Jehoova ei tõuka ära murtud südant

Laulu 51 kirjutas Taavet pärast seda, kui prohvet Naatan oli juhtinud tähelepanu tema rängale patustamisele Batsebaga. Taavetit haaras piinav süütunne ja ta tunnistas alandlikult oma tegu. (2Sa 12:1–14.)

Taavet oli patustanud, kuid siiski oli tal võimalik suhted Jumalaga korda seada

51:3, 4, 8–12, 17

• Enne kui ta kahetses ja oma pattu tunnistas, röövisid süümepiinad talt rõõmu

• Jumala hukkamõist oli viinud ta äärmise meeleheiteni, nii et ta tundis end nagu mees, kelle luud on puruks pekstud

• Ta igatses andeksandi, vaimset paranemist ja selle rõõmu tagasisaamist, mida ta oli varem kogenud

• Ta anus alandlikult Jehoovalt abi, et temas ärkaks soov talle kuuletuda

• Ta uskus kindlalt, et Jehoova halastab ta peale