja pioneeridel uurida inimesega, keda nad oma territooriumil kohtavad. Niisiis anna teistele teada, et oled ise valmis piibliuurimist juhatama.
5. Miks me võiksime küsida koguduseliikmete uskmatutelt abikaasadelt, kas nad sooviksid uurida?
5 Uskmatud abikaasad. Kas sinu koguduses on kuulutajaid, kes on abielus uskmatuga? On uskmatuid, kes tõrguvad Piiblist rääkimast oma kristliku abikaasaga, ent soostuksid ettepanekuga uurida kellegi teisega väljastpoolt perekonda. Üldiselt oleks hea uskliku abikaasaga eelnevalt nõu pidada, selgitamaks välja parim pöördumine.
6. Kui suur väärtus on palvel piibliuurimise leidmisel?
6 Palve. Ära alahinda palve väge (Jaak. 5:16). Jehoova tõotab võtta meie palumisi kuulda, kui need on kooskõlas tema tahtega (1. Joh. 5:14). Üks vend, kel on väga tihe ajakava, hakkas palvetama piibliuurimise eest. Tema naine kahtles, kas mehel on ikka aega õpilase eest hoolt kanda, eriti veel, kui õpilasel juhtub olema hulk probleeme. Niisiis andis naine neist muredest Jehoovale teada, kui ta palvetas, et mees piibliuurimise leiaks. Nende palved said vastuse paari nädala pärast, kui üks koguduse pioneer leidis mehe, kes soovis uurimist, ja selle vennale üle andis. Naine kirjutab: „Igaühele, kes ehk arvab, et piibliuurimise juhatamine talle üle jõu käib, ütlen ma: palveta konkreetse asja eest ja tee seda visalt. Oleme kogenud rohkem rõõmu, kui ettegi võis kujutada.” Tänu visadusele võid ehk sinagi piibliuurimise leida ja kogeda rõõmu inimese aitamisest „teele, mis viib ellu” (Matt. 7:13, 14).